Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene keele tõlge 10. klass (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Esitatud küsimused

  • Kuidas ta ra arvas et see olen mina?
  • Miks mitte Mul testi ei ole raske Kuhu teil sita on?

Lõik failist

Andres j�uab Moskvasse, talle tuleb vatsu noor inimene, v�tab saadetise ja teeb ettepaneku ? . Andres n�ustub. Tegelased:Andres, s�mpaatne ? , rikas noor inimene. Tegevuskoht: vagun, Moskva vaksal, vaksaliesine v�ljak Moskvas kupeesse sisenes noor mees. Ta oli pikas mustas kallis mantlis, valges s�rgis luksusliku lipsuga. Ta p�� rdus kohe Andrese poole - Tere, teile minu tuttav pidi andma �leandmiseks saadetise Tallinnast. - Jah, palun. Kuidas ta �ra arvas , et see olen mina? Kupees s� idab ju veel 3 noort eestlast - vilksatas Andrese peas. - Arvatavasti tema tuttav kirjeldas mind. - Ei olnud probleeme piiril? - Ainult koer, kes otsib narkootikume, v�ga kaua nuuskis teie pakki - naljatas Andres. - No t�nu jumalale ! Suur t�nu teile! Ma olen autoga , tahate �raviimist? - Ei. Ait�h. Ma j�uan ise kohale. - Miks mitte? Mul t� esti ei ole raske. Kuhu teil s�ita on? - Ma tahan j�tta asjad v��rastemajja

Vene keele tõlge 10-klass #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiimEST Õppematerjali autor
vene keele 10. klassi õpiku tõlge peatükk 4

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
txt

Vene keele tõlge

Aga mis kell rong juab tpselt moskvasse. prdus noor inimene vagunisaatja poole. -tpselt kell 9.05 moskva aja jrgi. laisalt vastas paks vagunisaatja. -aga milllisesse rongijaama, jlle ksis tema. -leningradi vaksalisse. nagu alati. rritatult vastas vagunisaatja. -ma ei ole ammu venemaal olnud. jlle igustas ennast noormes. -aga kust sa oled. sinu ngu on mulle tutav. Kas sa ei ole minu linnast - huvitus andres. -ei, sulle tundub, ma olen tallinnast. -vib-olla tundus. -millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval. -ma ei arva nii, rahvas hakkab koguaeg siia-sinna kima, uksi paugutama. -aga milline on sinu koht. -praegu vaatan, kolmekmnes, kige tualetipoolsem. ja veel lemine koht. kui ma ostsin pileti ei pranud ma thelepanu sellele. -aga miks sa otsustasid sita rongiga? -aga millega siis veel? lennukiga- kallis, bussiga, ebamugav. -selge, aga mitu rongi praegu sidab venemaalne? -mosvasse varem kis kaks rongi: lbi pihkva ja lbi sankt peterburgi. aga praegu ainult ks, lbi

Vene keel
thumbnail
2
txt

"Nullpunkt" Margus Karu

Autor: Margus Karu Margus Karu sndis 1984.aastal Tallinnas. Prast pinguid filmireii erialal ttas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi

Kirjandus
thumbnail
9
txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Tõmba uttu!

TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss

Kirjandus
thumbnail
15
txt

Looming kokkuvõte 3/2009

Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Kadeduse mõttetera

NATUKE MTISKLEMISEKS- MINU MEELEST VGA HEAD MTTED ! (teemal kadedus) ............................................................................... .......................................... Kas te olete mrganud, et need inimesed, kellel kik vga hsti on kes on nnelikus suhtes vi kes teenivad vga head raha, ei rgi sellest. Nd ma saan aru, miks nad seda ei tee. Inimesed vivad vga kadedad olla. Ja kade inimene vib korda saata vga inetuid asju nii mtte tasandil, kui ka reaalselt kkki keerates. Vanasti ma vihastasin selliste inimeste peale, sest minu jaoks on kadedus midagi vga vrast. Ma tunnen alati rmu, kui keegi on leidnud tema jaoks ideaalse partneri vi teda nnelikuks ning jukaks tegeva talase vljundi. Nd ma mtlen teisiti. On inimesi, kes isegi mitte ei varja oma kadedust. Ma olen oma elus seda lause algust nii mnedki korrad kuuknud, et:Ma olen nii kade Su peale... Ma sain tna hommikul rgates aru, et kade inimene on ju mrk, et mul on phjust millegi eest tnulik olla. Ja tegelik

Kirjandus
thumbnail
3
txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa

Kirjandus
thumbnail
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun