TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplituudi on
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall-
Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s A1=1,83V A2=1,28V A3=1,09V Sumbuvuse logaritmilisest dekremendist lahtudes voime kirjutada: = ln=ln=0,3575 Np
1.Milline liikumine on võnkumine? Liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku vältel. 2.võnkumis suurused periood- korduva muutuse tsükli kestvus sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete arv ajaühikus hälve- e. kõrvalekalle -võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel. Amplituud- maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. 3.Milline liikumine on laine? Mis on laine põhiomadus? Võnkumiste edasikandumine ruumis, ainet edasi kandmata. Põhi om: kannab edasi energiat 4.Lainete liigid Ristlaine- osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga.ainult elastses kk.(vedelik, tahke aine) Pikilaine- võnkumine toimub laine levimise suunas,kõik kk 5.Lainepikkus ja laine levimise kiirus, seosed sageduse ja perioodiga.Ülesanne. 6.Helilained: infraheli-heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. ultraheli-heli, mille sagedus on üle 20000 Hz. Kuuldav heli- 16-20 000 Hz, 16-5000 Hz inimhääl- 60- 1200 Hz 7. Heli iseloomu...
Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndit. Sadamakaid, lainetus, maatõus 7. Kirjuta lünka sobiv sõna või tõmba joon alla õigele vastusevariandile. Läänemeri on sisemeri. Läänemeri on riimveeline veekogu... 8. Tõmba joon alla õigee vastusevariandile. Mandrilise kliimaga aladel on temperatuuri amplituud suur. Kõige enam saavad Eestis sademeid Lääne-Eesti saared. Eesti kliima on üleminekuline ehk paraskontinentaalne. Eestis sajab aastas keskmiselt 550-800mm aastas.
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 2 0 = k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m - koormise mass. Matemaatilise pendli korral 2 0 = g / l , kus g on raskuskiirendus ja l - pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k)1/2 ja T = 2 (l / g)1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - ß t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = ( 02 - ß 2) 1/2, kus suurust ß nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega ß = [ln (A0 /A)] / t . Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s-1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ühe perioodi jooksul
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 02 = k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m - koormise mass. Matemaatilise pendli korral 02 = g / l , kus g on raskuskiirendus ja l - pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k)1/2 ja T = 2 (l / g)1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - ß t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = (02 - ß 2) 1/2, kus suurust ß nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega ß = [ln (A0 /A)] / t . Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s-1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ühe perioodi jooksul
Mehaaniline võnkumine on liikumine võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi- tagasi. Vabavõnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul, pärast keha välja viimist tasakaaluasendist(pendlid) Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul Harmooniliseks võnkumise korral hälve sõltub ajast sinusfunktsiooni järgi. Sumbuvad võnkumised on siis kui võnke amplituud ajajooksul väheneb hõõrdumise tõttu,kiirus väheneb. hälve on võnkuva keha kangus tasakaaluasendis. X ühik m Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendis.- x0 ühik m Võnkesagedus on ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. f Hz' Resonants on keha võnke amplituudi järsk suurenemine, kui välise jõu mõjumise sagedus saab = keha oma võnkesagedusega Laineteks nimetatakse võnkumiste edasikandumist keskkonnas
kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2
Vibratsioonianalüüsi labor Rootori balansseermine: Sagedus: 50Hz Kiirus Amplituud (mm/s) Faas Esmane mõõtmine v0 1,76 113,78 Mõõtmine v1 1,94 138,89 proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus:
diferentsiaalvõrrand. Matemaatikute jaoks on see lineaarne homogeenne II järku diferentsiaalvõrrand, mille lahendi saab avaldada sama astme polünoomi, nn. karakteristliku võrrandi juurte kaudu. · Elektrivõnkumiste difvõrrandi koostamine. Loeng 15. · Sundvõngete difvõrrandi lahendamine faasidiagrammina. Sundvõnked. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Süsteemi parameetriteks on omasagedus ja sumbuvustegur; need leitakse vabavõngete võrrandist sundiva jõu puudumisel. Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi Sundvõngete faasidiagramm:
seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained). Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina - tegevus- ehk aktsioonipotentsiaalina, mil rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu (teatud kohas, kust see edasi hakkab levima). Aktsioonipotentsiaali amplituud on 60 - 150 mV. Ärritaja pôhjustab Na+ ioonide läbilaskvuse tohutut suurenemist, need tungivad laviinina rakku ning pôhjustavad sisepinna muutumise positiivseks, väljapoole jääb nüüd negatiivse laengu ülekaal (puhkeolekus oli vastupidi). Selline - potentsiaalide vahe muutumine kutsutakse esile järjest naaberaladel - depolarisatsioonilaine (närviimpulss) levib mööda närvikiudu kiirusega 0,3-3 m/s
kaugenemisel aga pidurdab. 1) Vabavõnkumised- võnkumised, mis tekivad süsteemi tasakaalu asendist väljaviimisel direktsioonijõu(raskus-või elastsusjõu) mõjul. 2) Sundvõnkumised- võnkumised, mille põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud. 3) Isevõnkumised- võnkumised, mis leiavad aset süsteemisisese energiaallika arvelt (näiteks kell) 2. Pendli tasakaaluasend, hälve, amplituud, periood. Tasakaaluasend on asend, mille korral pendli energia on mnimaalne. Hälve on kõrvalekalle tasakaalu asendist. X Amplituud on maksimaalne kaugus tasakaalu asendist - 0 . Võnkeperiood on täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg –T. 3. Harmoonilised võnkumised, harmooniliste võnkumiste faas. Harmoonilise võnkumise korral muutub keha hälve (kõrvalekalle) tasakaaluasendist x ajas siinus- või
.................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 Markeritega mõõtmisel saadud signaali maksimaalne tõusukiirus erineb arvutuslikult leitud tõusukiirusest markeritega mõõtmise ebatäpsuse tõttu. Impulss-signaalide jälgimine 6 Nelinurksignaal sagedusega 10 Hz. Efektiivne diskreetimissagedus 1 GS/s. Signaali tõusuaeg on 1 = 56
pikilained-laine,milles võnkumine toimub piki levimissuunda interferents-nähtus,kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. difraktsioon-nähtus,kus lained painduvad tõkete taha. s teepikkus m F jõud N f sagedus Hz t aeg s m mass k T periood s g v kiirus m/s r raadius m nurkkiirus rad/s a kiirendus m/s2 k jäikus x0 amplituud m g raskuskiirendu 9,8 l pikkus m lainepikkus m s= m/s2
LAINED;LAINED VEEKOGUDES Kalev Seilmaa ja Raul Pinta VÕNKUMISTE LEVIMINE · Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). · Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. · Laine teatud kiirusega leviv häiritus. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif · Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. · Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). · http://www.ttkool.ut....
Parlamendi esimees: Svetozar Marovic Zoran Sami Ajavöönd: Iseseisvus: Rahaühik: KeskEuroopa aeg 1877 .aastal Dinaar(CSD),euro(EUR 2. Geograafiline asend 3.Looduslikud tingimused 3.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi. 3.2 Pinnamood Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas laiavad rikkalikud,viljakad tasandikud.Idas asetsevad arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on vanad mäed ja künkad
F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - intrferents, käiguvahe. Elektromagnetväli - vastused: 1. Elektrivool laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine. On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit. Magnetit poolis/poolis magnetit liigutades tekib muutuv magnetväli, mis
Kordamisküsimuste vastused 1. Seisulaine kahe ühesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv võnkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel tõkkelt. Tõkkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine võrrand: x = (2a cos 2 ) cos t a laine amplituud x - koordinaat - lainepikkus - sagedus t - aeg 3. Lainepikkus kahe lähima ühes faasis võnkuva punkti vahemaa Sagedus (võnkesagedus) ajaühikus sooritatud võngete arv. Ühik Hz 4. Harmooniline on võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse (voolutugevuse, pendli hälbe) suuruse sõltuvuse ajast määrab siinus- või koosinusfunktsioon 5. n=2 korral ei või magnet olla keele keskel, kuna sellisel juhul on keele keskel seisulainete sõlmekoht, mis ei võngu
Geograafia Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega Ahela parameetrite mõõtmine Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti " " 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 IATB22 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki ...
· Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõiste elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC). · Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused periood - T (1 s) ja sagedus - f (1 Hz) f=1/T pinge (U=U0·sin·t) ja voolutugevuse (I=I0·sin(t+?)) amplituud, pinge (Uef=U0/2) ja voolutugevuse (Ief=I0/2) efektiivväärtus, faasinihe (näitab, kui palju voolutugevuse muutused pingega võrrelded nihkunud on) pinge ja voolutugevuse muutuste vahel · Vahelduvvoolu takistused (aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, mõõtühik on oom.; induktiivtakistus - elektritakistus,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: ...
Heliallika elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Elastse keha võnkumisena tekkival helil on 4 põhiomadust: · Võnkumise koostis kui võnkumises osaleva elastse keha osade võnkumine, mille tõttu elastne keha on võimeline võnkuma nii tervikuna kui ka osadena (võrdub muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga) · Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud kui kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. (võrdub muusikalise heli helitugevusega) · Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (võrdub muusikalise heli helivältusega) · Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus, mis oleneb
130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni. Vatsakeste maht diastoli täitumisfaasis suureneb kuni 140-150 ml-ni(lõppdiastoolne maht), süstoli ajal pumpab kumbki vatsake sellest ringesse ~ 70ml( löögimaht). ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA ... on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. EEG lained Sagedus min-1 Amplituud Millal esinevad Alfalained 8-13 50 Ärkveleolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne rahu Beetalained 14-30 20-25 Ärkvelolek,
2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas, ringsagedus, amplituud, periood) Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.x=f[sin(t)] Seos x=x 0 sin (ωt ) . Algfaas- võnkuva keha faas hetkel t = 0(φ0), Faas-
E1 E cos 20° = 1n E1n = cos 20° E1 = cos 20° 10 = 9,39V / m E1 Kuna kahe keskkonna dielektrikute tangensiaalkomponendid on võrdsed: E1 = E 2 E 2 = 3,42V / m Ning elektrivälja tugevuse normaalkomponent kahe keskkonna piiril muutub pöördvõrdeliselt nende keskkondade dielektrilisele läbitavusele: 1 E1n = 2 E 2 n E 2 9,39 E 2 n = 1 1n = = 4,70V / m 2 4 2. Leida, mis kaugusel l tasapinnalise laine amplituud vaheneb e korda, kui laine levib vases (= 5.8 S/m, = , = ) sagedusel 1MHz. Antud: = f = 1MHz = 10 6 Hz H µ 0 = 4 10 -7 m 1 F 0 = 10 -9 36 m = 5.8 S/m =? nep = f µ o = 10 6 4 10 -7 5,8 10 7 = 228742720 2,3 10 8 m E1 2,3 10 6 log = 3,7 10 5
Sundvõnkumine Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Nt: · Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla, kui käsi või mootor vänta ringi ajab. Sumbumatu võnkumine Sumbumatu võnkumine on võnkumine, kus hõõrdumisel tehtavat tööd tuleb millegagi kompenseerida. Nt: · Kellapendlile annavad lisaenergiat vedru või pommid. Harmooniline võnkumine Harmoonilist võnkumist kirjeldab valem: x=r sin t Et võnkumise amplituud on võrdne ketta raadiusega ehk r=x0, saame valemi: x=x0 sin t Kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. Harmooniline võnkumine Võnkumisi iseloomustavad suurused · Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. · Võnkeperioodi tähis on T ja ühik sekund T=t/N T võnkeperiood sekund (s) t võngete koguaeg sekund (s) N võngete arv
Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2. Mõõtmistulemuste põhjal joonestage sõltuvuse T2 = f(k) graafik. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine 1. Hõõrdejõu suurendamiseks paigutage koormis veeanumasse ja pange võnkuma. 2. Mõõtke ajavahemik, mille jooksul võnkumise amplituud väheneb n korda (n= 2...5). Katset teostage vähemalt kolme erineva algamplituudiga (5...10 cm). Katseandmed kandke tabelisse 2. 3. Arvutage valemiga (10) logaritmiline dekrement ning valemiga (9) sumbuvustegur ja nende vead. Perioodi väärtus võtke eelmisest katsest. 4. Joonestage sõltuvuse At = f(t) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m±m, l±(l), N t±t, T±T, T2±T2, k±k T0±T0, nr
Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid . Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt.
läbib endiselt keha masskeset? Ei, pöörlemistelje kaugus masskeset läbivast teljest ei muutu · Kuidas on seotud inertsmoment ja jõumoment? I= M · Kuidas on seotud impulsimoment ja jõumoment? L=I*, M= dL/dt · Kuidas avaldub töö pöördliikumisel? A= M*d · Milline võnkumine on harmooniline? (Valem, tähtede tähendused ja nende mõistete sisu) Võnkumine, kus võnkuva suuruse sõltuvuse ajast määrab siinus- või koosinusfunktsioon. X=A*cos(0t + 0) A-võnkumise amplituud, sulgudes võnkumise faas, 0- algfaas e. faasi väärtus ajahetkel t=0, 0- nurksagedus (ajavahemikus 2 sekundit sooritatud võngete arv, 2/T, või 2 tavaline sagedus = 1/T) · Millest ja kuidas sõltub füüsikalise pendli võnkeperiood? Pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ning pöörlemistelje ja inertsi- keskme vahelisest kaugusest. · Millest ja kuidas sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? Pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, mitte pendli massist!
See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot. oodust elektr üleminekut, mis tõstab võnkeringi energiat. Neg võrepooli korral peab võnkumine toimuma sinna antud energia arvelt. Energiat kasutatakse kui palju antakse. Kui energia on liiga suur saab seda vähendada poolilt keerdude vähendamisega või südamiku väljakeeramisel. Piisavalt väikese mahtuvuse ja induktiivsuse korral saame kandva ks-i. Mikrofon sidestab anoodahela. Saame ks võnkumise mille amplituud muutub vastavalt ms võnkumisele. Detekteerimine ja detektor. Seade millega eristame ms võnkumised modul ks-ist. Selleks tuleb induktiivsuse ja mahtuvuse muutmisega häälestada võnkering nii, et saatja ja ahela oma võnkesagedus langeksid kokku. Saame tugevad vooluvõnkumised. Signaal alaldatakse ja silutakse. Tulemuseks ms võnkumised. Televisiooni pm. voolu võnkumiseks tuleb muuta ka pilt, selleks kasutame ikonoskoopi. Elektroonkiir suunatakse ekraanile
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
Ühtlane ringliikumine Punktmassi liikumist ringjoonel, kui keha läbib võrdsetel ajavahemikel võrdsed kaarepikkused nim. ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks. Ringjoonel olevat kiirust nim. joonkiiruseks. V=const V Vektor ei =const V=L/t l-ringjoone pikkus Pöördenurk (=l/r)-näitab kui palju pöördub raadius aja t jooksul. Ühik rad =2 x pii rad 2pii rad=360 kraadi 1 rad umbes 57 kraadi a-kiirendus a=v2/r W (omega) nurkkiirus- näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ühes ajaühikus. W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemi...
Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika
Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline nimi. Atlandi ookean: Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku maa pinnast. Hispaania kõrval on nii külm Kanaari hoovus kui ka soe Golfi hoovus. Pikimad jõed: Tajo(1007 km), Ebro(925 km) ja Duero/Douro(818 km) Hispaania asub Euraasia laamal üsna ääres
jõudsin Kui kiirelt see muutus toimub + mitu marja sekundis muutub + algkogus marju korvis = saan lõppkoguse marju korvis Võnkumiste kirjeldamine matemaatiliselt: Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks. x = A sin x - hälve tasakaaluasendist A - maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud - võnkumise faas ( = t) kus x on hälve tasakaaluasendist, on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist ( t) või (2 f t)-d nimetatakse faasiks.
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 5.5. Õõtsuvus. Õõtsuvuseks nimetatakse vabalt veepinnal ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul. Õõtsumine lakkab peale mõju lõppemist hõõrdumise ja õhutakistuse mõjul. (Joon. 5.15.). Joon. 5.15. Õõtsuvust iseloomustavad järgmised parameetrid: · amplituud - suurim kõrvalekalle tasakaaluasendist kraadides või meetrites, · ulatus - kahe teineteisele järgneva amplituudi summa, · õõtseperiood - ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg ehk kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites, · õõtsesagedus - täisvõngete arv ühes ajaühikus. Õõtsumisel on negatiivne mõju: (vt. Tahvel 5.XII) tekitab merehaigust, võib põhjustada lasti nihkumist ja ohtlikku kreeni, tekitab laevakeres ohtlikke pingeid, halvendab mehhanismide töötingimusi,
Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab teise sisemuses
kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar (umbes 30oc) ning kõige külmem kuu juuli (umbes 18oc). Võimsa Amazonase jõgikonnas kasvav vihmamets hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast. Lähisekvatoriaalses kliimas on tohutud loodusvarud: kohvi- ja sojaoad, maavaradest on seal kulda, hõbedat, rauamaaki, vaske, teemante ning ka naftat. Muld on viljakas, mis tõttu on võimalik kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest üks tähtsaim on puuvillapõõsas. Ookeanid ja
Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kasvukohatüüp Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete ja poolkõrbete biomassi produktsioon pindala ühiku kohta on küll väike, kuid liigirikkus võib olla küllaltki suur, näiteks Austraalia kõrbete roomajate või Mehhiko kõrbete kaktuste puhul. Elustiku mitmekesisus Kõrbetes ja poolkõrbetes võib kasvada palju erinevaid ja kuivade tingimustega kohanenud
· vähe päikesepaistet · päikeseline ilm · sademed · kuiv ilm · tuuline ilm · tuulevaikne ilm · muutlik ilm · parasvöötmes pakaseline · parasvöötmes talvised sulad talv, · aastane väike temperatuuri- põuane kuum suvi · suur ööpäevane t°-amplituud amplituud http://www.revisionworld.co.uk/node/7807 Tsükloni hingeelu on keerukas Külm õhk Külm õhk Soe õhk Külm front Soe front http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html Atlandi ilmaköögis "valmivad" tsüklonid · Tsükloni keskmes on
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi
magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7
lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd) Mandriline kliima Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.(parasvöötme lehtmetsad ) Samuum on kuiv kuum tuul Saharas ja Araabia poolsaarel.(kõrbevöönd ) Karavan on veoloomadel või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi.(kõrbevöönd)
2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Koostis ei muutu Koostis muutub Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas Mehaaniline peenendumine Keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja saasteainetega Purunemine tükkideks korrosioon Omadused jäävad samaks Omadused muutuvad Füüsikaline murenemine on ülekaalus: Kõrgmäestikes on ülekaalus rabenemine, temperatuuri kõikumine, vee külmnemine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
