Elektromagnetlained ja elektronmagnetvõnkumine võnkeringis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Elektromagnetväli

Küsimised. Õpik lk. 66-84. 1. Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks? Lk.66 Võnkering on vooluring, mis sisaldab pooli ja kondensaatorit. 2. Mida sisaldab võnkering? Lk. 66 Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. 3. Mida nimetatakse isevõnkumiseks? Lk.69.Isevõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille korral süsteem ise täiendab oma energiavarusid välisest allikast. 4. Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 5. Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 6. Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69

Füüsika

19

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema. Vaba elektromagnetvõnkumine Kui kondensaator hakkab tühjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tühjenenud siis vool ei lakka, vaid laadub kondensaator uuesti, kuid vastupidiselt eelnevaga. Tekib elektromagnetiline vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Üldjuhul esinevad võnkeringis energiakaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Energia kadude tõttu on elektromagnetvõnkumised võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 L C L- võnkeringi induktiivsus, C- võnkeringi mahtuvus (=sqrt1/LC) Elektromagnetiline isevõnkumine Võib tekkida võnkeringis kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde

Füüsika ii

7

doc

Elekter ja magnetism spikker

Elektromagnetvõnkumine ja laine Võnkering-on vooluring,mis sisaldab kondekat ja juhtmepooli.Vaba elektromag- netvõnkumine­kui kondekas hakkab tühjenema ja tekitab induct.poolis muutuva voolu.kui kondekas on tühjenenud siis vool ei lakka, vaid laadub kondekas uuesti, kuid vastupidiselt eelnevaga. Tekib elekmag.vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline.Selle period T=2LC, kus L=võnkeringi induktiivsus.(st Thompsoni valem) Elektromagnetiline isevõnkumine- Võib tekkida võnkeringis,kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde (kõrgsagedusgenekas) ehk võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energiavarusid.Kõrgsagedusvõnkumiste saamine- Tagasiside- vastuvõtjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud võnkering nagu saatjal. Vastuvõtu võnkeringis toimub sobiva võnkumise eraldamine resonantsi abil. Sellest erineva sagedusega võnked sumbuvad.Avatud võnkering- kui liigutada kondeka plaadid

Füüsika

18

doc

Elekter

magnetväljas asetsevat juhet liigutada üles? Juhtmes olevad elektronid liiguvad koos juhtmega üles ja neile hakkab mõjuma Lorentzi jõud, mis on suunatud meist eemale. Selle tulemusena nihkuvad elektronid piki juhet meist eemale. See aga tähendab, et juhtmes tekib induktsioonivool, mille suund on meie poole (elektronid on negatiivse laenguga). Kui vooluring pole suletud, jääb juhtme üks ots laetuks positiivselt ja teine negatiivselt. 5.11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks põhjustab ühes punktis muutuv elektriväli kõigepealt magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus liigub edasi elektromagnetlainena. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti

Elektroonika

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt

317

pdf

Surmalähedased kogemused

...................................................................143 1.2.18.5 Ajulained .........................................................................................................................................................145 1.2.18.6 Sünkronisatsioon ajus .....................................................................................................................................146 1.2.18.7 Elektriimpulsid ja tekkivad elektromagnetlained ............................................................................................148 1.2.18.7.1 LISA: Elektriliselt laetud kera .....................................................................................................................156 1.2.18.8 Sureva aju teooria ...........................................................................................................................................160 1.2

elektromagnetism

Meedia

Kommentaarid (0)