Ukraina põllumajandus (0)

Geograafia - Põllumajandus
Ukraina
Põllumajanduslikult kasutatava maa suurusest hõivab põllumaa üle poole Ukraine pindalast, s.o. 71.26`% . Metsamaa alla jääb 16.79% pinnast ning ülejäänud 11.95% on rohumaa . Sellist riigi pindala jaotust näeme järgneval sektordiagrammil.
Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi territooriumist on madalike all ja kõrgustike alla jääb 25% . Mäestikud hõlmavad vaid 5% Ukraina pindalast. Suurem osa territooriumist jääb Ida-Euroopa lauskmaa edela ossa, mida iseloomustab madalike ja kõrgustike vaheldumine .
Ukrainas on valdavalt mandriline paraskliima , mis tähendab, et esineb neli aastaaega ning aastane õhutemperatuuride amplituud on suur. Kuigi on riigi lääneosas talved pehmemad kui idaosas, on siiski aasta keskmine õhutemperatuur Ukraina idaosas kõrgem. Aasta keskmine temperatuur Ukraina põhjaosas jääb +5,5°...+7 °C vahele, lõunaosas on see vaehmik aga +11°...+13 °C. Riigi lõunaosas on talve keskmine temperatuur alates −3 °C, suvel +23 °C. Ukraina kirdeosas on talve keskmine −8 °C, suvel võib keskmisteks temperatuurideks pidada  kuni +18 °C . Aastas on keskmiselt 140 vihmast päeva. Kõige rohekm sajab juulis ja augustis Karpaadides, kus jõuavad sademed 1200 millimeetrini. Kõige vähem sajab detsembrist märtsini, eriti Musta ja Aasovi mere rannikul ning Krimmi steppides, kus sajab alla 400 mm aastas. Lund võib hakata ootama novembri lõpus või detsembri alguses. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Ukrainas umbes 5-6 kuud, põhja pool lühem, kesk- ja lõunaosas pikem. Kuna riik asub mandrilises parasvöötmes on talved külmad ning vegetatsiooni periood jääb lühemaks.
Kuigi suurem osa Ukraina pinnast on väga viljakas, saab siiski mullastikku jagada kaheks. Põhja-Ukrainas esinevad vahelduva viljakusega mullad vastavalt sellele, kas tegemist on savi-, liiva- või kruusamullaga. Selliste omadustega mullad vajavad palju väetamist. Kuivematel aegadel, kui sajab vähe, peab kindlasti muldasid niisutama. Ukraina keskel ja lõuna osas on mustmullad, mis on tuntud oma suure viljakuse poolest. Sellistes piirkondades võib huumuskiht ulatuda kuni 2 meetri sügavusele.
Valdavalt saab põllumajandusega Ukrainas tegelada peaegu igal pool. Veidi üle 70% maast jääb põllumaade alla, kus on valdavalt madalikud, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Kõrgustikel ning mäestikel enamasti põllumajandusega ei tegeleta.
Ukrainas tegeleb üsnagi vähe inimesi põllumajandusega. Põllumajanduse osa SKTs on ligikaudu 10% (9.9%), mis on oodatust väiksem. Tööealisest rahvastikust on põllumajandusega hõivatud vaid 5,6% rahvastikust. Praegu võib pidada Ukrainat areneva majandusega tööstusriigiks. Põllumajanduse kõrval on oluline ka toorainesektor. Suurem rõhk on pigem toiduainetööstusel.
Mõned Ukrainas kasvatatavad taimesaagid on mais, tomat , nisu, suhkrupeet , raps, päevalille seemned ja sojaoad. Selline mitmekesisus näitab, et taimekasvatus on suuresti arenenud. Samuti on ka loomakasvatus lai ja mitmekesine . Kasvatatakse sigu , hobuseid, lambaid ja veiseid, lindudest veel parte , kalkuneid ja kanu .
Ukraina ekspordib kõige rohkem päevalille õli. Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha , rapsi seemneid, juustu, puuvilju , pähkleid, otra , nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju. Importivateks toodeteks on tavaliselt mais, vein, banaanid, mandariinid ja apelsinid, tee, palmi õli, sealiha ning ka tubakas.
Kuigi on Ukrainas põllumajandusega väga soodne tegeleda, kaasneib sellega siiski ka probleeme. Viimaste aastate jooksul on aina suuremaks probleemiks kasvanud see, et põllumaad on üle kurnatud. Riigi pinda ohustab ka erosioon . Põhjaveetase tõuseb tänu pidevale niisutusele, mis toob kaasa ka aurumise , millega tõusevad vees lahustunud soolad maapinnale. Lisaks eelmainitud probleemidele, imbuvad väetamiseks kasutatavad tihti ohtlikud kemikaalid ka vette –põhjavette, jõgedesse, järvedesse ja ka merre.
Karine Veersalu
11.R
Rapla Ühisgümnaasium