Mehaanika (0)

Mehaanika
Remi Volens
KP2-10
Juhendaja : Ain  Toom
Kuressaare Ametikool
Mehaaniline  liikumine 
 ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes
Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid:
1.
Trajektoor
2.
Teepikkus
3.
Ajavahemik ehk aeg
4.
Kiirus
Trajektoor – joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju 
järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. 
Teepikkus – trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku 
jooksul. Tähistatakse tähega s.
Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. 
Keha kiirus – füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud 
teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.  v = s/t
Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 
m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h)
Ühtlane liikumine – keha kiirus ei muutu 
Mitteühtlane liikumine – keha kiirus muutub
Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib 
keskmiselt ajaühikus. 
Gravitatsioonijõud
ehk mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus
Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud
Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on 
gravitatsioonijõud
Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle 
lähedal:
Inimesi, vett  merede , ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. 
Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu 
külgetõmme Maal tõusu ja mõõna.
Raskusjõud – jõud, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha. 
Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg
F – kehale mõjuv raskusjõud  ;  m – keha mass  ;  g – 9,8 N7kg
Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal 
on g väärtus erinev.  
Elastsusjõud
ehk kehast tekkiv jõud, mis on võrdne kuid 
vastassuunaline keha deformeerivale jõule
Deformatsioon  – keha kuju ja ruumala muutumine
Deformatsiooni liigitatakse:
Elastseks
Plastiliseks
Juhul kui keha kuju ja ruumala  taastub  on tegemist elastse 
deformatsiooniga.
Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise 
deformatsiooniga. 
Võnkliikumine
ehk liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel
Amplituudiasend – pendli asend, kus  koormis  pöördub tagasi
Tasakaaluasend – pendli asend, kus koormis püsib paigal
Amplituud  – pendli amplituudiasendi kaugus tasakaaluasendist
Võhkeperioodiks ­ ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke 
sooritamiseks. 
Perioodi tähistatakse tähega T
Perioodi mõõtühik on 1 s 
Sageduseks  nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust.  f = 1/T
Võnkesagedust tähistatakse tähega f 
Sageduse ühik on 1 Hz  
Sageduse määramise viisid:
1.
Lugeda ära võngete arv  ajavahemikus  ja saadud tulemus jagada 
ajavahemiku kestusega. 
2.
Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. 
Hõõrdejõud
ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha 
pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt
Hõõrdejõudu põhjustab:
kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus
Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine
Hõõrdumist jaotatakse:
Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist)
Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel)
Veerehõõrdeks (ratas  veereb  keha pinnal)
Hõõrdejõud sõltub:
Rõhujõust
Pindade töötlusest 
Kehade materjalist
Hõõrdumine võib olla nii  kasuli  kui kahjulik. Kui hõõrdumine on 
kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis 
vähendada. 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7