Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saladuslik kiri (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Esitatud küsimused

  • Midagi ei tohi teada?
  • Mida ta seal tegi?
  • Palju eestlasi Kas sa tõesti seda ei tea?
  • Kes ta oli Kuhu ma pean sõitma?
Saladuslik kiri
Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest
Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist , kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased
Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter , pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav
„Me oleme ütlemata rikkad”, armastas rääkida vanaisa. „Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!” , mõtles endamisi Andres. „Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: ”keeled – see on rikkus, teadmised – see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?”
Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. „Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida”, - ütles ema – „Mine tema juurde”. „Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen” – oli Andres häiritud.
Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas . Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles.
„Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?”
„Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie perekonna ajalugu. Seda lugu antakse edasi ainult meesliini pidi. Sinu ema, tädi ja õde ei tea midagi.”
„Kas nad mitte midagi ei tohi teada? Vaat kui huvitav!”
„Nii, kuula! Sinu vanavanaisa oli venemaalt.”
„Kuidas? Kas ta oli siis venelane?”
„Ei, ta oli eestlane”
„Aga mida ta seal tegi?
„Elas. Venemaal elas palju eestlasi. Kas sa tõesti seda ei tea?”
„Ei”
„Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli üks väga-väga kallis asi. Nad jätsid selle oma lastele päranduseks. Mis see oli, seda ma ei tea. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kirjas nad viitasid, kus see asi asub. Pärast sinu vanavanaisa tuli eestisse ja abiellus siin eestlannaga. Tema vend jäi venemaale. Tal oli seal pere: naine ja 3 poega .
„Aga asi?”
„Kuula edasi. Kui sinu vanavanaisa ära sõitis, rebis ta selle krija kaheks tükiks. Üks osa jäi talle ja teine vennale .
„Tõesti? See on nagu detektiivromaanis!”
„Vaat siin on laegas , mis jäi vanavanaisalt. Seal on kiri. Mina ei sõitnud venemaale. Sinu ülesaane – sõita Venemaale, leida sugulased ja kirja teine pool.”
„No on alles ülesanne!”
„Kui te leiate selle asja, müüge see ära ja jagage raha pooleks. Mul hakaks halb... räägime homme ...
Andres võttis vana laeka ja läks kiiresti ära.
Kui ta läks mööda tänavat, ta mõtles:” Ma ei küsinud peamist, kus vanavanaisa Venemaal elas. Kes ta oli? Kuhu ma pean sõitma? Noh, olgu, homme küsin.
Järgmisel päeval ütles ema:”Andres, ole mehine. Ma pean sulle teatama halba uudist. Vanaisat ei ole enam.
Saladus sellest, kus elas vanaisa, oli jäädavalt läinud.
Saladuslik kiri #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiimEST Õppematerjali autor
vene keele 10. kl õpiku tõlge peatükk 1. Vene keelest eesti keelde

Sarnased õppematerjalid

Jutustamine 10 klassi 1 pt järgi
1
doc

Jutustamine 10 klassi 1 pt järgi

Vanavanaisa tahtsis andresega tõsiselt rääkida perekonna ajaloost. Seda ajalugu räägiti ainult meestele .Andrese vanavanaisa elas venemaal. Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli väga väga kallis asi. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kiri viitas sellele kus see asi asub . Nad rebisid kirja pooleks. Üks pool oli vanavanaisal ja teine ta vennal. Siis kolis vanavanaisa eestisse . Vend jäi venemaale. Vanavanaisa kiri oli laekas. Andre peab minema venemaale ja otsima sugulased ja teisepoolekirjast siis selle asja leidma ja raha pooleks jamaga. Vanaisal hakkas halvem ning andres läks ära. Järgmisel päeval oli vanaisa surnud. See kus elas vanavanaisa oli igaveseks saladus. . . . . - - . . . . , . . . . , , , . . . , .

Vene keel
Dialoog autos
6
doc

Dialoog autos

Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav ­ Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? ­ küsis noor inimene. - Mind ­ Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? ­ huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei te

Vene keel
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Analüüs Eesti matus
4
pdf

Analüüs Eesti matus

Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m

Kirjandus
Väike vend
5
doc

Väike vend

Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäev

Teater
Maskideball
16
doc

Maskideball

Maskide Ball Danielle ­ rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele ­ Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa ­ noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc ­ Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme ­ vana naine, ennustaja Eino ­ Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe ­ jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se

Kirjandus
tom
98
rtf

tom

VARVARA: Oi, preili kõiketeadja! Sa ei oleks nii rahulik, kui sa teaksid seda, mida mina tean! (Näeb Tatjanat ja Aleksandrat ja hüüab neile, enne kui tuppa tagasi kiirustab.) Tulge siia! Varenka on siin koos oma abikaasaga. 9 (Tatjana ja Aleksandra ilmuvad lavale ja suunduvad otsejoones Ljubovi poole, äärmiselt pahandatuna. Aleksandral on käes kiri.) ALEKSANDRA: Ljubov! Mihhail on armunud arva ära kellesse! Natalie Beyerisse! TATJANA: Ei ole, Natalie on armunud Mihhailisse. On jultunud naine! VARVARA: (uuesti verandale ilmudes, pahuralt) Tatjana! TATJANA: Me tuleme, ema, miks sa sellest nii suure numbri teed? LJUBOV: Varenka ootab last.

Kirjandus- ja teatriteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun