Abivalemid RUUTUDE VAHE: (a+b) (a-b) = a +ab-ab+b =a2-b2 2 2 (a+b) (a-b) = a2-b2 NÄIDE: 16-a 2 = 4 2 -a 2 = (4+a) (4-a) SUMMA RUUT: (a+b) = (a+b) (a+b) = a +ab+ba+b2 = a2+2ab+b2 2 2 (a+b)2 = a2+2ab+b2 NÄIDE: (7x+4y) 2 = (7x) 2 +2(7x)(4y)+(4y) 2 = 49x 2 +56xy+16y 2 VAHE RUUT: (a-b) = (a-b) (a-b) = a -ab-ba+b2 = a2-2ab+b2 2 2 (a-b)2 = a2-2ab+b2 NÄIDE: (3a-b) 2 = (3a) 2 -2(3a)b+b 2 = 9a 2 -6ab+b 2 KUUPIDE SUMMA: (a+b) (a - ab+b ) = a - a b+ab2+ba2- ab2+b3 = a3+ b3 2 2 3 2 (a+b) (a2- ab+b2) = a3+ b NÄIDE: (a+3)(a 2 -3a+9) = a 3 +3 3 = a 3 +27 ...
MAATRIKSALGEBRA 1. Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n A= . . . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. ...
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks antud koordinaatide süsteemis tasandil, kui teda rahuld...
Matemaatika 1. Arvjada lõpmatu järjestatud arvuhulk. 2. Aritmeetiline jada jada, milles alates II-st liikmest iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv suurus. 3. Geomeetriline jada jada, milles alates II-st liikmest on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis jääv suurus. 4. Hääbuv jada ehk nullile lähenev jada. Kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 1. Võrdeline seos y=ax. Graafikuks on sirge, mis läbib punkti (0;0). 2. Pöördvõrdeline seos y=a/x graafikuks on hüperbool, mis koosneb kahest harust, harud lähenevad telgedele, kusjuures kunagi ei puutu telge. 3. Funktsiooni: 4. Määramispiirkond x-i väärtuste hulk ehk argumentide hulk, mille korral on võimalik arvutada funktsiooni (y) väärtust. 5. Muutumispiirkond funktsiooni (y-i)väärtuste hulk. 6. Nullkohad nim. neid argumendiväärtuseid, mille korral funktsiooni ...
ALGEBRA KONKURSS Ülesanded harjutamiseks Lihtsusta Lahenda võrrandid ja võrratused 1. 2a + 3b - 4a = 21. ( x - 2) 2 - ( x + 3) 2 = 5 x -1 2 - x 2. 2a - 2a (a 2 +1) = 22. + = 0,25 2 3 2 3. 16 - (a - 4) 2 = 23. x +1 = x 4. - 2a - (a 2 - a ) = 24. x 2 + x = 0,75 4 3 25. x 2 - 0,05 x - 0,05 = 0 5. + = a 2a 6. ( a - 3)( 2a - 3) = 26. (2 x + 5) 2 - (2 x - 5) 2 = 40 x 7. 2a 2 b (-3ab 3 ) = 27. 6 x 2 + 7 x - 3 = 0 3x x -1 8. (2 - a 5 )(a 5 + 2) = 28. - =0 2x + 2 x +1 9. (12a 2 b -16ab 2 )...
docstxt/125474827574770.txt
punkti kaugus nullpunktist. a , kui a 0 , a = -a , kui a < 0 . a b = a b a a = b b a2 = a 2. ALGEBRA 2.1 Astmed n Astmeks a nimetatakse korrutist, mille kõik tegurid on võrdsed arvuga a (astme alus) ja tegurite arv on n (astendaja): a n = a14 a2K43 a n tegurit , n 1 , kus 1 on naturaalarvude hulk alates arvust 1: 1 = { 1; 2; 3; 4; ...}
Kompleksarvud Kompleksarvu mõiste. Kompleksarve on kombeks tähistada väikese tähega z. Kompleksarvudel on mitmeid esitusviise ehk kujusid. Kõige levinum on kompleksarvu algebraline kuju. Def Kompleksarvuks (algebralisel kujul) nimetatakse arvu z = a + ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaar ühik. Imaginaarühik, mida tähistatakse i, defi'kse võrdusega i2 = -1.Kõigi kompleksarvude hulka tähistatakse C. Def Kompleksarvu z = a + ib C korral nim arvu a R selle kompleksarvu reaalosax ja arvu b R nim selle kompleksarvu imaginaarosaks. Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui 1) on võrdsed nende reaalosad, 2) on võrdsed nende imaginaarosad. Algebraline kuju on kompleksarvu kujudest kõige levinum. Kuid on ka teisi esitusviise. Kompleksarve nim arvudex, sest nendega saab sooritada aritmeetilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist. Komar liitmine ja lahutamine on kõige otstarbekam teha algebralisel kujul. Def. Ko...
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ˜oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ˜oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ˜oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine ”Algebra ja geomeetria”. Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ˜oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ˜ope. Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi
❆❧❣❡❜r❛ ■ ❡❦s❛♠✐❦s ❦♦r❞❛♠✐♥❡ ✾✳ ❥✉✉❧✐ ✷✵✶✺✳ ❛✳ ❑❡❡r✉❧✐s❡♠❛❞ ❦üs✐♠✉s❡❞ ✶✳ ❚⑦õ❡st❛❞❛✱ ❡t ❦✉✐ ❆ ♦♥ r✉✉t♠❛❛tr✐❦s ü❧❡ ❦♦r♣✉s❡ ❑ ❥❛ s❡❧❧❡ ♠❛❛tr✐❦s✐ ♠✐♥❣✐❧❡ r❡❛❧❡ ❧✐✐t❛ ❑ s✉✈❛❧✐s❡ ❡❧❡♠❡♥❞✐❣❛ ❦♦rr✉t❛t✉❞ t❡✐♥❡ r✐❞❛✱ s✐✐s ❆ ❞❡✲ t❡r♠✐♥❛♥t ❡✐ ♠✉✉t✉✳ ❚õ❡st✉s ❖❧❣✉ A = (aij ) ∈ M atn ❥❛ ♦❧❣✉ B ♠❛❛tr✐❦s✱ ♠✐s ♦♥ s❛❛❞✉❞ ♠❛❛t✲ r✐❦s✐st A s❡❧❧❡ k✲♥❞❛❧❡ r❡❛❧❡ ❛r✈✉❣❛ c ❦♦rr✉t❛t✉❞ l✲♥❞❛ r❡❛ ❧✐✐t♠✐s❡❧✱ ❦✉s k = l✳ P❡❛♠❡ ♥ä✐t❛♠❛✱ ❡t |A| = |B|✳ ❊❡❧❞❛♠❡✱ ❡t k < l✳ ▼❛❛tr✐❦s✐ B k ✲s r✐❞❛ ❦♦♦s♥❡❜ ❡❧❡♠❡♥t✐❞❡st ak1 + cal1 , ak2 + cal2 , . . . , akn + caln ❑õ✐❦ ü❧❡❥ää♥✉❞ A ❡❧❡♠❡♥❞✐❞ ♦♥ s❛♠❛❞✱ s❡❡❣❛ ❞❡t❡r♠✐♥❛♥t ♦♥ ✈õr❞♥❡ s✉♠✲ ♠❛❣❛✳ |B| = sign(σ)a1σ(1) . . . ak−1,σ(k−1) (akσ(k) + calσ(k) )ak+1,σ(k+1) . . . alσ(l) . . . anσ(n) σ∈Sn ❑❛s✉t❛❞❡s r❡❛❛❧❛r✈✉❞❡ ❞✐str✐❜✉t✐✐✈s✉s❡ ❥❛ s✉♠♠❛ ♦♠❛❞✉s✐ ✈õ✐♠❡ s❡❧❧❡ ❦✐r✲ ❥✉t❛❞❛ ...
Lineaarvõrrandsüsteem-nim. Võrrandisüsteemi kujul {a11x1+..+a1nxn=b1 ; am1x1+.. +amnxn=bm. Arve aij nim lvs kordajateks, arvud b1..bm on vabaliikmed ja x1..xn on tundmatud. Süsteemi võrrandite arv m ja tundmatute arv n on sõltumatud. Sellist võrrandisüsteemi nimetatakse lineaarseks võrrandisüsteemiks, sest otsitavad suurused x1.. xn esinevad ainult lineaarsetes tehetes, st neid on vaid liidetud ja skalaariga korrutatud. Def. Arvude järjendit c1.. cn nim lvs lahendiks, kui tundmatute asendamisel nende arvudega (loomulikus järjekorras, st x1 = c1.. xn = cn) on süsteemi kõik võrrandid rahuldatud. Võrrsüsteemi nim kooskõlaliseks, kui tal leidub vähemalt 1 lahend. Kui lahendid puuduvad, nim sõsteemi vasturääkivaks. Võrrsüs kõigi lahendite hulka nim võrrsüs lahendihulgaks e üldlahendiks. Igal lvs-l kas lahend puudub, on ühene lahend või on lõpmata palju lahendeid. Cramer. Def. Öeldakse, et lvs-i korral on tegemist Crameri peajuhuga, kui 1)tun...
Tõestused Omadus 1.4. Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Tõestus: Iga X = (xij) ja Y = (yij) korral hulgast Mat(m, n), tänu reaalar- vude liitmise kommutatiivsusele (1.11), saame X + Y = (xij + yij) = (yij + xij) = Y + X X + Y = Y + X Omadus 1.10. (X + Y ) = X + Y Tõestus (X + Y ) = ((xij) + (yij)) = ( (xij + yij)) = ( xij + yij) = = ( xij) + ( yij) = (xij) + (yij) = X + Y (X + Y ) = X + Y; Omadus 1.15. Mistahes maatriksi X Mat(m, n) ning vastavate ühikmaatriksite Em Mat(m,m) ja En Mat(n, n) korral XEn = X, EmX = X Tõestus Maatriksite X = (xij ), kus i Nm, j Nn, ja n-järku ühikmaatriksi E1 = (ij) korrutise XE1 = (yij) üldelement avaldub = = , , , =1 mistõttu XE1 = X. Juhul kui E2 on m-järku ühikmaatriks, siis ...
MAATRIKS: Maatriks nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksi mõõtmed Maatriksit, milles on m rida ja n veergu nimetatakse täpsemalt (m,n)- maatriksiks ning arvupaari (m,n) selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Omadus, mis esineb ainult ruutmaatriksil: Näiteks Mat(n,n) nim. n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c, jne. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat(m, n) abil. Ruutmaatriks maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n Ristkülikmaatriks maatriks,...
ЧАСТЬ 1. ЭКЗАМЕНАЦИОННАЯ РАБОТА ПО ЛИНЕЙНОЙ АЛГЕБРЕ 1. Записать матрицу E2x2 1 2 3 2. Перемножить матрицы: 4 2 1 7 5 4 1 0 2 4 2 3. Вычислить определитель: 3 1 4. После элементарных преобразований расширенная матрица системы имеет вид 2 3 5 6 1 0 0 0 2 6 2 4 0 0 0 1 5 0 Определите ранги основной и расширенной матриц. Что можно сказать о числе решений данной системы? 5. Дано матричное уравнение AX=B. Найти Х. 6. Какую систему линейных уравнений можно решить при помощи обратной матрицы? 7. Разл...
ЧАСТЬ 2. ЭКЗАМЕНАЦИОННАЯ РАБОТА ПО ЛИНЕЙНОЙ АЛГЕБРЕ 1. Выполнить действия над матрицами. Решить матричное уравнение. Сделать проверку. 1 2 1 2 1 1 1 2 T X 2 0 3 5 1 2 3 3 1 3 1 3 4 2. Вычислить определитель , не используя дроби. a) методом эффективного понижения порядка (понизить до II порядка) в) при помощи встроенной функции Excel 3 2 1 0 4 8 6 5 2 3 1 4 8 8 0 4 3. Решить систему линейных уравнений по формулам Крамера. Сделать пр...
a , kui a 0 , a = -a , kui a < 0 . a b = a b a a = b b a2 = a 6 2. ALGEBRA 2.1 Astmed Astmeks a n nimetatakse korrutist, mille kõik tegurid on võrdsed arvuga a (astme alus) ja tegurite arv on n (astendaja): a n = a14 a2K43 a n , 1, n tegurit kus 1 on naturaalarvude hulk alates arvust 1: 1 = { 1; 2; 3; 4; ...} .
Eksami mõisted (35 punkti), igale küsimusele võivad lisanduda näited. I osa Algebra ja geomeetria (8 punkti) 1. Vektorruumi mõiste, omadused. 2. Vektorruumi alamruum. Lineaarkate - alamruumi oluline näide. 3. Vektorsüsteemi lineaarne sõltuvus ja sõltumatus. 4. Moodustajate süsteem. 5. Vektorruumi baas. Vektori koordinaadid baasi suhtes. 6. Vektorid. Geomeetrilise vektori mõiste. Lineaartehted, tehete omadused. Vektori projektsioon sirgele, teljele. Vektori pikkus. Vektori ja punkti koordinaadid 3- mõõtmelises ruumis. 7. Skalaarkorrutise mõiste
(MxN) järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse samajärku maatriksit A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite kõigi vastavate elementide summa. A(aij) + B(aij) = A+B(a ij+bij). (MxN) A korrutiseks arvuga nimetatakse samajärku maatrikisit ·A, mille elementideks on maatriksi A kõigi elementide korrutised selle arvuga A; ·A= ·a ij) ; A, ·AM(mxn) . Maatriksi A vastandmaatriksiks A nim sellist maatriksit mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastand väärtused; -A=(-a ij) ; A, -AM (mxn) . (MxN) järku maatriksite A ja B vaheks nim sama järku maatriksit A-B mis loetakse võrdseks maatriksi A ja (-1)·B summa A-B=A+(-1)·B; A-B=(a ij-bij). (MxK) maatriksi A ja (KxN) B korrutist nim (MxN) järku maatriksiks A·B, milles i-nda rea ja j-nda veeru lõikekohal paiknev ühine element C ij saadakse A i-nda rea ja j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutisena ja saadakse tulemuste liitmisel; A·BB·A. Maatriksit mille kõik elemendi...
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon ...
docstxt/13275152977802.txt
Olgu hulgad V ja W vektorruumid siis 2 vektorruumi korral määratud kujutust f:VW nimetatakse lineaarkujutuseks kui ta rahuldab tingimust f(·a+·b)= ·f(a) + ·f(b) J: = =1 f(a+b)=f(a)+f(b) J2: =0 f(·a)= ·f(a) J3: = =0 f(0)=0. Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutlust f:VV nim selle vektorruumi V lineaarteisenduseks (ehk kujutusest vektorruumist V iseendasse tagasi. 1º leidub või eksisteerib vähemalt üks punkt. 2º igale kahele kindlas järjekorras võetud punktide paarile (A;B) on vastavusse seatud parajasti üks vektor AB. 3º iga punkti A ja iga vektori a korral eksisteerib parajasti üks B nii et punktidele A ja B vastab vektor a. 4º rööpküliku aksioom, kui vektor AB on võrdne vektoriga CD siis AC on võrdne BD'ga. J1: AC=BD a+b=b+a. J2: AD=BD+AB a+(b+c)=(a+b)+c. J3: BB=0 a=a+0. J4: BA=(-a) a+(-a)=0 1* igale paarile (,a) on vastavusse seatud parajasti üks vektor a. 2* (+)a= a+ a. 3* (a)=( )a. 4* (a+b)= a+ b. 5* 1 ·a=a. J5: =a(a)= · a....
ARVUTAMINE JA ALGRBRALINE TEISENDAMINE Esmalt oleks vaja tuletada meelde järgmised valemid ja reeglid: Tähega N tähistatakse naturaalarvude hulka, st. arvud, mida saame loendamise teel (1, 2, 3, …..). Vahel arvatakse ka arv 0 naturaalarvude hulka. Tähega Z tähistatakse kõikide täisarvude hulka (… -3, -2, -1, 0, 1, 2, 3, 4, …) Tähega Q tähistatakse kõikide ratsionaalarvude hulka. Tähega I tähistatakse kõikide irratsionaalarvude hulka (mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud). Tähega R tähistatakse kõikide reaalarvude hulka. R Q I 1) Arvu aste. a) a n a a ......... a a, kui n N n tegurit b) a a a m n m n Näide: x 8 x 5 x13 c) a m : a n a m n Näide: y 9 : y 3 y 6 d) a n b n a b n Näide: x 5 y 5 xy ...
Algebralised süsteemid Algebralise süsteemi mõiste kaasneb hulga mõistest ja algebralise tehte ehk arvutusoperatsiooni mõistest. Olgu hulk M selline, mis koosneb arvudest, funktsioonidest, vektoritest võik ükskõik millistest samalaadsetest elementidest, milliseid edaspidi nimetatakse hulga elementideks. M = {a; b; c;....} a = b korral loeme kehtivaks järgmised 3 omadust: ( ekvivalentsi postulaadid 1. a = a refleksiivsus 2. kui a = b, siis ka b = a sümmeetria 3. kui a = b ja b = c, siis ka a = c transitiivsus Def1 Kui hulga M igale kahele kindlas järjekorras võetud elemendi paarile (a; b ) on seotud mingi eeskirja f alusel vastavusse üks kindel element f (a; b), siis öeldakse, et hulgas M on defineeritud arvutusoperatsioon ehk tehe. Def2 Hulka, kus on määratud vähemalt üks arvutusoperatsioon nimetatakse algebraliseks süsteemiks. Kui mistahes a, b korral hulgast M ...
0° 30° 45° 60° 90° 120° 135° 150° 180° 210° 225° 240° 270° 300° 315° 330° 36 sin 0 1 0 -1 0 cos 1 0 -1 0 1 tan 0 1 puudub -1 0 1 Puudub -1 0 cot puudub 1 0 -1 puudub 1 0 -1 pu
Meg Cabot I read the first 20 pages of the novel ,, The Princess Diaries." The main character, Mia Thermopolis, didn't get along with her mother so well. So, her mother advised her to start writing a diary. Thats how the book started. Mia thaught that she was a freak , because she was flat chested although she was the biggest girl in her class, and she was a freshman. She had another problem, her mother was going to go out with her Algebra teacher, Mr. Gianini. Mia hated her because she was failing maths. Mia's best friend is Lilly and they talk about almost everything. Mia was also falling for a guy called Josh Richter who was a senior, he was also going out with Lana Weinberger, who was a mean, although a beautiful person. Mia hated the fact that her mother was going on a date with her Algebra teacher. One day, Mia came home from school and noticed that her mother had made pasta for dinner
Relatsioonid Ekvivalentsisuhe. Tükeldus. Osalised järjestussuhted. Võred. t "Pidevaks matemaatikaks" võib tinglikult nimetada kõiki neid u matemaatikavaldkondi, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. u — Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) i t Loogikaalgebra põhiseosed. Loogikaavaldiste teisendamine. t Pidevateks funktsioonideks on sellised funktsioonid, mille graafik on s koordinaatteljestikus esitatav pideva (kõver)joonena. n — Loogikafunktsioonid I
Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, niteks aja- ja maamtmise, ehituse jms. nudel. Ndisajal rakendatakse matemaatikat kigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejrk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel sstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (niteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises jrgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, niteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajrku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" (3. sajand eKr), mis koondas kik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks ssteemiks. Kolmandaks jrguks loetakse krgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni miste ning loodi kverate ruumide geomeetriad (Lobatevski geomeetria ja Riemanni geomeetria). Neljas ajajrk hlmab ndisaegse matemaatika, millele on eriti iseloomulik
ARVUTI EHITUS Arvusüsteemid Elektroonika Miks Kahendsüsteem Boole algebra ARVUSÜSTEEMID Positsioonilised Iga üksiku numbri asukoht arvus on määrav. Igal järgul on oma "kaal" 5, 50, 500, 5000, Mittepositsioonilised Arv, ja teda kirjeldavad numbrid selles arvus ei asu kindlatel positsioonidel, selles arvus saab numbrimärke ümber paigutada Vähelevinud, raske ette kujutada ARVUSÜSTEEMID Kõik olulised arvusüsteemid on positsioonilised, arvu
m2, km2. · Aatomid üksikult väärisgaasides, seotult Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, metallivõrena metallides. m3. · Molekulid üksikult gaasides, seotult vedelikes Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest. GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II. Noored mäestikud: ioonvõres vaheldumisi. Andid Lõuna-Ameerikas MATEMAATIKA Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas
Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas. peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2 Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole'I algebra postulaate ja teoreeme kasutades. Koostada minimeeritud loogikafunktsiooni realiseeriv skeem, kasutades selleks tabelis nõutud kontaktivabasid loogikaelemente.(VÕI-EI) Minimeerin Boole'I algebra abil. Z =a b + c +( a + b )c = a b + c + a c + bc = a b + c ( 1 + a ) +bc = a b + bc + c = a b + c ( 1 + b )= a b + c Ülesanne nr. 3 Kasutatavad tagasisidede liigid jaotatakse positiivseteks ja negatiivseteks, lineaarseteks ja mittelineaarseteks, jäikadeks ja paindlikeks (elastseteks).
teheteks(operation). Tehte tulemid kuuluvad võimalike argumentide hulka A. Tehte argumente nimetatakse operandideks. LOOGIKAALGEBRA TEHE on tõeväärtuste hulgal(tõene, väär) defineeritud tehe. Neid arve, millega tehet sooritatakse nimetatakse OPERANTIDEKS. Kui tehtes on kaks operanti, siis on tegemist BINAARSE tehtega. Kui tehtel on üks operant, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see UNAARNE tehe. Lauseloogikas on kasutusel KAKS ALGEBRAT, mis kuuluvad BOOLE’I algebra klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole’i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe kahe tõeväärtusega Boole’i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Lausearvutuse Boole’i algebra kandvat hulka võiks nimetada FORMAALSETE LAUSETE hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. LAUSEARVUSTUSE TEHE on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe,
külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Ood algebrale Punase tindita, Kahtedest vaba Pole mul ühtki Algebra vihiku. Nüüd ma ta pagana, Portfellist tirin, Ohkan kui eesel Ja sülitan pihku. Ootab mind igavana Isegi vihmast märg. See mis mu kätes Ei edasi nihku. Oleksin Dante, siis laseksin põrgus Patuseid istuda Algebra Taga Suur lärm Kuu Maal on Laps laulab, Kuu ei näe ega Maal on Trambib, kuule. Suitsuahjud, Karjub Kuu Pääl on mäed Saunad, Ja vaidleb, Seletab. ja Mered. Vasikadja koerad. nii Kisendama Harjub Siiski noorele kuule Peenrast paksud Ka makk ja telekas. Vanasti öeldi TERE. Hernekaunad
Juhuslikkusel põhinev lähenemine nõuab erilisi meetodeid, mida võimaldab tõenäosusteooria. Matemaatiline statistika on matemaatika osa, mis uurib statistiliste andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja statistiliste järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika eesmärgiks on statistiliste seaduspärasuste avastamine ja kirjeldamine. 2. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Sündmuste algebra koos tema määratud tõenäosusmõõduga moodustavad tõenäosusruumi. Mõnikord on kasulik sündmuste sigma-algebrast mõelda ka kui informatsioonist selle kohta, millistesse Ω alamhulkadesse kuulumist suudab vaateleja temale antava (sageli osalise) informatsiooni põhjal kindlaks teha. Mida rohkem informatsiooni vaatelja katsetulemuse kohta saab, seda rohkem hulki sisaldab ka vastav sigma-algebra. Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui:
maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (näiteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises järgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, näiteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajärku kuulub ka Eukleidese teos Elemendid (3. sajand eKr), mis koondas kõik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks süsteemiks. Kolmandaks järguks loetakse kõrgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni mõiste ning loodi kõverate ruumide geomeetriad (Lobatsevski geomeetria ja Riemanni geomeetria). Neljas ajajärk hõlmab nüüdisaegse matemaatika, millele on eriti
suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda meetodit kasutatakse siiani satelliitide jlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris Gauss ka Tartu likooli professoriks. Tulemuste eest astronoomias mrati Gauss 1807 Gttingeni observatooriumi direktoriks. 1827 ilmunud t pani aluse diferentsiaalgeomeetriale. Gaussi kvera nime kannab normaaljaotuse kver. Kompleksarve nimetatakse ka vahel Gaussi arvudeks
algebralise elimineerimisteooria osa ning peatükk zeeta funktsioonist ja algarvud. Tähelepanuväärne on ka 1755. aastal avaldatud kolmeköiteline ,,Institutiones calculi differentialis" millele järgnes 1768. aastal sama mahukas õpik integraalarvutuse kohta. Ka need raamatud sisaldasid lisaks kogutud ja korrastatud teadmistele Euleri poolt juurde lisatut teadmisi integraal- ja diferentsiaalarvutuse kohta. 1770. aastal ilmus Eulerilt algebra õpik ,,Die Vollständige Anleitung zur Algebra". Kasutatud kirjandus 2. Kuulsaid XVII - XVIII sajandi matemaatikuid 5 Peeter Müürsepp Tallinn : Valgus, 1975 3. Heino Koppel Tallinn : Koolibri, 2000 Lisa 6 7
" - Isaac Newton ELULUGU ● Sündis 04.01.1643 Lincolnshire'i maakonnas, Inglismaal ● Raske lapsepõlv ● Suri 20.03.1727 (84 aastat) ● Matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik ● Mittesotsiaalne inimene HARIDUS/KOOLIAEG ● 12-17 aastaselt õppis Granthamis ● Ema tahtis teisiti ● Henry Stokes suutis muuta ema meelt ● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt) SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● Helikiirus MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud
Muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste ülesannete lahendamiseks: näiteks töötasude arvutamiseks, leivaküpsetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks, pindalade arvutamiseks. Nad tundsid nelja aritmeetika põhitehet, mille nad taandasid liitmisele, harilikke murde ning ühe tundmatuga võrrandite lahendamist. Teine järk on elementaarmatemaatika periood, mis kestis 17. sajandini. Sellel ajal kujunesid suured matemaatika harud, näiteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajärku kuulub ka Eukleidese teos Elemendid (3. sajand eKr), mis koondas kõik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks süsteemiks. Kolmandaks järguks loetakse kõrgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni mõiste ning loodi kõverate ruumide geomeetriad. Neljas ajajärk hõlmab tänapäevase matemaatika, millele on eriti iseloomulik
· 1618.aastal liitus Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. · 1619.aastal sai temast Baieri vürst Maximilian I teenistuses ning võttis osa Praha lähedal olevast sõjast (osa kolmekümneaastasest sõjast). · ELU · 1629.aastal elas Rene Hollandis. · Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. · Matemaatikas on tema tööd aluseks koordinatteljestiku kasutamisele geomeetrias, mis loodab kokku algebra ja geomeetria. · 1649.aastal lahkus Rene Hollandist ja suundus Stockholmi kuninganna Kristiina kutsel · 1650. aastal suri kopsupõletikku DESCARTES´I AUHIND · Descartes´i teaduskommunikatsiooni auhind · Euroopa Liidu välja antav auhind teaduse populariseerimise eest. · Sellele auhinnale võivad kandideerida üle Euroopa erinevate riikide esindajad, kes on võitnud riikliku teaduse populariseerimise auhinna. · Eestis anti 2006
Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest is...
seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. · Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. · Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. OOD ALGEBRALE PUNASE TINDITA, KAHTEDEST VABA POLE MUL ÜHTKI ALGEBRA VIHKU. NÜÜD MA TA PAGANA, PORTFELLIST TIRIN, OHKAN KUI EESEL JA SÜLITAN PIHKU. OOTAB MIND IGAVANA ISEGI VIHMAST MÄRG. SEE MIS MU KÄTES EI EDASI NIHKU. OLEKSIN DANTE, SIIS LASEKSIN PÕRGUS PATUSEID ISTUDA ALGEBRA TAGA VIIVI LUIGE LUULETUSED, Täheke nr. 5, 1985 SUUR LÄRM LAPS LAULAB, TRAMBIB, KARJUB JA VAIDLEB, SELETAB. NII KISENDAMA HARJUB
Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss Lõvide õu Tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja ornamentika. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tiuks. ARAABIA KULTUUR Suurima panuse on araabia kultuur andnud maailmale filosoofias, astronoomias, matemaatikas (kümnendsüsteem, araabia numbrid, algebra, trigonomeetria), arstiteaduses ja geograafias. Tuntuim teos on "Tuhat üks ööd".
SPETSIIFILISED HÄIRED LUGEMISHÄIRE Puue hõlmab põhiliste arvutamisvilumuste valdamist Lugemisvilumuse arengu häirumine Algebra, trigonomeetria, geomeetria ja Mis see on ? Nõrk õpiedukus arvutusmeetoditega seotud abstraktsete Õpivilumuste häired (ÕVH) on krooniliste Ebaregulaarne osavõtt õppetööst matemaatiliste oskuste häired ei kuulu siia. häirete heterogeenne grupp, mis avaldub Individuaalselt lahendamiseks
1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. võrrandite lahendamiseks. 1976 - Apple Computer(Jobs, Wozniak), vi 1889-1951Ludwig Wittgenstein 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979) 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid 1978 VAX11/780 , inteli 8086 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? 1979 Motorola 68000, USENET 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS
Tuletamisreeglite süsteem Semantika- on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Vannevar Bush1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite Ludwig Wittgenstein- Analüütilise filosoofia juhtkuju 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid 1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis 1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti
Meg's Biography Meg Cabot was born on February 1, 1967, during the Chinese astrological year of the Fire Horse, a notoriously unlucky sign. Fortunately she grew up in Bloomington, Indiana, where few people were aware of the stigma of being a fire horse-at least until Meg became a teenager, when she flunked freshman Algebra twice, then decided to cut her own bangs. After six years as an undergrad at Indiana University (a college to which she was only accepted because her father taught there), Meg moved to New York City (in the middle of a sanitation worker strike) to pursue a career as an illustrator, at which she failed miserably, forcing her to turn to her favorite hobbywriting novelsfor emotional succor. She worked various jobs to pay the rent, including a decade-long stint as the
Seega on siin joonisel eriline koht. Siin on joonis põhivahend, mujal illustreeriva tähendusega. Seega joonis peab üheselt määrama kujutatud objekti kõik geomeetrilised omadused. Kui see tingimus on täidetud siis nimetatakse teda objekti määravaks jooniseks. Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetrilisi objekte algebra vahenditega kordinaatide meetodil.Kitsamas tähenduses mõistetakse analüütilise geomeetria all esimest ja teist järku joonte ning pindade teooriat. Viimane asjaolu tingib tasapinnalise ning ruumilise analüütilise geomeetria eristuse. Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi
● Mängiti Trips-Traps-Trulli ● Mängiti Laevade pommitamist ● Mängiti Poomist Vana aja tunnid ● Eesti keel: suuline ja kirjalik ● Loodus õp ● Kirjandus ● Geograafia ● Vene keel: suuline ja kirjalik ● Ajalugu ● Füüsika ● Konstitutsioon ● Astronoomia ● Matemaatika ● Keemia ● Algebra Matemaatika ● Psühholoogia ● Geomeetria ● Trigiomeetria ● Loogika ● .............. keel ● Joonistamine ja joonestamine ● Laulmine ● Kehaline Kasvatus ● Kirjate hnika ● Kirjatehnika ● Tööõp
Teist liiki inimese alla paneb Descartes need, kes on küll mõistuse poolest võimelised, kuid ei suuda eristada tõde valest ning allutavad end teiste inimeste arvamustele. Autor ise nendib et oleks kuulunud viimaste hulka, kui poleks tal olnud rohkem kui üks õpetaja. Descartes kritiseerib mõningaid filosoofilisi teadusi nagu loogikat, matemaatilist analüüsi ja algebrat. Loogika sisaldab autori meelest liiga palju selliseid eeskirju, mis on kahjulikud või ülearused. Analüüsi ja algebra puhul on probleemiks nende abstraktsus. Descartes'i arvates peaks igast teadusest võtma ainult olulisema, puhastama nad üleliigsest ning neist seejärel eranditult kinni pidama. Descartes arvas, et loogika rakendamiseks piisab vaid neljast reeglist, kui nendest kinni pidada. Esimeseks reegliks oli kahtlemine kõiges, mis ei olnud enesestmõistetav ehk otsuste tegemisel mitte järelduda eelarvamustest vaid vaimule selgetest asjadest. Teiseks reegliks oli
Võimsus: lõpliku hulga võimsus on elementide arv selles hulgas Arvusüsteemid Arvusüsteemi alus: järguväärtuste arv Järgu kaal: arvujärgu väärtus, saadakse alust arvujärgu indeksiga astendades Olulised järgud: intervalli olulised järgud on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõigil vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne Tüvenumbrid: numbrid kõrgeimast mittenullilisest numbrist madalaima mittenullilise numbrini Loogikaalgebra Loogikaalgebra: Boole'i algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on {0;1} Loogikamuutuja: muutuja, mis saab omandada ainult väärtusi 0 või 1 Loogikafunktsioonid Algterm: avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja, selle inversioon või konstant 1 või konstant 0 Argumentvektor: loogikamuutujate komplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatavat väärtust 1 või 0. Muutujate väärtustamisel omandab ka loogikafunktsioon väärtuse Elementaardisjunktsioon: üksik algterm või algtermide disjunktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
