3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid Mangaan reageerib halogeenidega, tekivad Mn(II)halogeniidid Mn(s) + Cl2(g) MnCl2(s) Pingereas vesinikust eespool asuva metallina reageerib lahjendatud hapetega Mn(s) + H2SO4(aq) Mn2+(aq) + SO4 2(aq) + H2(g) (8) 5. Ühendid Ühendeis on Mangaani oksüdatsiooniaste kuni VII, neist püsivamad II ja VII. Madalaima o.- a.-ga Mn-ühendeis on mangaanil aluselised, kõrgematel happelised ning vahepealse o.-a.-ga ühendeil on amfoteersed omaused. (2) 5.1 Oksiidid (2) Tuntakse järgmisi oksiide: MnO, Mn2O3, MnO2, Mn3O4, MnO7. MnO on roheka värvusega kristalliline mittetöhhimeetriline oksiid (MnO kuni MnO1,15), mida saadakse kõrgematest oksiididest redutseerimisel vesinikuga või MnCO3 termilisel lagundamisel. MnO veega ei reageeri, hapetega moodustab ta sooli [MnCl2, MnSO4, Mn(NO3) 2]. Soolad on roosaka värvusega. Mn2O3 saadakse MnO2 kuumutamisel. MnO3 on musta või pruunika värvusega kristalliline aine
· isomeraasid tekkega) · osa mutaase 6. Ligaasid Sünteesreaktsioonid ATP jt otsesel osalusel Püruvaadi · süntetaasid karboksüülimine sünteesi käigus kaboksülaas · karboksülaasid Omadused omavad nii valkude kui ka katalüsaatiride omadusi Ensüümide om-d: · ensüümvalgud on kõrgmolekulaarsed, hüdrofiilsed amfoteersed polüelektrolüüdid, denatureeruvad ja kristalliseeruvad · kõrgspetsiifilised tuleneb valgulisest loomusest ja see läbi ensüümi aktiivtsentri ja substraadi komplementaarsusest. See määrab suuresti protsesside kulu vajalikus suunas ja koordineerituses. - substraadispetsiifilisus- spetsiifilisus ühe substraadi suhtes (nt lipaasid lõhustavad ainult lipiide).
HO-C-H H-C-OH l l CH2OH CH2OH 13. Amiinid on alused,sest nad on tugevad nukleofiilid ja et nukleofiilid on ka alused,sest nad võivad endaga siduda prootonit. Happed on ained,mis võivad loovutada prootoni,ja alused on ained,mis võivad siduda prootoni. Aminohapped on amfoteersed ained,sest aminohappe keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi,karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohapped saavad moodustada soolasid nii aluste kui hapetega. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks.Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina.
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Enamik inimesi ei pruugi puhaste aminohapetega kokku puutuda, küll aga ei möödu päevagi, mil me ei kasutaks aminohapetest moodustunud polümeere, olgu need siis looduslikud või sünteetilised materjalid. Aminohappe keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi, karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohappel on seepärast amfoteersed omadused ning aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. Aminohapped reageerivad selsamal viisi ka iseendaga, moodustades kaksikioone. Aminohappe kaksikioonid on summaarselt neutraalsed (laenguta), kuid erinevate molekulide üksiklaengud tõmbuvad omavahel väga tugevasti. Seetõttu on puhtad aminohapped tehked kristalsed ained, mis ei lendu. Aminohapped lahustuvad hästi vees, kuid halvasti orgaanilistes
mustusosakeste taasühinemist. Detergent- on pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Pindaktiivne aine see on aine mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda, teine veest eemale hoiduda. Seebi puudus karedas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur sest tekivad rasvhapete , kaltsiumi ja magneesiumi soolad , mis vees ei lahustu. Aminohapped Nimetuse andmisel happe tunnus peab saama väikseima koha numbri. Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino). Aminohapped on amfoteersed COOH rühm annab talle happelise tunnuse , ning NH 2 rühm aluselise tunnuse. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Sellest tulenevad keemilised omadused: Valgud Kodeeritav aminohape-üks neist 20 aminohappest, millest organismid ehitavad valkusi. Nad jaotatakse asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Peptiid- orgaaniline ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks
vajalik temperatuur on 1570 °C, tegemist on pooljuhiga. Kaadmiumoksiid reageerib kergesti hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat. Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003). Võrreldes tsingiga avalduvad kaadmiumi oksiidi ja hüdroksiidi amfoteersed omadused nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis, eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite
soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis. Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...). Tekib hüdroksokompleks, milles on tavaliselt neli hüdroksiidiooni. 2KOH + 2Al + 6H2O = 2K[Al(OH)4] + 3H2 Leelismetallid 1.A rühma elemendid, nime saanud sellest ,et annavad veega reageerides leeliseid Sulamist0 Keemist0 Tihedus Kõvadus Elektrijuhtivus leek (g/cm3) Teemant=10 Hg = 1 haruldane: akud
Need ühendid teevad emulsioonid võimalikuks, sest stabiliseerivad sisemist faasi. Emulgaatorite ülesandeks on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ühtlase emulsioonina püsima. Nad on pindaktiivsed ained, mis vähendavad pindpinevust kahe faasi vahel. Tüüpilised emulgaatorid on molekulid, milles on hüdrofiilne osa ja lipofiilne osa. Nad jagatakse kolme rühma -anioonilised, katioonilised, mitte-ioonilised ehk amfoteersed - sõltuvalt sellest, milline on nende veeslahustuv pearühm (head group). Steariinhape on näiteks aniooniline. Sellel on pikk lipofiilne süsinikahel (saba), mille külge kinnitub hüdrofiilne karboksüülhape rühm (pea).Vette asetatuna on emulgaatoritel kalduvus reastada end viisil, mis vähendab vastasmõju hüdrofiilse ja lipofiilse otsa vahel. Kui emulgaatorit on piisavalt, moodustuvad kerakujulised struktuurid, mida nimetatakse mitsellideks. 3.2.4 Humektandid
omadused on nõrgad. 2. AMFOTEERSED Saavad pesulahuses PINDAKTIIVSED AINED 1 negatiivse laengu, vahutavad
koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.) * Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena) * Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu. Veeümbrise tõttu osakesepinnal. Geel, sültne või amorfne- -//- koondunud ümbritsevas keskkonnas. Koaguleerimine- kui sool ühel või teisel põhjusel kaotab või väheneb laengu, et osakeste
Lihtsaim KE vorm. Kapillaarile rakendatakse ühtlast pinget/voolu, ning selle pinge tulemusena lahutub sisestatud proov tsoonideks, lahutudes massi-laengu suhte alusel. KGE, kapillaar geelelektroforees - molekulaarsõela loomine, kasutades polümeerilahuseid. Võimaldab muidu massi-laengu suhte alusel lahutuse asendada lihtsalt massi alusel lahutuvusega. Kasutusel valkude ja DNA puhul. Kapillaar isoelektriline fokuseerimine (CIEF) - kasutab pH gradienti katoodi ja anoodi vahel, amfoteersed molekulid a la valgud migreeruvad kohta, kus nende laeng on null, selles punktis liikumine lõpeb ja analüüt fokuseerub kintsasse tsooni oma isoelektrilises punktis. Kasutatakse valkude kirjeldamises. Proteiinide kahemõõtmeline elektroforees ja SDS-PAGE olemus. SDS; elektroforeesi läbiviimine sõltub pH-st, valgu aminohappelisest koostisest, st laengust. Valgud lõhutakse merkaptoetanooliga, lõhutakse SDS-ga (dodetsüülsulfaat) nii, et laeng muutub võrdeliseks
4.Amiini valem on NH4+OH või NH3+OH, seda kasutatakse, neid kasutatakse vesilahustes. 5.Aminohape on karboksüül hape, mille süsivesiniku radikaalis on üks, või enam vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Aminohappeid on umbes sadakond, milleset inimorganis leidub umbes 20. 6. Neid nimetatakse karboksüül hapeteks, ning ka glütsiiin bioloogias Page 22 7.Aminohapped on amfoteersed, sest need reageerivad nii hapetega kui ka alustega, moodustades mõlemal juhul soolasid. Amino etaanhapete reageerimisel naatriumhüdroksiidiga moodustub sool (naatriumaminoetanaat) 8.Valgud koosnevad aminohapete jääkidest, ning neid võib olla kuni 200 kuni 1000 ühes organismis Page 23
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
millest suurem osa on tihedalt seotud eelmise kihiga. Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks: 1) happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on
Biofunktsioonide täitmise eelduseks on vastavate ligandite (biomolekulid, ioonid jne.) spetsiifiline sidumine valkude poolt. Ligandite sidumine toimub valkude aktiivala(-de) abil, mida nimetatakse aktiivtsentriks või regulatoorseks tsentriks. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Valkude lahustumine • Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) • Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. • Happelised AH annavad valgule happelised omadused, • aluselised AH aga aluselised omadused. • Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kolloid-osmootsed omadused Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad difusioon ja osmoos. ◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. (lah
Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel. 7 Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Jagunevad: 1. Liitvalgud (proteiidid) koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 2. Lihtvalgud (proteiinid) koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapete omadused: 1. amfoteersed ühendid koostisse kuulub aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). 2. Aminohappejäägid on valgu molekulis ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kahe aminohappe vahel ühest võtab ta aminorühma ja teisest karboksüülrühma. Peptiidside moodustub valgu sünteesi käigus, mille tulemusel tekib polüpeptiid. Valgu molekulide struktuurid:
· Toidu tekstuuri parandamine · Vitamiinide (A, B, E)transpoet ja lahustamine (seega ka omastamine) · Rakumembraani ehituse ja talituse tagamine · Ainevahetuse reguleerimine · Hormoonid Bioloogia Page 7 Valgud 16. september 2009. a. 12:47 Valgud ehk proteiinid on biopolümerid, mille monomerid on aminohappe jäägid. Aminohapped on amfoteersed. Ühinedes tekib beptiit-side. -COOH-i OHja amino H ühinevad veeks. Erinevus oleneb järjestusest ja hulgast. Inimene on kaotanud võime osasid aminohappeid sünteesida (asendamatuid 8). Need peame toidust saama. Osaliselt asendamatuid 3 ja asendatavaid 9. Struktuurid: 1. Primaarstruktuur a. Järjest koos 2. Sekundaarne struktuur a. Võib olla spiraalis või lainetades b. Aine vahel vesiniksidemed c. Siidikiud d. Ämlikuniit 3
metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekuraalsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid ained (nt: SiO2 ja CrO3). Amfoteerne on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri. Sellesse alaliiki kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: susinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N2O (tuntud ka naerugaasi nime all). 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). 1. Paralleelsed reaktsioonid
Kolloidide ehitus + - - võivad käituda happe või alusena tuum -- + + - - + - -- -- + + + + + + ++ * atsitoitsed e. happelised kolloidid, kui vesinikioonid kinnituvad................. * aluselised barsoidsed kolloidid * amfoteersed kolloidid (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool+ <=> (guaguleerimine) geel guagulatsioon (võib olla pöörduv) Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid) Neeldumise liike: 1)mehaaniline neelamisvõime (muld käitub sõelana) 2)füüsikaline neeldumisvõime
· Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. 37 · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin).
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
· Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. 37 · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin).
Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid (nt SiO 2 ja CrO3) Amfoteerne oksiid Amfoteerne oksiid on oksiid, millele on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al 2O3) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri Neutraalsed oksiidid Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri Sellesse alaliiki kuuluba ainult 3 mittemetallioksiidi: süsinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N 2O (tuntud ka naerugaasi nime all) 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited).
· Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. 37 · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin).
Lehekülje algusesse III rühma katioonide tõestamine,eraldamine ja segu analüüs. III rühma kuuluvatest katioonidest käsitleme Al+3,Fe+2,Fe+3,Zn+2 ja Cr+3 määramist.Püsiv o.-a. on Al ja Zn-ioonidel, muutuv o.-a. on Fe ja Cr-ioonidel.Vees hästilahustuvad on kloriidid,nitraadid ja sulfaadid, vähelahustuvad on hüdroksiidid, sulfiidid ja nõrkade hapnikhapete soolad.Al+3,Zn+2 ja Cr+3 hüdroksiidid on amfoteersed ja lahustuvad NaOH ülehulgas , näiteks Al(OH)3 + NaOH Na[Al(OH)4]. III rühma katioonid moodustavad arvukalt kompleksühendeid.Enamikul ühenditel (v.a. Al ja Zn) on iseloomulik värvus.Lahustuvatel sooladel ja hüdroksiididel on tavaliselt järgmine värvus: Cr+3 - rohekas või violetne, Fe+3 - kollane või punakaspruun, Fe+2 - kahvaturoheline. III rühma katioonide eraldamine. Rühmareaktiiv on (NH4)2S, mille toimel ammooniumpuhvri keskkonnas (pH=9,0-9,3)
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
..10. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1) Mineraalsed kolloidid - tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2) Orgaanilised kolloidid - tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3) Orgaanilis -mineraalsed kolloidid - tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Veel eristatakse: happelised ehk atsidoidsed kolloidid, aluselised ehk basoidsed kolloidid, sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happelised või aluselised e amfoteersed kolloidid. 28. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (sool geel). Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid,
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2 Hüdriidid: aluselised, happelised (SiH4, BH3), amfoteersed (AlH3) Aluselised ja happelised hüdriidid võivad mitte-vesilahuses reageerida, moodustades komplekshüdriide. 2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat
liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus:
Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus:
liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus:
Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2).
Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
Fosforiiti on muldades vähe.
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
n
Amfibool Asendamatud Ca, Mg, Fe
id katioonid
Apatiit Vähelahustuvad Ca, P
soolad
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
puhkudel võib toimuda ioonide vahetus, kus pinnakihis vahetuvad ühed ioonid teise vastu. Vahetusadsorptsioon on sarnane keemilisele reaktsioonile. Protsess on pööratav enamasti (kuid mitte alati) ning üldjuhul aeglasem kui tavaline molekulaarne adsorptsioon. Vahetusadsorptsiooni käigus võib muutuda lahuse pH Vahetusadsorptsiooni agendid Need agendid võivad olla happelised (katioonide vahetajad), aluselised (anioonide vahetajad), amfoteersed (vahetavad mõlemaid) Ioonvahetus muldades Muldades iseloomustab muldasid vahetusmahtuvus. See on ioonide kogus, mida on muld võimeline vahetama. Mida suurem see on, seda kvaliteetsem muld, sest seda rohkem on võimeline muld rikastuma taimedele vajalike ioonidega. Ioonide vahetamisel vahetatakse üldlevinud (Ca Mg) või vähekasulikud (H) kunstlikult või looduslikult nende vastu mis on taimedele kasulikud ja pidevalt ära tarvitatakse (NH4 K)
Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekuraalsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid ained (nt: SiO2 ja CrO3). Amfoteerne oksiid on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Veel näiteid: kroom(III)oksiid (Cr2O3), raud(III)oksiid (Fe2O3), tsinkoksiid (ZnO). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri. Sellesse alaliiki kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: süsinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N2O (tuntud ka naerugaasi nime all). 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks:
Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus:
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
kannatajad.Sisaldub teda ka sünteetilistes magustites ( karastusjookidel hoiatus "contains Phe") Keemilised omadused Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni) -COOH ó-COO- + H+ Aminorühm on aluseliste omaduste kandja see tähendab prootoni aktseptor (seob vesinikiooni)-:NH2 + H+ ó -NH3+ Aminohapetel on seega, nii aluselisi, kui happelisi omadusi è nad on amfoteersed Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH ó H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat
kannatajad.Sisaldub teda ka sünteetilistes magustites ( karastusjookidel hoiatus "contains Phe") Keemilised omadused Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni) -COOH -COO- + H+ Aminorühm on aluseliste omaduste kandja see tähendab prootoni aktseptor (seob vesinikiooni)-:NH2 + H+ -NH3+ Aminohapetel on seega, nii aluselisi, kui happelisi omadusi nad on amfoteersed 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 28 Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH H3N+- CH2 - COO- )
aktseptor. Aluseliste h-de reageerimisel veega mood alused CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 ja happeliste h-de reag veega tekivad happed B2H6 + 6H2O 2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
2. Tekivad rebendid ja trombid (pingutades tekivad veresoontes rebendid ja siis tekivad trombid, veresoon sulgub ja organ lõpetab tõõtamise. Südames, ajus, kopsus - infarkt jäsemetes - gangreen ----------------------------------------------------------------------- Töö nr. 3 ----------------------------------------------------------------------- Aminohapped ja valgud. Aminohapped on orgaanilised happed. Nad on amfoteersed (neil on hapetele ja ka alustele omased tunnused) Esinevad organismides : a) vabalt b) valkude koostises. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, aminorühm(annab aluselisi omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused) ja vesinik. Aminohapete jaotus : 1) vees lahustuvad ja mittelahustuvad. 2) laenguga ja laenguta. 3) a) Põhiaminohapped - 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. b) Harvaesinevad AH-d - umbes 200 tk
H katabolismi lõpp-produkt inimorganismis. Kusihape A d e n iin (A ) G u a n iin (G ) on vees halvastilahustuv, leelistes hästilahustuv ja annab raskestilahustuvaid sooli uraate. Ksantiin ja O O hüpoksantiin on amfoteersed oksopuriinide H HN N HN N esindajad. Ksantiini metüülderivaadid on mõned O ravimid. Neist kõige enam tuntud on puriinsed O N N O N N alkaloidid kofeiin (1,3,7-trimetüülksantiin), H H H H
Bakterite tsütoplasmamembraan laseb difusiooni abil läbi laenguta aineid, mis kaaluvad kuni 100 Da. Vesi ja molekulaarne hapnik difundeeruvad samuti läbi membraani. Tsütoplasmamembraan ei lase läbi laenguga ioone või aineid, mis on raskemad kui 100 Da. Näiteks H+, OH-, K+ ja Na+ ioonide difundeerumine läbi tsütoplasmamembraani on takistatud. Bakteri membraan koosneb tavaliselt 40% ulatuses fosfolipiididest ja 60% ulatuses valkudest. Fosfolipiidid on amfoteersed molekulid (vastavalt tingimustele, käituvad kas happena või alusena), millel on polaarne hüdrofiilne ,,pea" ning estersidemetega seotud kaks mittepolaarset ehk hüdrofoobset rasvhappejääki. Tsütoplasmamembraan on veekeskkonnas kahekihilisena nii, et polaarsed pead jäävad membraani väliskülgedele ning hüdrofoobsed rasvhapped membraani keskele. Valgud võivad olla erineval moel membraani sukeldunud või ainult seotud membraani pinnaga sõltuvalt valgust. Lipoproteiinidel on lipiidne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
