Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päike, andmed, ehitus, granulatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Päike


  • Andmed- näiv tähesuurus on –26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
  • Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km.
  • Atmosfäär- Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik , 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon , väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär ( kromo – värv), mille paksus on umbes 104 km. Selle peal on omakorda kroon – ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi.
  • Pöörlemine- pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem.


  • Kust saab energiat- Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses.
  • Päikeselaigud- Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud.
  • Siseehitus - Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse , aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi.
  • Protuberantsid- e. loited kaasnevad päikese laikudega ning on aine paiskumine 100de- 1000dete km kõrgusele. Enamus ainet langeb Päiksele tagasi, osa sellest aga kiirgub maailma ruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häired (Päikese magnettorme) ja atmosfääri helendust (virmalisi).
  • Päike-andmed-ehitus-granulatsioon #1 Päike-andmed-ehitus-granulatsioon #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rasmus kuusemets Õppematerjali autor
    Päike, andmed, ehitus, granulatsioon

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Päike

    Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on ­26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon?

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Veel üks Päike

    Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Päike

    Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese

    Füüsika
    thumbnail
    1
    doc

    Päike

    Päike Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Päike

    kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 5

    Loodus õpetus
    thumbnail
    17
    odp

    Esitlus päikesest

    Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale

    Füüsika
    thumbnail
    6
    pdf

    Taevatähed

    neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000

    Astronoomia ja astroloogia
    thumbnail
    8
    doc

    Nimetu

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................

    Astronoomia ja astroloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun