Soojustagastite võrdlus ja kriteeriumid Iseseisevtöö Sissejuhatus Soojustagastite tasuvuse ja tõhususe hindamise põhikriteeriumiks on selle paigaldamisega kaasnev energia kokkuhoid. Energia kokkuhoiu arvutamise aluseks on tagasti kasutegur. Paraku on esinenud selle igapäevasel kasutamisel ebakompetentsust, mistõttu on saadud ebaadekvaatseid tulemusi. Soojustagastid Üheks energia kokkuhoiu viisiks on kasutada ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat. Külmal perioodil saab sissepuhkeõhku eelsoojendada väljatõmmatava õhuga. Kuumal perioodil, kui väljatõmbeõhu temperatuur on madalam välisõhu temperatuurist, saab kasutada väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia ak...
Tellimuspõhine kuluarvestus Protsessipõhine kuluarvestus 1. Iga perioodi jooksul täidetakse palju erinevaid tellimusi. Igal 1. Üksiktoote valmistamine toimub kas jätkuva protsessina või pikema tellimusel on spetsiifilised nõuded. perioodi jooksul. Kõik tooteühikud on identsed. 2. Kulud akumuleeritakse individuaaltellimuste kaupa. 2. Kulud akumuleeritakse organisatsiooniliste allüksuste kaupa 3. Lõpetamata toodangu arvestust peetakse tellimuste lõikes. 3. Lõpetamata toodangu arvestust peetakse protsesside lõikes. 4. Tellimuse kuluandmiku alusel kajastatakse (kontrollitakse) tellimuse 4. Allüksuse tootmisaruanne on põhiline dokument, mis kajastab kulude kulude akumuleerimist. akumuleerimist ja disponeerimist. 5
Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud) Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse
Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30- 60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85- 90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 1020º C/km. Vulkaanilise aktiivsusega aladel Itaalias, UusMeremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. · pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s · tõusumõõna energia Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu nähtustele Kasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias. · tuuleenergia Takistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid; · ookeanilainetuse energia Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis. · biomass toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju
kui vananevad rakud. Planktonvetikatel on erinevad elustrateegiad. 6. Vetika liigid Vetikakoosluse kui terviku primaarproduktsioon sõltub üksikute erineva elustrateegiaga populatsioonide vahekorrast. Maailmamere primaarproduktsioon Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25- Joonis 7. Primaarproduktsiooni 30 miljard t C/aastas sessoonne dünaamika Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse: · Veekihis 95% · Ookeani põhjas 5% · Setetes 0,2% Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%) Kokkuvõte: 1. Ookeanide primaarproduktsiooni moodustavad palju erinevatesse ökoloogilistesse ja taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvad vetikad. 2. Primaarproduktsiooni käigus toodetakse energiarikkaid orgaanilisi aineid. 3
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiak...
Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted Termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide 6. Litosfääri saaste On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Liiv ja kruus kuluvad täitematerjalide ja betooni tootmiseks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetisi ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ja ülejäänud kanduvad laili tuulega. Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem
2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega. Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele
küllalt rangete reeglite põhjal valitud kliendid. Kuna ostude eest tasumine toimub perioodiliste maksetena, siis on kaardi väljaandja poolsed riskid arvestatavad. Põhimõtteliselt konkureerivad sellised kaardid pankade poolt väljastatavate maksekaartidega. Punktikogumise kaardid on levinud pikemaajaliste kliendisidumise projektide puhul. Iga kaubagrupi puhul muudetakse kliendi ost boonuspunktideks. Boonuspunktid akumuleeritakse ja teatava perioodi möödudes või kindlaksmääratud punktisumma saavutamisel on kliendil võimalus oma boonuspunktid ühel või teisel meetodil "kätte saada". Nad ei vaja reaalajasidet - piisab kassasüsteemi või POS terminali oskusest vastava kaardi andmed salvestada ning seostada konkreetsete tehingutega. Väärkasutuse riskid on kaardi väljaandjale minimaalsed. Co-branded kaardid on pankadega ühistöös turustatavad kaardid, mille puhul kaart kannab
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 1...
võib töötajale tema töö eest maksta 10. Ametiühing – iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine 11. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. 12. Börs – turg, kus müüjad ja ostjad kauplevad väärtpaberite, derivaatide, toormete, valuutade ja muude rahastamisvahenditega 13. Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali; iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena 14
2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega. Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele
1892 R.Diesel diiselmootor 1929 Felix Wankel rootormootor 1950 gaasiturbiinmootor Rover 1963 diiselsõiduauto Rolls-Royce SISEPÕLEMISMOOTORITE KASUTAMINE Autod Bussid Mootorrattad Traktorid Lennukid Laevad Staatilised jõuallikad KÜTUSED Kütus aine, mis sisaldab salvestunud energiat sellisel kujul, et seda saab põlemisreaktsiooni abil sealt vabastada. KÜTUSTE LIIGID Tahked Vedelad Gaasilised KÜTUSTE TEKKIMINE Akumuleeritakse päikeseenergiat bioloogiliselt aktiivsesse kehasse (elusolendisse). Bioloogiline lagunemine tõkestub mingil põhjusel teatud tasemel. Geoloogilised protsessid säilitavad, konserveerivad ja kontsentreerivad. Kütused jaotuvad vastavalt olekutele fraktsioonidele. ENERGIA VABASTAMINE KÜTUSTEST Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, mille abil saab vabastada kütustes salvestunud soojust. Põlemistingimused: 1) Hapnik
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
hüdrolüüsi energia arvel. ATPaasid katalüütilised valgud ("pumbad"), mis on võimelised ATP-d hüdrolüüsima ja vabanevat energiat kasutama, et muuta valgu konformatsiooni. Näiteid:* Na+,K+-ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na+ ja sisestab K+ | * H+,K+-ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca+- ATPaas (Ca-pump): väljutab rakust liigse Ca+. Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on ATPaaside poolt genereeritud H+, Na+ või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 10. Membraanivalgud, erinevad klassifikatsioonid.
3. Mis on otsene vaesus ja vaesusrisk? (4p) Otsene vaesus sissetulekute tase on kuni 80% vaesuspiirist Vaesusrisk sissetulekute tase on 81-100% vaesuspiirist 4. Nimeta 3 ebavõrdsuse ja vaesuse põhjust. Selgita (3p) · Omandi õigused · Haridus · Riigi ressursside jaotus 5. Kas vaesus ja rikkus on päritavad? Selgita (3p) Vaesus ja rikkus on päritavad. Suuri varandusi luuakse mitme inimpõlve tööga ja akumuleeritakse pika aja jooksul. Ühe generatsiooni jooksul vaene olnud perekond on suure tõenäosusega vaene ka järgmise generatsiooni jooksul. Rikkusega on asi samasugune. Teise või kolmanda generatsiooni rikkad ei pea enam nii palju muretsema oma igapäevase leiva pärast ning võivad rohkem kulutada enda harimisele ja kultuuri tarbimisele. 6. Mida saab riik teha selleks, et ühiskonnas ebavõrdsust ära hoida? (3p) Pilet II Tootmine (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti)
Selle tagajärjel valuutareserv suureneb. 72. Mis on raha? Rahal on järgmised funktsioonid: Raha kui vahetusvahend võimaldab vahetada hüviseid ilma barteritehinguta. Raha kui väärtuse mõõt võimaldab hüviste väärtuseid võrrelda. Raha kui maksevahend võimaldab müüa krediiti, st hüviseid on võimalik osta lubaduse vastu, et makstakse hiljem. Raha kui akumulatsioonivahend raha saab mingi aja hoida nii, et ta oma väärtust ei kaota. Säästmise teel akumuleeritakse raha väärtust kogutakse raha. 73.majandusaktiivsus- Riigi majandustegevuse mõõdik. 74. Majandusmõõn- defineerin seda kui majanduslangust- Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul. Majanduslangusega käib kaasas SKT, tulu, investeeringute ja inflatsiooni langus ning tööpuuduse ja pankrottide arvu kasv. 75
ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine. Saamine Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta
31. Teehöövli CG-18 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Kuul, veosilla korpus, pooltelg, vaheketas, lülituskiil, kokkusuruja, töösilinder, lamellkeras ehk hõõrdeketas, metallketas, sisemine vaherõngas. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised, õlivanniga, mitmekettalised piduripaketid. Välimised piduripaketid on ühendatud esimese pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse rõhuakudesse. Pidurdamisel juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil pidurisilindritesse. Mootori seiskamisel piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21
ning ärauhtumisega satuvad need keemilised elemendid vette. 4)Raskmetallidega 5)Naftasaaduste, pestsisiidide, sünteentiliste pesuainte ja fenoolidega. 6)Põhjasetetega. 7)Termoreostus jääksookus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Lisaks veel transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolamine) 6. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Põllumajanduses on mitmeid tegevusi, mis kahjustavad mulla viljakust, tekitavad reostust ja alandavad põhjaveetaset. Põllumajanduses kasutatakse raskeid masinaid, mis vähendavad mulla viljakust, väetatakse valele ajal ning kasutatakse väetisi liiga palju, mis toob endaga omakorda kaasa ka hüdrosfääri saaste. Põlluharimine järskudel nõlvadel toob kaasa erosiooni,
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik (nt riis) 22 Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv ;peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem (nt nõges, banaan) 23 Kirjelda FS produktide allokatsiooni pikaajalist strateegiat. Too näiteid FS kudede osakaal väheneb taime vananedes. Väga suuri kulusid tehakse transpordikudedesse ja varude säilitamisse.Lühiaegseid ebasobivaid tingimusi taluvad hästi. Pikaajalistesse ebasobivatesse tingimustesse ei sobi (nt tamm)
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein)
kasvuperiood. Varud lehtedes, kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed (ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju. Viljumise ajal lehtedes vähem varusid, kui säilitamiseks vajalik (nt riis) 25. Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid Algselt samuti kõrge fotosünteesivõime ja suur FS rakkude suhtarv; peale optimaalse vegetatiivse osa moodustamist põhilised varud akumuleeritakse, Õitsemine toimub alles siis, kui piisavad varud moodustatud. Talub ebasoodsat keskkonda kauem (nt nõges, banaan) 26. Kirjelda FS produktide allokatsiooni pikaajalist strateegiat. Too näiteid FS kudede osakaal väheneb taime vananedes. Väga suuri kulusid tehakse transpordikudedesse ja varude säilitamisse. Lühiaegseid ebasobivaid tingimusi taluvad hästi. Pikaajalistesse ebasobivatesse tingimustesse ei sobi (nt tamm). 27. Mis on Lindemanni ökoloogiline püramiid?
Kui pikaajaline kapitali kasvutulu on maksustatav 28%-ga, siis dividenditulu tegelikuks maksumääraks kujuneb kuni 39,6%. Viimane aga annab alust eelistada dividenditulule hoopis kapitali kasvutulu. Madalad dividendid suurendavad aktsiate väärtust: · maksud dividenditulult teevad investorile liiga; · makse makstakse siis, kui dividendid kätte saadakse; · tulumaks väärtuse suurenemisest (kapitali juurdekasvult) lükkub edasi kuni aktsiate tegeliku müügini; · kui teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse, siis aktsiate hind tõuseb. NB! Aktsionär tahab maksimeerida oma tulumaksu järgset, mitte -eelset tulu. Ollakse huvitatud maksude edasilükkamisest sobivale ajale. Jääkdividendide teooria Dividendipoliitika, mille kohaselt makstakse dividende välja kasumiosast, mis jääb järele peale ettevõtte optimaalse kapitalistruktuuri hoidmiseks vajamineva osa reinvesteerimist. Ühtlasi tähendab see ka seda, et
muuta valgu konformatsiooni. Näiteid:* Na ,K -ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na ja sisestab K | * H ,K - + ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca -ATPaas (Ca-pump): väljutab + rakust liigse Ca . Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on + + ATPaaside poolt genereeritud H , Na või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 5. Ioonide transport ionofooride abil
Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka. Seda tüüpi ühendites akumuleeritakse oksüdatsiooniprotsessides vabanev energia, mida on võimalik transformeerida lihaste tööks või mõneks muuks organismi poolt kasutatavaks energia vormiks. Paljud vabad nukleotiidid osalevad koensüümide ehituses (NAD, NADP, FAD jt), tsükliline AMP (cAMP) täidab endokriinse süsteemi talitluses vahendaja osa. 16 (lk 54-58, Männik, Biokeemia) 53. Vee- ja mineraalainevahetus. Veevahetus Loomseid kudesid iseloomustab suur veesisaldus
Kui kaubaühiku väärtus on väljendatud rahas, võib seda otse võrrelda teiste hüviste väärtustega. · Maksevahend- raha kui maksevahend. Selles funktsioonis võimaldab raha kaupade müüki krediiti. · Akumulatsioonivahend- raha kui akumulatsioonivahend. Et raha seda funktsiooni täia saaks, peab teda saama teatud aja jooksul hoida nii, et ta märkimisväärsekt oma väärtust ei kaotaks. Kui raha säästetakse, akumuleeritakse tegelikult tema väärtust. Raha on bartervahetuse alternatiiv. Bartertehingu korral vahetatakse kaupu ja teenuseid omavahel. RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused.
on aktsia omanikul ühe aktsia asemel nüüd kolm 10-dollarilist aktsiat. Aktsiate splittimisel suureneb aktsiate arv, kuid aktsiakapitali suurus jääb samaks. Tuluaktsiad (income stock). Aktsiad, mida ostetakse suurte dividendide, mitte ettevõtte 14 tuleviku pärast. Kasvuaktsiad (growth stock, ex-dividend stock). Ei too dividende, sest teenitud kasum akumuleeritakse ettevõttesse. Tagasikutsutavad aktsiad (callable). Aktsia omanik on kohustatud väljaostunõude korral aktsia ära müüma. Tagasikutsutavad võlakirjad (callable bond). Emitent kutsub võlakirja tagasi, kui võlakirja turutulu on madalam, kui emis- siooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock). Aktsiaseltsi poolt
piduripedaal kõige ülemisse asemisse, hoitakse piduripedaali, sama-aegselt avatakse õhutusventiil. Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid. Välimised pidurpaketid on ühendatud esimesse pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse hüdroakudesse. Pidurdades juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil piduri silindritesse. Pooltelgedel asuvad piduripaketid. Piduripakett koosneb: Töösilinder, lülituskiil, kokkusuruja, kuulid, metallketas, lamellketas, pooltelg. Hüdrorõhu jõudmisel töösilindrisse pannakse liikuma lülituskiil. Selle tulemusena liiguvad kuulid pesadest välja ja surutakse omavahel metallkettad ja lamellkettad. Poolteljed on pidurdatud. Pedaali
· Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m) o Hadaal (alates 6000m) · Valgustsoonid: o Valgus- ehk eufootiline tsoon (kuni ~100m) o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse
mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. · Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks. · Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes. · Mida kaugemale toitumisahelas jõutakse, seda enam eelmise taseme biomassi sisendit vajatakse järgmise taseme biomassi ühiku tootmiseks. · Arvestatakse, et keskmiselt kümnendik söödud biomassist muutub uueks. · NÄIDE! Lihtustava näite kohaselt tähendab see, et inimese kehakaalu 1 kilo võrra suurendamiseks on meil vaja süüa 10 kilo kala, näiteks ahvenat, kes omakorda on söönud 100 kilo väiksemat kala
akumulatsiooni määr. Samal ajal kasutavad taimed (puud) väliskeskkonnast neelatud CO2 orgaaniliste ainete sünteesiks. Uuringud, mis käsitlevad C - varude muutumist turbas, näitavad, et kasvukohad, kus puistu reageerimine kuivendusele on nõrk (rabad), võivad muutuda C atmosfääri lendumise allikaiks. Toitaineterikkamais kasvukohtades (madalsood), kus puude reageering kuivendamisele on tugevam, muutus on ebaoluline või koguni süsinikku akumuleeritakse rohkem kui emiteeritakse, vähemalt mõned aastakümned pärast kuivendamist, kui puistu on kõige produktiivsemas faasis. Suurenenud metsavarise tootmine puurinde poolt pärast kuivendamist suuresti määrab kindlaks süsiniku bilansi. Suurenenud kõdutoodang kompenseerib turba tugevnenud mineraliseerumise. Eestis võib arvestada, et juhul kui meil kraavid oleksid pidevalt korras, siis saaksime aastas 1 ha-lt täiendavat puitu 2 tm ja kuivendatud metsamaadelt kokku 1 000 000 tm (Valk, 1997)
neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti äädikhappeks ja koliiniks. Viimane transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali, kus teda kasutatakse atsetüülkoliini varude taastamiseks resünteesi teel. Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel. Mõnedele neurotransmitteritele leidub rohkem kui üht tüüpi retseptoreid. Sellest tulenevalt võib üks ja sama neurotransmitter, seondudes erinevate retseptoritega, postsünaptilisel membraanil esile kutsuda depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooni. Depolarisatsiooni korral tekib erutav postsünaptiline potentsiaal. Erutav
2. Sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande põhitunnused Sotsiaalkindlustuse süsteemides võivad esineda riigiti küll teatud erinevused, kuid eristada on võimalik järgmisi iseloomulikke tunnuseid: 1) sotsiaalkindlustus finantseeritakse maksete abil, mis jagatakse tööandja ja töötaja vahel. võimalik on riigi osalemine täiendavate maksete näol; 2) osaline sotsiaalkindlustusalastes süsteemides on kohustuslik üksikute eranditega; 3) maksed akumuleeritakse spetsiaalsetesse fondidesse, millest tehakse väljamakseid; 4) fondide jäägid, mida pole toetusteks välja makstud, investeeritakse teenimaks edaspidist tulu; 5) isiku õigus saada toetust kindlustatakse tema osa maksmisega ilma, et kontrollitaks muude elatusvahendite olemasolu või vastava vajaduse olemasolu; 6) fondi maksmisele kuuluva osa määr ja toetuse määr seotakse tihti sellega, mida isik on teeninud;
Nende tulemusena peab eelarvepoliitika peab liikuma eelarve defitsiidi suunas. Majanduses valitseb liigsest kogunõudmisest tingitud inflatsioon on vajalik pidurdav poliitika · valitsuse kulude vähendamine · maksude suurendamine · nende kombineeritud kasutamine. 46 Sellega eelarve tasakaalustatakse majandustsükli kestel. Majandusliku tõusu jooksul akumuleeritakse täiendavad tulud, et nende arvel finantseerida hilisema languse ajal tekkivat eelarve puudujääki. Probleem: et majandusliku tõusu ja languse perioodid ei pruugi kokku langeda st lühikesele tõusule võib järgneda pikk majandusliku surutise periood, mille kestel on eelarve kroonilises defitsiidis Eelarve defitsiidi stimuleeriv mõju majandusele (RKT kasvule) sõltub defitsiidi finantseerimise meetodist:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
