koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm,
ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Alustadge Quincke toru kokkulükatud asendist, nihutage ühte haru teise suhtes seni, kuni elektronkiire jälg ostsilloskoobi ekraanil saavutab maksimaalse (või minimaalse) pikkuse. Kirjutage üles skaala algnäit l0. 4. Muutes haru pikkust, leidke veel 3...5 asendit ln, mille korral elektronkiire amplituud on maksimaalne (minimaalne). Tulemused kandke tabelisse. 5. Edasi toimige nagu faasinihke meetodil punktides 5..8. Katseandmete tulemused Tabel 1. Kats f l0 ln n ln e nr. Hz cm cm cm m 1. 2. 3. 4. 5. Tabel 2. Kats f l0 ln n ln e nr. Hz cm cm cm m 1. 2. 3. 4. 5. Tabel 3.
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi
2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Koostis ei muutu Koostis muutub Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas Mehaaniline peenendumine Keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja saasteainetega Purunemine tükkideks korrosioon Omadused jäävad samaks Omadused muutuvad Füüsikaline murenemine on ülekaalus: Kõrgmäestikes on ülekaalus rabenemine, temperatuuri kõikumine, vee külmnemine,
· kera: · varras: · 24. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. · Kineetiline energia: , ja välisjõudude töö keha pöörlemisel ümber liikumatu telje z nurga võrra: · . · · II. Mehaanilised võnkumised ja lained. · 1. Harmooniline ostsillaator, ta liikumise võrrand ja selle lahend. · Harmooniliseks ostsillaatoriks nim. keha, mille kaugus tasakaaluasendist muutub siinus- või koosinusfunktsiooni kohaselt: · , kus on amplituud, võnkumiste faas, algfaas, ja T võnkeperiood. · 2. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. · Harmoonilised võnkumised tekivad kvaasielastsusjõu mõjul, kusjuures elastuskoefitsent . · Harmoonilise ostsillaatori kiirus ja kiirendus muutuvad samuti harmooniliselt, koguenergia on aga ajas muutumatu. · Kiirus: , maksimaalne kiirus . · Kiirendus: , maksimaalne kiirendus . · Energia: , , . · 3. Füüsikaline ja matemaatiline pendel.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad. Keskpingetel kasutatakse tihti nurgaseibe (ümber südamiku). Kõrgematel pingetel mähis nii, et nurka ei tekiks. Kasutatakse mahtuvusrõngast: Pinge jaotuse ühtlustamiseks, esimeste keerdude vahel liigpingete puhul, kuid aitab kaasa ka nurgaprobleemile ühtlustab elektrivälja. 14. Erinevused atmosfääri ja sise liigpingete vahel Atmosfääri liigpinge: suurem amplituud, lühem kestvus, unipolaarne impulses Siseliigpinge: väiksem amplituud, pikkem kestvus, võnkuv impulss 15. Vedelu läbilöök Vedelikul on umbes 10kond teooriat läbilöögist, põhjus on selles, et vedeliku läbilöök sõltub puhtusest, lisanditest. Kui vedelik asub läbilöögiväljas, siis lisandid polariseetuvad ja neile mõjub mehhaaniline jõud. See sõltub sellest kumma elektriline läbitavus on suurem. Mehhaaniline jõud on suunatud suuremate väljatugevuste poole
Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku
1896- A.Popov andis 50m kaugusele edasi morse sõnu ,,Heinrich Hertz" 1899- Marconi lõi side üle mere La Mache väina 1901-side Euroopa ja Ameerika vahel 1912- Titanicu pealt inimesed päästeti, anti märku elektromagnetlainete abil Arenes raadioside üle maailma TV 1883- Paul von Nipkov konstrueeris Nipkovi ketta, millega sai optilist kujutist elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt Raadioside algaastatel kasutati amplituud modulatsiooni. Kolmefaasiline vahelduvvool enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku
kõrgus maapinnast. Inimene on üks osa loodusest, mis erineb ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r.
5. Mis on laine, seisulaine. - Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu. Seisulaine tekib juhul, kui kaks lainet levivad üksteisega vastassuunades. Seisulaine korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Aatomituuma ümbritsev elektron moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on diskreetsed, kvanditud. Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete sageduste (ja lainepikkustega) seisulained. Need lubatud
Konservatiivsete jõudude korral ei sõltu töö läbitud teepikkusest ega trajektoori kujust, vaid alg- ja lõppasukohast. — Jäiga keha pöörlemise dünaamika. - Pöörlemise puhul liigub keha iga punkt mõõda ringjoont, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Võnkumised ja lained — Võnkumise mõiste. – Nimetatakse perioodiliselt korduvat liikumist — Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. — Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel, maksimaalne hälve ehk amplituud. — Aplituud – ehk maksimaalne hälve — Periood – tähis T, ühik sekund, näitab ühe täisvõnke sooritamise aega. — Sagedus – tähis f, ühik herts, võrdub nurkkiirusega — Vaba- ja sundvõnkumised. - Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad
pärast selle üleminekut jahedamaks (temp. võib langeda kuni 10 kraadi) ning võivad esineda hoovihmad. (seda nim. ka äkiliseks frondiks). Liigub läänest ida poole. Kliimat kujundavad tegurid koha kaugus ekvaatorist globaalne õhuringlus aluspinna omadused Aluspinna omadused vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal Kaugus ookeanist: mereline kliima - pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima - külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused: soe hoovus - temperatuur on kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus - temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma Pinnamood: mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik) kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel on sademeid palju
Seda kasutatakse geeniteraaapias. Ultraheli võnkumine · Võnkuva pinnaga ultraheliandur annab liikumise edasi temaga kontaktis olevatele kudedele. Selle tõttu hakkavad võnkuma aineosakesed ning annavad selle edasi. · Võngete jõudmisel sügavamale, kiire energia väheneb ja võnked sumbuvad · Heli võnkumised levivad pikilainetena, mis eeldab elastset keskkonda. · Põhilised parameetrid sagedus ja lainepikkus, millest sõltuvad levi omadused keskkonnas ning amplituud Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraheli · http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm · http://www.hot.ee/electronic/UHTM/US.htm · http://www.eau.ee/~meritv/Loeng_1_tekst. doc
Laboratoorne töö : " Analoogtelefon" Töö mõõdetud : 01.09.2008 Osa I voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Rtakisti=matrikli numbrite summa + 50 = 0+7+3+7+8+7+50=82 Terminalseadme U1 [V] U2 [V] U3 [V] seisund Rahuseisund 55,1 55,1 0 Hõiveseisund 10,5 10,9 5,8 Kontrollida et U1=U2+U3 : Rahuseisund: 55,1+0=55,1 > tõepoolest U1=U2+U3 Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I=U/R Rahuseisund: I=55,1/82= 0,67 A Hõiveseisund: I=10,5/82= 0,13 A Osa II Ostsillograafiga 1. Valimistooni parameetrite mõõtmine Signaali parameetrid: Pinge : U = 476mV Periood : T = (2,750,4) * 1(ms) = 2,35 (ms) Sagedus : F = = 425,53 (Hz) 2. Kõne uurimine Amplituud: A = 2,8 Periood: T = 2,8*2,5 = 7 (ms)...
Töö eesmärk: Määrata juhtimisobjektile regulaator ning häälestada see nii, et süsteemi siirdeprotsess vastaks esitatud kvaliteedi nõuetele. Teooria: Süsteem on matemaatiliselt ehk formaalselt stabiilne, kui siirdeprotsess sumbub lopliku ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid : staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel.
Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s.Ristilained Elektromagnetlainete skaala- Madalsageduslained,Raadiolained,Infravalgus,Nähtav valgus,Ultravalgus,Röntgenikiirgus,gamma-kiirgus Lainepikkus ja sagedus- c=lambda*f Interferents nähtus, kus lainete liitumisel tekib uus muster Difraktsioon- Nähtus mille puhul lained painduvad tõkete taha mis on sama suurus järgus või väiksemad lainepikkused Koherentsus sama pikkuse või sagedusega lained Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise
Näiteks valides number 5,genereeritakse sagedused 770 Hz ja 1330 Hz . 7. Millised on analoogtelefonis numbri valimisel toonvalimise eelised impulssvalimise ees? Impulssvalimist segavad juhuslikud liini halvad ühendused, mida keskjaam võib tõlgendada numbrivalimisimpulsina. 8. Millisel moel saavutatakse toonvalimisel suurem häirekindlus? Toonid on fikseeritud sagedustega, seega on võimalik kasutada tooni identifitseerimiseks vastavaid sagedusfiltreid. Tooni amplituud võib kõikuda. Pulssvalimisel, pikkade liinide korral, ei pruugi vooluring taastuda meie poolt mõõdetud 40 ms jooksul, kuna liinis on palju parasiitmahtuvusi. Samuti tekitab pulssvalimisel liini katkestamine pinge transiente ning muid häireid. 9. Milliseid ülesandeid täidab analoogtelefonis trafo? Trafo eraldab liinipinge alaliskomponendist vahelduva kõnekomponendi ja muundab kuularile sobivaks pingeks 10. Milline klemm (kas "+" või "") tavaliselt maandatakse telefonijaamas? Miks?
Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur °C 19712000. Võrdle ja põhjenda temperatuuri kõikumist antud vahemikes. Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid miinimume °C 1971-2000 Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid maksimume °C 19712000. Temperatuuri amplituud on mõlemas kohas suur. Vilsandi kõige madalam temperatuur on Veebruaris -2 kraadi. Jõgeva kõige madalam temperatuur on samuti Veebruaris -5,9 kraadi. Nende vahe on 3,9 kraadi, järelikult Jõgevas on külmem talvel, kui Vilsandis. Vilsandis on kõige soojem Augustis 16,6 kraadi. Jõgevas on kõige soojem samuti 16,6 kraadi, aga juulis. See tähendab, et Jõgevas on suvi enne soojem, kui Vilsandis. Minimaalne temperatuur Vilsandis on -40,2 kraadi detsembris.
Kuu esimese ja viimase veerandi ajal on looded minimaalsed, sest Kuu põhjustatud tõus vastab siis Päikese poolt põhjustatud mõõnale. Tõusu ja mõõna käitumine on üksikasjadeni tuntud. Kõrgeimat ja madalaimat veeseisu ning nende saabumise aegu osatakse üsna täpselt välja arvutada. Kohtades, kus veetase märgavalt muutub, on nende prognoosimine igapäevane rutiin ning vastav informatsioon teadetetahvlitel kõrvuti bussi- ja rongisõiduplaaniga. Kuigi tõusu-mõõna amplituud võib mõnes kohas olla suurem kui veetõus kõige hullemates üleujutustes või enamuse tsunamide kõrgus, ei saa nähtused, mille põhjused ning käitumine nii ajas kui ruumis on täpselt teada, olla mõistlike olendite jaoks katastroofide põhjuseks. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Looded http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel478_455.html
97 9.93 10 7 Vibrokiirus mm/s 5 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 30 20.94 19.89 20 14.62 Vibratsiooni amplituud, um 10 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 20 14.62 6.85 Vibrokiirendus, m/s^2 10 2.92 0
on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s · Muutuva elektrivoolu levik toimub magnetvälja vahendusel 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. ...
Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5
21. Kiip? Pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhimaterjalist põhimikule. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda paremini juhib. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. 24. Mis on vahelduvvool ja selle sagedus euroopas? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Sagedus Euroopas 50 Hz. 25. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 26. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring.
Õhutemperatuuri aastane käik sõltub geograafilisest laiusest. Eristatakse 4 kliimavöödet · Ekvatoriaalne vööde- 2 maksimumi ja kaks miinimumi. Maksimumid on kevadisel ja sügisesel pööripäeval, miinimumid suvisel ja talvisel pööripäeval. Temperatuuri aastane käik on ookeanide kohal 1*C ja mandril 5-10*C · Troopiline vööde- maksimum varsti peale suvist pööripäeva, miinimum pärast talvist pööripäeva. Temperatuuri amplituud ookeanidel 5*c ja mandril kuni 20*C · Parasvööde- maksimum juulis ja miinimum jaanuari lõpul. Amplituud ookeanidel 10-15*C ja mandril 40-60*C · Polaarvööde- maksimum augustis ja miinimum märtsis. Pikk karm talv ja lühike jahe suvi. Amplituud suur 40-50*C Vesi atmosfääris Veeauru on atmosfääri 4%, mis asub atmosfääri alumises 2-3km paksuses kihis. Vesi aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt auramist nimetatakse
tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV , kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV d 2 x r dx k x0 Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või dt 2 m dt m .
kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omdus sama suuruse ja muutumise suunaga. ● mehaaniline võnkumine- nt pendel.- keha asend muutub ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat(kaugus või nurk) ● elastne võnkumine- elastse keskkonna rõhk antud punktid muutub. See leiab aset nt heli levimisel õhus või veel tihendustena. 14. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus ● Hälve- pidevalt muutuv suurus ja sõltuvalt sellest, kummal pool tasakaaluasendit keha momendil asub, loetakse kas pos. või negatiivseks. Tähis- x ja mõõtühik on m(meeter) ● ampituud- suurim kaugus tasakaaluasendist. tähis X 0 , mõõtühik m(meeter) ● periood- ühe täisvõnke kestus. Tähis T, mõõtühik s(sekund) ● sagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis f, mõõühik Hz(herts) 15. Vaba- ja sundvõnkumised
Füüsikaline mudel Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass Liikuva keha mudel Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine...
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused.
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
(kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline paraskliima kliima: aastane temperatuuri amplituud väike, kogu aasta sademeterohke mullad keskmiselt viljakad või viljakad suhteliselt pikk vegetatsiooniperiood palju rohumaid mandriline paraskliima kliima: talvel külm, suvel soe, kuid põuane mullad: rohtlates mustmullad lühike vegetatsiooni periood mõõdukas osas kuivadel aladel
= = -3 = 928,57 dt t 0,28 10 s s 2) arvutuslikult dU V = 2 f U amp = 962,83 dt s Näen, et otseselt (kahe markeriga) mõõtmise teel saadud maksimaalne pinge kasvamise kiirus (928,57 V/s) on ligilähedane arvutuslikul teel saadud maksimaalsele pinge kasvamise kiirusele (962,83 V/s). Impulss signaalide jälgimine Impulsside amplituud: Umin = 1,48 V Umax = 1,60 V U min + U max U amp = = 1,54V 2 Impulsside pikkus: t1 = 23,52 ms t2 = 35,98 ms t = 12,46 ms Periood: T = 10,14 ms Kõlari resonantssageduse määramine Umin [V] tmin [ms] Umax [V] tmax [ms] 0,92 8,90 1,36 3,76
Heliallikas on võnkuv keha Hääl on kuulda heli infraheli 20-20 000 Hz ultraheli (laine pikkus 1,7 CM – 17 M) lambda = v/f Heli levib keskonnas võngetena keskonnas. Heli levimise kirus sõltub kk tingimustest(tihedu, temp, õhuniiskus jne), temperatuuri tõustes heli levimise kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli)
mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= / (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. 2. Vahelduvpinge jälgimine U amplituud 4,5V Voltmeeter näitab aga 3,22V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Uamplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4,5/2=3,18V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,66 ms=0,00066s. Sagedus: f=1/T=1515Hz G=1500Hz Nelinurksignaal: Upp=7 V 3. Voolusignaali mõõtmine U=3,18V Ua=0,188V I=1,889mA Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 3,18-0,188=2,992V Z=Uz/I =2,8992/0,001889=1534,78
väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul V= / T = f v- kiirus (m/s) , - lainepikkus (m), T- periood (s), sagedus (l/s)
tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1 , mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’i seadus): F1=-kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakaudude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustab hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega v: F2=-rv kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrne: F=-kx-rv Newtoni II seduse põhjal võib kirjutada ma=-kx-rv või: d 2 x r dx k
Külgõõtsumisel on võnkeperioon suhteliselt väike ( 6/15 s) ja võnkeamplituud suur (kreeninurgad 10 30kraadi). Seetõttu tekivad mehhanismidele ohtlikud ja inimestele ebameeldivad suured kiirendused. Mida suurem on laeva metatsentriline algkõrgus seda väiksem on külgõõtsuvuse periood , seda järsum ja raskem on õõtsuvus. Pikiõõtsuvus Pikiõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber põiktelje. Külgõõtsuvusega võrreldes on pikiõõtsuvuse periood tunduvalt suurem , amplituud aga märksa väiksem. sellele vaatamata võivad isegi väikeste diferendinurkade korral tekkida laeva ahtris ja vööris küllaltki suured kiirendused , mis võivad ületada külgõõtsuvusel tekkivaid kiirendusi , sest laeva pikkus on tunduvalt suurem tema laiusest. Laeva ümberpaiskumise ohtu pikiõõtsuvusel ei ole , kuid tekivad laeva täävide ebasoovitavad ning laeva kere löögid vastu vett nn SLEMING vertikaalõõtsumiseks nim laeva võnkumist vertikaalpinnas üles alla.
Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast
sõnaühendis (kellelegi>kellelegi) 33. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Svaavokaal kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline vokaal, mis tekib seetõttu, et enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni. 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Võnkumist iseloomustab: 1) sagedus, 2) periood, 3) amplituud. Sagedus täisvõngete arv mingis ajaühikus. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants
1. Mehaaniline võnkumine on liikumine mis kordub võrtsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi 2. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul pärast keha välja viimist tasakaaluasendist. (pendel) 3. Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul. (õmblusmasin) 4. Harmooniliseks nim. Võnkumist, mille korral hälve sõltub ajast siinusfunktsiooni järgi (sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise
· Signaaligeneraator Agilent 33250A · USB mälupulk · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus. Saame mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabel ja graafik. V MHz 14 2,869 13,5 2,857 13 2,845
astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökoloogiline tegur (keskkonnategur) organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevalt ümbritsevast elus ja eluta loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: SAGEDUSMÕÕTUR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaal...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V ...
Met. pendel: T = 2 l pedli niidipikkus, g raskuskiirendus periood g m Vedrupendel: T = 2 m keha mass, kvedru jäikus k Võnkliikumise võrrand x = xo sin t x halve, x0 amplituud, - nurkkiirus, t aeg Laine levimiskiirus v=· f - lainepikkus, f laine sagedus
· II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetiline summa märgitakse skaalal · Isoelektriline meetod leida isoelektriline lülitus ET on risti selle lülitusega · Suurima aritmeetilise hälbega QRS-iga lülitus P-sakk · Kodade depolarisatsioon · II lülituses positiivne · Parema koja suurenemine Kõrge amplituud · Vasaku koja suurenemine Pikk aeg P-R intervall · Impulsi liikumine AV sõlmes · Pikenenud aeg 1 astme AV-blokk QRS-kompleks · Kõrge R II lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon
oli võimalus hõlpsalt koopiaid valmistada ja plaatide masstootmist korraldada. samuti lihtsustus seadme ehitus, sest langes ära vajadus nõela etteandemehhanismi järele. Ent erinevalt fonograafist oli grammofon ette nähtud üksnes helisalvestise esitamiseks. Esitatav heli muutus puhtamaks ja tugevamaks selle tõttu, et helivõngete taktis ei muutu mitte vao sügavus (nagu fonograafis), vaid selle rõhtsihis looklemise sagedus (vastavalt heli kõrgusele) ja amplituud (vastavalt heli tugevusele). Grammofonis libises nõel eboniit- või sellakplaati pressitud spiraalses vaos, mille lainelisus jäljendab helivõnkeid. Magnetofonid Paralleelselt mehaanilise helisalvestusega tegi esimesi samme ka elektromagnetismil põhinev salvestusmeetod. Taanlane Valdemar Poulsen patentis juba 1898. aasta detsembris telegrafoni- nimelise traatsalvesti. Inspiratsiooni sai Poulsen tõenäoliselt ameeriklase Oberlin Smithi
siis need ühtlustavadki med. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse ja külmad jahutavad soojade vett ja rannike kliimat. 5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 1. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekita...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
