Lähistroopiline kliimavööde (0)

Lähistroopiline kliimavööde
Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme – parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid.
Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul.
Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad , poolkõrbed ning kõrbed.
Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel.
Kliima
Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad.
Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass.
Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Seega toob parasvöötme õhumass lähistroopikasse talvel jahedama kliima.
Troopiline õhumass kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe ja toob lähistroopikasse kuuma suve.
Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul keskmine õhutemperatuur alla 4 kraadi, kuid suve – ja talvepoolaasta temperatuuride erinevus on ilmne – aastane temperatuuride amplituud on keskmiselt 10 kraadi.
Püsiv lumikate lähistroopikas puudub, kuid harva võib lühiajaliselt ka lund sadada.
Vahemerelised alad
Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt.
Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks . Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima.
Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 – 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks.
Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale parasvöötme õhumasside toovad Vahemere – äärsetele aladele sademeid ka läänetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt. Siiski on vahemerelise kliimaga aladel ka talvel päikesepaistelisi päevi rohkem kui vihmaseid.
Üldiselt on vahemerelistel aladel sademeid siiski napilt ning seega on seal ka vähe jõgesid.
Mandriline valdkond
Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, seal on tohutu niiskusepuudus.
Looduslikult on seal levinud rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Seega on talvel temperatuurid madalad ning suvel kõrged.
Idarannikute niiske valdkond
Idarannikute niiske valdkonna alla kuuluvad niisked lähistroopilised metsad. Need alad erinevad vahemerelistest ning mandrilistest valdkondadest selle poolest, et seal on kuiv talv ja vihmane suvi.
Idarannikute kliimat mõjutavad mussoonid – tuuled, mis puhuvad suvel talvega võrreldes peaaegu või täielikult vastassuunaliselt.
Talvel on neil aladel jahedad, kuivad ning selged ilmad . Keskmine temperatuur on 10 – 15 kraadi. Seda põhjustavad talvemussoonid, mis puhuvad maalt merele ning toovad kaasa jahtunud kuiva õhku.
Suved on aga soojad ja vihmased tänu suvemussoonidele, mis puhuvad ookeanilt maale ning toovad endaga kaasa niisket õhku. Seega on suvemussoon seotud tugevate vihmasadudega. Suvel on õhutemperatuur 25 -30 kraadi.
Aastane sademetehulk on suur ning olenevalt piirkonnast 1000 – 3000mm.