Füüsika kordamine (impulss,energia,töö) (0)

Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv
Tuletamine:
Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal
ja
Kiirenduse definitsiooni põhjal:
ja
Vastavalt Newtoni III seadusele:
l ∙t
Impulsi jäävuse seadus:
Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on
nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus.
Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N=
Võimsus on 1vatt, kui töö 1 džaul tehakse ühe sekundi jooksul.
Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1W∙s=1 J
1kWh =1000W∙3600s=3,6 ∙
Mehaaniline energia:
Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat.
Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja
arvutatakse valemiga:
Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks.
Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga
Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse
valemiga:
; x-deformatsiooni suurus
Keha võib olla nii potens. kui ka kineetiline energia, nende summat nim. mehaaniliseks
koguenergiaks
Mehaanilise energia jäävuse seadus:
Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elaststusjõududega mõjutavate
kehade kineetilise ja potensiaalse energia summa on jääv!
Staatika:
1)Kehale rakendatud jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga
2)Kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa võrdub nulliga
Keha tasakaal on püsiv siis, kui keha väljaviimisel tasakaaluasendist viivad temale mõjuvad
jõud ta tasakaaluasendisse tagasi M=F∙l
Keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud
jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga.
Võnkumine:
Vaba võnkumiseks nim võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast tasakaaluolekust väljaviimist
sisejõudude toimel.
Suundvõnkumiseks nim perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi.
Harmooniliseks võnkumiseks nim siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalise
suuruse perioodilisi muutusi ajas.
Iseloomustavad suurused:
1)periood T
ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim võnkumise perioodiks 1s
Matemaatilise pendli korral: T=2π
Vedrupendli korral: T=2π
2)Sagedus f
Sageduseks f nim võngete arvu ajaühikushik 1Hz
3)Ringisagedus ω
Ringisagedus ω nim keha võngete arvu 2π sekundi jooksul ω=2πf ühik:
4)Faas
Faasiks ϕ nim siinuse või koosinuse märgi järel olevat suurust ϕ = ωt ühik: 1rad
5)Hälve x on kaugus tasakaalu asendist. ühik on 1m
6) Amplituud on max kaugus tasakaaluasendist, st max hälve. Ühik 1m
Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel
süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks.
Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine
, kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist.
Laine pikkus λ on vähim kagus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel.
Laine levimise kiirus : v= λf f-sagedus
Huygensi printsiip: Keskkonna iga punkt, milleni võnkumine on jõudnud, on ise
elemenraarlainete allikas. Püsiv inerstipilt tekib siis, kui vaadeldavassse piirkonda
jõudnud lained on koherentsed .
Lainete koherents on tagatud siis, kui laineallikate sagedused on võrdsed ja
käiguvahe ei muutu.
Max-
Min-