1. Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 2. Ajaühikus sooritatud võngete arv (võnke)sagedus 3. Võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist võnkeamplituud 4. Aeg,mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge võnkeperiood 5. Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants. 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha en ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine. 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb a. difraktsioon b. interferents c. Doppleri efekt 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2x suurem, siis heli intensiivsus (Heli intensiivsus on võrdeline heli sageduse ja heliallika võnkeamplituudi ruuduga.) a. on 2x väiksem b. On sama, sest intensiivsus ei sõltu sagedusest c. On 2x suurem d. On 4x suurem 9
Laine võnkumiste edasikandumine ruumis. Jõumoment Jõu ja tema õla korrutis. M=F*l Impulsimoment Keha impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis. L=mvr Impulsimomendi jäävuse seadus - Igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Vabavõnkumine Võnkumised, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul. Sundvõnkumine Toimub perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. Sumbuv võnkumine Amplituud väheneb. Sumbumatu võnkumine Amplituud ei vähene. Hälve Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Amplituud -on maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Resonants- Võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Harmooniline võnkumine Võnkumine, mida saab kirjeldada sin või cos funktsiooniga. Võnkumise võrrand - x=x0sin(wt+ Pii/2) Faas - määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel
Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja üleminek energiaolekute vahel on võimalik ainult hüppeliselt. Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine ehk ergastus või emissioon ehk relaksatsioon. Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või
Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra 49. Lihastöö energia saadakse: a)ATP b)Kreatiinfosfaat c)Glükoos d)tiglütseriidid 50. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: 51. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks 52. Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt.
ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 1)Saadud mudeli skeem: Saadud skeem. 2)Kõikide plokkide (va matemaatilised tehted, ostsilloskoobid jms) olulised parameetrid; Step: Step time: 1 Initial value: 0 Final value: 1
Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Seejärel vii koormus tasakaaluasendist mõne sentimeetri kaugusele ja lase lahti. Jälgi pendli võnkumist. Leia punktid kus võnkuv koormus pöördub tagasi. Need on pendli äärmised asendid. Kaugus tasakaaluasendist kuni ühe äärmise asendini on võnkeamplituud. Mõõda pendli võnkeamplituud. Lihtne on mõõta kahekordset võnkeamplituudi, s.o. kahe äärmise asendi vahelist kaugust. Kontrolli kas pendli amplituud aja jooksul väheneb.Vaatle täisvõnget. Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse.Mõõda võnkeperiood. Võnkeperiood on ühe täisvõnke sooritamise kestus. Suhtelise vea vähendamiseks mõõdetakse mitme võnke kestus ja jagatakse see võngete arvuga.Arvuta võnkesagedus. Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv. Võnkesagedus=1/võnkeperiood Perioodi tähis on T Sageduse tähis on f
(perioodiga). Krt ei leidnud sobivad vastust :S Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool. · Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele). Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. ning kasutades Pythagorase teoreemi saame
(perioodiga). Krt ei leidnud sobivad vastust :S Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool. · Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele). Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. ning kasutades Pythagorase teoreemi saame
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud ...
5.3 telefoniliini ja tel.aparaadi arvutatud takistused. Utel.a. = 54V Uliin = 20V Rliin 100 Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin = = (5345 + 5330)/2 + 476,2 + 857,1 = 6670,8 telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus koloogiline tegur organismide elutegevust mjutavad keskkonnategurid koloogilise pramiidi reegel iga jrgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10protsenti eelneva taseme biomassist kossteem Isereguleeruv tervik, milles biotsnoos ja kotoop on omavahel
Päike 1. Andmed- näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2
balansseerima - kurseerima dresseerima - fokuseerima *siin läheb vaja iseseisvat tööd ÕS-ga 7. Täishäälikud kirjutatakse võõrsõnades samuti häälduse järgi, aga mõnikord on sõna aja jooksul rõhu asukohta muutnud ning siis tuleb lihtsalt meelde jätta personal - personaalne apelsin - mandariin fenomen, aktsionär, tärpentin amplituud, plastiliin, magistraal *mõnikord aitab reegel: kui sõna lõppeb helitu konsonandiga, siis on kaks täishäälikut; sõna lõpus olev heliline konsonant (l, m, n, r) võib tähistada lühikest täishäälikut karbonaad, pilotaaz, garderoob kardinal, inventar, talisman AGA... 8. h võõrsõnas on jälle ebamäärane, kuid sageli kehtib reegel, et: · kahekordse täishääliku järel on üks h
omavõnkesagedus määrab tekitavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Juhul kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge, on tegemist sundvõnkumisega.Kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega, tekib resonants. See on nähtus, mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult. Raadioside põhimõte leiavad rakendamist Elektromagnetlained eelkõige ülikiire ja ainelist keskkonda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse viisil, mille üldpõhimõtteid me vaatlesime paar slaidi tagasi. Saateatenni suunatud elektromagnet võnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuatennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või
Missugustest füüsikalistest suurustest see sõltub? Matemaatilisel pendlil ei sõltu periood massist, vaid pendli pikkusest l ja vaba langemise kiirendusest g. T =2 π √ l g Selgita mõistet resonants. Kus see võib esineda? Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt (Keegi lükkab kiike õige sagedusega ja kiige amplituud suureneb). Mille poolest erineb ristlaine pikilainest? Ristlaines toimub võnkumine levimissuunaga risti, pikilaines aga piki levimissuunda. Milline laine on helilaine, valguslaine, raadiolaine, kas rist- või pikilaine? Helilaine – pikilaine Raadiolaine – ristilaine Valguslaine – ristlaine
Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q- sakk, siis aVR ei ole Q- saki hindamiseks sobiv lülitus. Vatsakeste elektriline diastol on normi piirides
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt aja...
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
Ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. Võnkumist iseloomustavad-hälve(süs või keha kaugus tasakaaluasendist),amplituut(süs maksimaalne hälve),sagedus(ajaühikus sooritatud võngete arv),periood(ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg),ringsagedus(sagedus korda 2). Sumbuvvõnkumine-laine pikkus muutb järjest väiksemaks, ehk sumbub, ning seda mõjutab jõud. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - ß t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = ( 02 - ß 2) 1/2, kus suurust ß nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega ß = [ln (A0 /A)] / t . Sumbeteguri SI- ühikuks on pöördsekund ( 1 s-1). Võnkumise faasiks nimetatakse siinuse või koosinuse argumenti võnkumist kirjeldavas võrrandis:
nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.x=f[sin(t)] Seos . Algfaas- võnkuva keha faas hetkel t = 0(φ0), Faas- punkti saukoht suvalisel ajahetkel. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Amplituud- max kõrvalekalle tasakaaluasendist(Ao). Periood- ühe täisvõnke aeg(T) o Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas, ringsagedus, amplituud, periood) amplituud – ma kõrvalekalle tasakaaluasendist (A0). Perioond – ühe täisvõnke aeg (T) Ringsagedus – ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2 π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. ω=2 π v Matemaatiline pendel (+ valem ja joonis) on pndli idealiseeritud mudel: kaalutu ja venimatu niit; riputatud ainepunkt; liigub etteantud tasandis; liikumist ei pidurda takistusjõud. Fg= −mgsinα, a =Fg/m= -gsinα.
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
võnkumine sumbub.Võnkumised, millele Boltzmanni jaotus x ' 1 x=Asin(0t+0), kus A- amplituud ja - mõjuvad ka takistusjõud; FR=-rv. N2.s t t ' võnkumise faas.(0 – algfaas). Ajaühikus x+2x+02x=0, kus 2= r/m ja 02= k/m. 1
suuruselt maailma neljas kõrb. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni, idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani 1.1. Gobi kõrbe asukoht mäestikuni. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi kõrbe näol on tegu külma, sisemaa kõrbega. Temperatuuri amplituud on -40oC talvel (joonis 3.1.) kuni +50 oC suvel. Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad tuuled Siberi Steppidest. Gobi kõrbe tekkepõhjusteks on ta kontinentaalne asukoht, teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud 3.1. Gobi kõrb talvel
Troopiline õhumass kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe ja toob lähistroopikasse kuuma suve. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul keskmine õhutemperatuur alla 4 kraadi, kuid suve ja talvepoolaasta temperatuuride erinevus on ilmne aastane temperatuuride amplituud on keskmiselt 10 kraadi. Püsiv lumikate lähistroopikas puudub, kuid harva võib lühiajaliselt ka lund sadada. Vahemerelised alad Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt. Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima. Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi
9. Missuguseid moodulite tüüpe kasutatakse modulaarse ülesehitusega PLC-de komplektides? Selgita nende otstarve. CANBUS MODBUS Otstarve on SCADA süsteemi jaoks 10. Kuidas näeb välja binaarloogika avaldises või redeldiagrammi ahelatena juhitava loogilise muutuja “enesesäilitus”. Miks seda kasutatakse? Binaarregulaatoril on kaks olekut (ON ja OFF), mis vastavad 100 % või 0 % signaalile. Reguleerimisel toimub reguleeritava suuruse X võnkumine sätteväärtuse W ümber. Võnkumiste amplituud ja periood on seda suuremad , mida suurem on süsteemis hilistumisaja Tu ja ajakonstandi Tg suhe. Niisuguseid regulaatoreid kasutatakse peamiselt lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides (nt. elektriküttekehad, -ahjud, -radiaatorid).
Elastsete deformatsioonide piires on see võrdeline hälbega(Hooke'i seadus): F = -kx , kus k on vedru jäikus. Avaldades jõu kiirenduse kaudu saame: k m&x& = - kx &x& + x = 0. m Viimane on harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand. Sellest keha ringsagedus: k 0 = m Ja võnkeperiood: m T0 = 2 k Millise amplituud ja algfaasiga keha võnkuma hakkab oleneb sellest, kui suure jõuga keha tasakaaluasendist välja viiakse ning millisel ajahetkel lahti lastakse. Võnkumisseadus on sinusoidaalsest keerulisem. 40. Ristsihiliste, harmooniliste vônkumiste liitmine: faasivahe 0, /2 ja korral. Ristsihilised võnkumised on väikeste hälvete juures mõlemad harmoonilised ning keha liikumise võib kirjutada parameetrilisel kujul: x = Ax sin ( x t + x ) y = Ay sin ( y t + y )
võnkumist kirjeldav dif. võrrand on x + 0 x = 0 , 2 = k m . 0 = 2 ja = 1 T . 2 Harmoonilise võnkumise energia on jääv E = mv 2 2 + kx 2 2 = kA 2 2 . Sumbuva võnkumise võrrand x = A0 e - t sin(s t + 0 ) , kus on = r 2m sumbuvustegur ja s = 0 2 - 2 ..Kui kehale mõjub sundiv jõud, mis muutub Fs = F0 sin t , siis keha hakkab võnkuma sundvõnkesagedusega ja ta amplituud sõltub sellest sagedusest A = ( F0 m ) ( 2 - 0 ) 2 + 4 2 2 . Resonantssageduse r = 0 - 2 2 .korral on 2 2 amplituud suurim.. Elastses keskkonna mingis kohas alanud võnkumised levivad edasi teistele keskkonna osakestele, sellist protsessi nimetatakse laineks. Tasalaine mis levib x- telje suunas lainefunktsioon on = A cos(t - kx + 0 ) ,kus (x,t) on osakese, mille
tsentraalses punktis. L δ= =const Kehtib Kepleri II seadus: 2m . 19. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. I z ε =M z Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 20. Võnkumise mõiste. 21. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. 22. Vaba- ja sundvõnkumised. Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime vabavõnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul. 23. Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised. Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides −βt takistusjõu mõjul, x= Ao e cos ( ωt + α ) . Sumbe dekrement λ=βT .
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid
Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus) keskkonnatingimused Biootilised ( elukeskkonna) tingimused: - Teised liigid( kirkjad, parasiidid, konkurendid, mutualistid, saakloomad) - Liigikaaslased(Paaritumispartnerid ja järglased,sotsiaalne rühm) TALUVUSALA: Ökoamplituud teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e. Põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu Realiseerunud e. Tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Kitsas vs lai
NB! Kui vasakule käele pole võimalik mansetti asetada, võib selle panna paremale käele, ent kõik mõõtmised tuleb teha samal käel. Automaatne vererõhu mõõtmine ostsillomeetriline meetod Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele. Süstoolne ja diastoolne vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi mansetirõhu langetamisel. Automaatseks mõõtmiseks tuleb esmalt tutvuda kasutatava seadmega ning seejärel asetada mansett peale Korotkovi meetodile analoogilisel viisil. TÖÖ KÄIK
NB! Kui vasakule käele pole võimalik mansetti asetada, võib selle panna paremale käele, ent kõik mõõtmised tuleb teha samal käel. Automaatne vererõhu mõõtmine ostsillomeetriline meetod Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele. Süstoolne ja diastoolne vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi mansetirõhu langetamisel. Automaatseks mõõtmiseks tuleb esmalt tutvuda kasutatava seadmega ning seejärel asetada mansett peale Korotkovi meetodile analoogilisel viisil. TÖÖ KÄIK
1.5 1 0.5 0 0.5 1 1.5 2 2.5 0 5 10 15 20 25 30 Joonis 8. I ntegreeruiva lüli integreeriva lüliga tagasiside graafik Järeldus: Graafikult on näha, et muutes integreeriva lüli negatiivses tagasisides integraatori võimendust suuremaks, muutub võnkumise amplituud ja periood väiksemaks. 12 2.3. Aperioodilisele lülile tagasiside võimenduslüliga Negatiivse tagasisidega. k1=1; T1=1; k2=0,2;1;3;7. 1 negtagasiside02 s+1 Step Transfer Fcn4 To Workspace 0.2 Gain
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnika instituut Aines IRO0020 Raadiosageduslik skeemitehnika Laboratoorse töö nr. 1 Transistorvõimendi modelleerimine arvutil Aruanne Koostajad: 2012 Töö eesmärk: Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide...
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuiv...
Skeem: V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 2 kHz, U=3V, sumbuvus 10dB U1 = 3,00 V; U2 = 3,016 V 20 U 1 = ± 0,6 + 0,1 - 1 %; U 1 = ±0,039V ; U1 20 U 2 = ±1,5 + 0,2 - 1 %; U 2 = ±0,095V ; U 2 U1 = 3,00 0,039 V U2 = 3,016 0,095 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 2 kHz, amplituud Um võrdne, keskväärtus: 0 V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 4,13 V U2 = 3,753 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 4,13* 1,1107 = 4,59 V Vahelduvpinge jälgimine Skeem: Siinuseline signaal f = 2 kHz Signaali pinge: U = 4,1 V Voltmeetri näit: 2,92
Lained Laine võnkumiste edasikandmine ruumis Laine tekib keskkonna häirimisel, tasakaalust välja viimine Lainete liigid Võnkumine saab toimuda mingis kindlas sihis Ristlaine laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. !üles-alla! Nt: veepinnal, raadio- ja valguslained Pikilaine laine, milles võnkumine toimub pikki levimissuunda Nt: heli Laineid iseloomustavad suurused Laine kõrgus on võrdne 2x amplituud Lainet iseloomustavad: 1) Võnkeamplituud x0 (ühik- 1m) 2) Periood T (1s) 3) Sagedus f (1 Hz) h=2 x 0 h- laine kõrgus, x0- võnkeamplituud lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel ( ) Neis punktides on koguaeg võnkumise hälve, kiiruse suurus ja suund ühesugused. Laine levimiskiirus iseloomustab võnkumise edasikandumist s v= v- laine levimiskiirus , s- nihe pikkus , t- aeg t
Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja
Tsüklonis kahaneb õhurõhk keskme suunas, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja tsükloni keskme suunas. Antitsüklonis kasvab õhurõhk keskme suunas. Õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja antitsükloni perifeeria (ääreala) suunas. Ilm tsükloni ja antitsükloni korral. Tsükloni korral: 1) Talvel vihmane ja soe 2) Suvel vihmane ja jahe Antitsükloni korral: 1) Talvel kuiv ja külm 2) Suvel kuiv ja soe Õhutemperatuuri aastane amplituud ja selle arvutamine: Õhutemperatuuri aastane amplituud- kõie soojema ja kõige külmema kuu õhutemperatuuride vahe Merelise ja mandrilise kliima tunnused. Mereline- väike aastane õhutemperatuuri amplituud, suur sademete hulk. Mandriline- suur aastane õhutemperatuuri amplituud, väike sademete hulk. Mäestike mõju kliimale. Soe hoovus-soojem, suurem sademete hulk. Külm hoovus- jahedam, väiksem sademete hulk Taimestiku mõju kliimale
Harmoonilise võnkumise ja ringliikumise vahel on mitmeid olulisi sarnasusi. Võnkumisel kordub pidevalt üks ja sama tsükkel, edasi-tagasi liikumine, ning rakendatakse selliseid suurusi nagu sagedus ja periood. Ringliikumisel kordub samuti kogu aeg üks ja sama liikumine, ja ka siin võib rääkida korduste arvust ajaühikus (ehk sagedusest) ja ühe korduse kohta kuluvast ajast (perioodist). Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas, ringsagedus, amplituud, periood) Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol. (x=20+23t; x=t-10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult. Faas = 0t + 0 - punkti ,,pöördenurk" suvalisel ajahetkel. Algfaas 0 võnkuva punkti ,,pöördenurk" hetkel t=0. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arv.
Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal väga kõrge, talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Põhjuseks on Siberi steppide poolt tulevates külmades tuultes ning kaugus ekvaatorist. Gobi kõrbe tekkepõhjuseid on kolm. Esiteks ta asukoht, teiseks ajapikku mäestikest laialijaotus, kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel ning teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud vihmavarju efekt. Ka inimestel on osa kõrbete tekkimises ning laienemises. Joonis 2. Gobi kõrb. 4
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, m...
Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi territooriumist on madalike all ja kõrgustike alla jääb 25% . Mäestikud hõlmavad vaid 5% Ukraina pindalast. Suurem osa territooriumist jääb Ida-Euroopa lauskmaa edela ossa, mida iseloomustab madalike ja kõrgustike vaheldumine. Ukrainas on valdavalt mandriline paraskliima, mis tähendab, et esineb neli aastaaega ning aastane õhutemperatuuride amplituud on suur. Kuigi on riigi lääneosas talved pehmemad kui idaosas, on siiski aasta keskmine õhutemperatuur Ukraina idaosas kõrgem. Aasta keskmine temperatuur Ukraina põhjaosas jääb +5,5°...+7 °C vahele, lõunaosas on see vaehmik aga +11°...+13 °C. Riigi lõunaosas on talve keskmine temperatuur alates -3 °C, suvel +23 °C. Ukraina kirdeosas on talve keskmine -8 °C, suvel võib keskmisteks temperatuurideks pidada kuni +18 °C . Aastas on keskmiselt 140 vihmast päeva
n mg ld πρ . Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vaata juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d . 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse suurendamise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1…2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 1 1 5. Nihutage magnet 4 ja 6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja korral. Võnkumise jälgimiseks n=2 ja n=3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6
youtube.com/watch?v=ZUsARFCBcI Ökoloogia Ökoloogilised tegurid kas soodustavad või ei soodusta organismide elutegevust Ökoloogilise teguri mõju on võimalik väljendada graafiliselt arvukus P Alumine Sooduspiirkond taluvuslävi Ülemine taluvuslävi Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud ökoloogia Ökoloogiline amplituudnäitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia
Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas Korea poolsaare rannikul suuruselt teine soe kõrgem - 4 ja 8 meetri hoovus Filipiini ja Ida- vahel. Korea poolsaare Hiina meres ning rannikul toimub kõrgeim tõus kevadel. Vaikses ookeanis. Kollase mere elustik · Kollasesmeres vohab palju · Mereimetajate, merikilpkonnade ja vetikaid, eriti pruunvetikas. suuremate kalade arv on viimaste
Nurk- ehk ringsagedus, w – ühik rad/s w = 2π/T = 2πf Resonants: Keha võnkumise amplituude kasv välise jõu mõjul Mehhaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus Võnkuv süsteem võib resonantsi korral ka puruneda Vibratsioon: Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine Olulised: o Võnkumise amplituud o Maksimaalne kiirendus o Konstruktsioonide ja organismide üksikkomponentide resonants Lained: ruumis leviv võnkumine Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus) Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist
jõuab. Kõrgrõhkkonnale on iseloomulik pilvitu taevas ning seetõttu on ööpäevane temperatuuri amplituud suur - üle paarikümne kraadi. Päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel aga kiirgub suur osa kogunenud soojusest maailmaruumi, sest pole pilvil, mis seda takistaksid. Seetõttu kannavad kõrbeelanikud mitmel pool kasukaid: loomakarvade vahel olev õhukiht kaitseb inimest päeval liigse kuumuse eest, öösel aga ülemäärase jahtumise vastu. Suur temperatuuri amplituud mõjutab tugevasti kivimeid, kokku tõmbudes ja jälle paisudes murenevad nad suhteliselt kiiresti. Pinnavormide kulumist soodustavad ka tuuled, mis peent murendmaterjali endaga kaasas kannavad ja maapinna ebatasasusi peente kivimiosakeste ja liivaga ümaramaks lihvivad. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
