Ekstensioon-puudutab ainult Ühenduse pädevusse kuuluvat · näide: inimõigused Kohus seadis Ühenduse seadusandluse inimõiguste-alase järelevalve alla Weiler: ppp küsimus ei tulnud neil puhkudel peaaegu üldse kõne alla Absorptsioon-tõsisem mutatsiooni vorm: Ühenduse seadusandlikud algatused ületavad jurisdiktsiooni piire) · Donato Casagrande juhtum 1974 lisaks Kohtule on siin aktiivses rollis ka Komisjon, Nõukogu ja Parlament Inkorporeerimine-kombineeruvad ekstensioon ja absorptsioon näiteks USA: kus lisaks föderaalsele tasandile rakendatakse Õiguste Hartat (Bill of Rights) ka osariikide omale (EÜ-s kõneall siiski pigem potentsiaalina) Ekspansioon-algsete jurisdiktsioonipiiride ületamine ja aktiivne tungimine uuele alale (vrd absorp); paralleel kaudsete volituste doktriiniga Nõukogule antakse sisuliselt õigus Ühenduse eesmärke vabalt tõlgendada (ja laiendada)
juhtumitest. Lisaks kaladele on riskiga inimtervisele seotud ka hambaplommides kasutatavad amalgaami aurud (kas ikka enam kasutatakse?) ning Hg-timerosaal, mida kasutatakse vaktsiinides antiseptikuna. Lubatud tolerantsdoos on 70 kg kaaluva täiskasvanu korral 0,35 mg/Hg nädalas, millest maksimaalselt 0,2 mg võib moodustada eriti mürgine Me-Hg. 1979. aastal oli Saksamaal keskmiseks ühe inimese poolt omastatud Hg koguseks 0,12 mg nädalas. seatina e.plii (Pb)- Absorptsioon. Pliid omastab organism ennekõike toidust, aga ka veest ja õhust. Kuigi toidus võib tema sisaldus olla suurem kui õhus, on plii absorptsioon kopsude kaudu efektiivsem kui seedetraktist. Plii soolade ja metallilise plii imendumine suust on aeglane ja mittetäielik. Vaid 2-20% sissesöödud pliist imendub, ülejäänud eritub organismist väljaheitega. Happelised ning kaltsiumi-, tsingi- või valguvaesed dieedid võivad suurendada plii absorptsiooni.
) PPVC- kaabli- ja traadiisolatsioon, voolikud, kiled, täispuhutavad esemed, kardinad, kaustad, jalanõud, kileriided, pehmed pudelid, põrandakatted. PVC pastad- kunstnahk, seinakatted, tapeedid ja vaibakihid, pinnakatted. PTFE põhiomadused: Ei lahustu, keemiline vastupidavus erakordne. Suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus, töötemperatuur -200...260 °C, ei põle. Erakordselt sitke. Tõmbetugevus väike, löögisitkus kõrge, suur roome. Väike permeatsioon ja niiskuse absorptsioon. Madal pinnaenergia ja hõõrdetegur, suur kulumiskindlus. Polüstüreen (PS) Puhas PS on rabe, klaasjas ja läbipaistev polümeer. Ta on kergesti töödeldav ning tal on hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik UV kiirgusele. PS põhiomadused: Lahustuv süsivesinikes ja õlides. Head elektriisolatsiooniomadused. Ideaalselt läbipaistev (amorfne) (88...90%). Ilmastiku- ja temperatuurikindlus jätavad soovida. Jäik ja rabe, mõõduka tugevusega (36..
2. Mida nimetatakse polüfarmakoteraapiaks? Viie ja enama ravimi samaaaegne tarvitamine 3. Millist laadi võivad olla ravimite koostoimed? Millised nendest on ennustatavad ja millised üldjuhul ennustamatud? Farmakokineetilised ja famakodünaamilised. 4. Mida tähendab farmakokineetika ja mida see käsitleb? Mida organism teeb ravimiga. Käsitleb ravimite imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist. 5. Mida nimetatakse imendumiseks? Millised tegurid seda mõjutavad ja kuidas? Ehk absorptsioon. Ravim jõuab manustamiskohast verre. Mõjutab: · manustamisviisi valik (kiire vs aeglane ja kestev ravitoime) · ravimvorm - vesilahus, õlilahus, suspensioon, tahke aine · tingimused manustamiskohal - pH, soole motoorika, ravimi vastupidavus keskkonnas, mao täituvus · ravimi kontsentratsioon imendumispiirkonnas · manustamiskoha verevarustus · manustamiskoha pindala 6. Mida nimetatakse biosaadavuseks? Retseptoriteni jõudva toimeaine hulga suhe manustatud kogusesse 7
kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks. Kui protsess laieneb teise faasi sisemusse, on tegu absorptsiooniga. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine
kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks. Kui protsess laieneb teise faasi sisemusse, on tegu absorptsiooniga. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm
Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Piirpinnal jäävad vedeliku molekulide jõuväljad kas suuremal või vähemal määral välise faasi poolt kompenseerimata. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. Erinevalt adsorptsiooninähtusest lahustub gaas (või muu aine) kogu absorbendi ruumala ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 81. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale Kui adsorptsioon kandub edasi faasi sisemusse (gaasi neeldumine vedelikes), nimet
! ∃x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP – modus ponens. ! ! p –> q. on p. järelikult on q. MT – modus tollens.! ! p –> q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS – hüpoteetiline süllogism! p –> q. q –> r. järelikult p –> r. DS – disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD – konstruktiivne dilemma! (p –> q) & (r –> s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs – absorptsioon ! ! p –> q. järelikult p –> (p & q). Simp – lihtsustusreegel! ! p & q. järelikult on p. ja järelikult on q. Conj – konjunktsioonireegel! on p, on q. järelikult on p & q. Add – lisamisreegel!! ! on p. järelikult on p v q. 23. TINGIMUSLIK TÕESTUS (CP) JA KAUDNE TÕESTUS (IP). Tingimuslik tõestus CP on siis, kui tuuakse sisse implikatsioon. ! ! näiteks kui lausest L järeldub lause “p olemasolust järeldub q”, siis !
! ! ! ! x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP modus ponens. ! ! p > q. on p. järelikult on q. MT modus tollens.! ! p > q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS hüpoteetiline süllogism! p > q. q > r. järelikult p > r. DS disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD konstruktiivne dilemma! (p > q) & (r > s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs absorptsioon ! ! p > q. järelikult p > (p & q). Simp lihtsustusreegel! ! p & q. järelikult on p. ja järelikult on q. Conj konjunktsioonireegel! on p, on q. järelikult on p & q. Add lisamisreegel!! ! on p. järelikult on p v q. 23. TINGIMUSLIK TÕESTUS (CP) JA KAUDNE TÕESTUS (IP). Tingimuslik tõestus CP on siis, kui tuuakse sisse implikatsioon. ! ! näiteks kui lausest L järeldub lause "p olemasolust järeldub q", siis ! ! L-st järeldub p > q.
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...
1995.a. toodeti teda USA-s miljonites 7.Jääk (> C38) - katusekatte- ja veekindlad materjalid, 1000 kPa. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. tonnides aastas. asfalt 6)Katalüütiline krakkimine Esimene aste on propüleeni rikka gaasi absorptsioon 2)Naftast toodetavate motorkütuste omadused Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni 85%-lisse väävelhappesse temperatuuril 20-25 C, et Bensiin (gasoline or gas, petrol) aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga temperatuuril saada isopropüülvesiniksulfaati, liites happe Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12
filtrimine · märgpuhastus · sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (kemosorptsioon) adsorbsioon põletus ja katalüütiline töötlus sorptsioon ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (lahustumine) absorptsioon gaasifaasist tahkesse faasi adsorbsioon Kui gaasi ja vesilahuse vahel toimub keemiline reaktsioon kemosorptsioon. Absorptsiooni kasutatakse hästilahustuvate gaaside kõrvaldamiseks NH3, HCl, HF, (lahustiks on vesi), SO2 (lubjapiim), HF (ammoniaakvesi), aromaatsed süsivesinikud
Nukleotiidide järjestust loetakse alati 5'-> 3' suunas. See vastab valgu puhul suunale N -> C DNA Skemaatiline ehitus: 5. DNA sekundaarstruktuuri vormid. Lineaarse biheeliksi B-vormi parameetrid. Teised võimalikud vormid (A, Z). DNA denaturatsioon - mõiste, denatureerivad faktorid, sulamiskõverad. DNA renaturatsioon. DNA kaksikahela denaturatsioon ehk sulamine kui DNAd kuumutada üle 80C siis UV neelduvus tõuseb, sest H-sidemed katkevad. Kui temp alandada siis absorptsioon nõrgeneb ahelate struktuur taastub. 1) Kaks heeliksikujulist ahelat on keerdunud ümber ühise telje, tekib paremakäeline heeliks; suund ehk polaarsus on vastassuunaline. 2) Suhkur-fosfaat selgroog heeliksi välispinnal, N-alused heeliksi sees 3) N-alused heeliksi teljega risti, aluste vahe ca 3,4A. Ühel heeliksi pöördel 10,4 alust. 4) Heeliksi diameeter 20A. 6. DNA tertsiaarne struktuur. Nukleosoomid ja histoonide roll nende kujunemisel.
2) desorptsiooni protsess, mis on põhjustatud osmootsetest jõududest ja mis ühtlustavad kontsentratsiooni kogu lahuse ruumalas. Positiivne adsorptsioon – paljude ainete molekulid kogunevad vees lahuse pinnakihti – vee pindpinevus väheneb – pindaktiivsed ained – seega väheneb nende kontsentratsioon lahuse ja suureneb pinnakihis. Absorptsioon on ühe substantsi lülitumine teise koostisse (vedelikke absorbeeritakse tahkistesse, gaase vedelikke jne.). Ainet, millel on võime kontsentreerida oma pinnale teist ainet nimetatakse adsorbendiks ja ainet, mis viimase pinnale koguneb adsortiiviks. e Kromatograafia on meetod väga väikeste erinevate ainetehulkade lahutamiseks nende segudest ja seda nii analüütilistel kui ka preparatiivsetel eesmärkidel.
Ekstensioon-puudutab ainult Ühenduse pädevusse kuuluvat · näide: inimõigused Kohus seadis Ühenduse seadusandluse inimõiguste-alase järelevalve alla Weiler: ppp küsimus ei tulnud neil puhkudel peaaegu üldse kõne alla Absorptsioon-tõsisem mutatsiooni vorm: Ühenduse seadusandlikud algatused ületavad jurisdiktsiooni piire) · Donato Casagrande juhtum 1974 lisaks Kohtule on siin aktiivses rollis ka Komisjon, Nõukogu ja Parlament Inkorporeerimine-kombineeruvad ekstensioon ja absorptsioon näiteks USA: kus lisaks föderaalsele tasandile rakendatakse Õiguste Hartat (Bill of Rights) ka osariikide omale (EÜ-s kõneall siiski pigem potentsiaalina) Ekspansioon-algsete jurisdiktsioonipiiride ületamine ja aktiivne tungimine uuele alale (vrd absorp); paralleel kaudsete volituste doktriiniga Nõukogule antakse sisuliselt õigus Ühenduse eesmärke vabalt tõlgendada (ja laiendada)
transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine
elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
LT-I on nagu koolera toksiin. Inkubatsioon 24-72h. • EAEC. Enteroagregatiivne. Peensool. Mitteinvasiivne. Imikute kõhulahtisus arengumaades, reisijate kõhulahtisus, püsiv (kauakestev) vesine diarröa oksendamise, dehüdratatsiooni, madala palavikuga. Agregeeruvad suurte kogumikena (AAF plasmiidiga) enterotsüütidele, mikrovillid lühenevad, mononukleaarid infiltreeruvad, verejooks ja lima sekretsioon, vähenenud vedeliku absorptsioon. Lima vangistab bakterid biofilmina epiteelile. Tsütotoksiini pole. • EHEC. Enterohemorraagiline. Jämesool. Invasiivne. Algne vesine kõhulahtisus, millele järgneb tugevalt verine (hemorraagiline koliit) diarröa kõhukrampidega, palavik väike või puudub, võib progresseeruda HUSiks – hemolüütilis- ureemiliseks sündroomiks. Vahendavad Stx-1, -2, mis häirivad valgusünteesi, tekib koldeline nekroos, neutrofiilide kogunemine
valgud -aminohapeteks vitamiinid -ei lõhustu lipiidid -rasvhapeteks, mineraalained -ei lõhustu süsivesikud glütserooliks vesi -ei lõhustu -monosahhariidideks 1 MÕISTED digestioon - DIGESTIO -seedimine absorptsioon - ABSORPTIO -imamine resorptsioon - RESORPTIO -imendumine (vere- ja lümfikapillaaridesse) sekretsioon - SECRETIO -nõristus (seedenõrede eritumine) peristaltika - PERISTALTICA -soole lainelised lihaskontraktsioonid -> soole sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega
10. Loetlege DNA denaturatsiooni põhjustavad tegurid. Nimetage, mida mõistetakse DNA sulamise all. Kõrge temperatuur (85-90°C) Ekstreemne keskkonna pH (<3 või >10) Kõrge ioonjõud Uute H-sidemete moodustajad (formamiid, uurea) DNA denaturatsioon temperatuuri toimel tähendab DNA sulamist. 11. On teada, et Homo sapiens'i ja Streptomyces albus'e DNA sulamistemperatuuride Tm väärtused on vastavalt 86,5 ja 100,5 oC. Skitseerige nende DNAde sulamiskõverad koordinaatides: absorptsioon ë=260 nm versus temp. Millist informatsiooni DNA nukleotiidse koostise kohta annab Tm arvväärtus? Annab informatsiooni G-C paaride sisalduse kohta. 12. Selgitage, mida mõistetakse RNA sekundaarse ja tertsiaarse struktuuri all. Iseloomustage tRNA ja rRNA molekulide vastavaid struktuure. Kas / kuidas võivad RNA molekulides moodustuda aluspaarid? tRNA sekundaarstruktuur meenutab välimuselt ristikheinalehte, mida hoiavad koos H- sidemed
Defekatsioon. Jämesooles toimub: 1. Vee resorptsioon osmoosi teel. Tavaliselt resorbeeritakse 1...2L vett. Na+ resorptsioon valendikust toimub difusiooni teel, kuna basolateraalselt toimub Na+ aktiivne transport verre. Cl- ja HCO3- resorbeeritakse siin ulatuslikult. Cl- resorptsioon on sidestatud HCO3- sekretsiooniga. K+ setserneeritakse jämesoolevalendikku elektrilise gradiendi mõjul. 2. Vitamiinide, näit B- rühm, K, süntees ja absorptsioon. See toimub bakterite mõjul. 3. Valkude lõhustamine bakterite ensüümide poolt. Lõhustumise lõpp- produktid indool ja skatool on mürgised, ning annavad roojale iseloomulikku lõhna. 4. Kiudainete lõhustamine bakterite ensüümide poolt. kiudainete lõhustamisel tekib rohkesti gaase: 400...700 ml. CO2, H2, N2, H2S, metaan (CH4) Peale gaaside tekib bakterite lõhustamise tulemusel ka piimhapet, äädikhapet ja alkoholi
Kloroplastid Kloroplastide suurus. Diameeter : 2-10 mikromeetrit Paksus : 1 mikromeeter Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Ümbritsetud kahe membraaniga – sisemembraan ja välismembraan. Lisaks ka kolmandat tüüpi membraan : tülakoidide e. Lamellide membraan. Strooma – kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond Luumen – tülakoidide siseruum. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. - Elektronide transport, millega kaasneb NADP redusteerumine NADPH-ks. Toimub tülakoidide membraanis vist. - ATP süntees, mis toimub pmf arvelt stroomas. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine.
pind mingis kemikaali lahuses.Tahke ja vedela aine pind on oluline paljudes tekstiilimaterjalide märgtöötluse protsessides (pesemine, värvimine, pleegitamine, viimistlemine. Sellel pinnal toimuvad põhilised füüsikalis- keemilised nähtused, mis tagavad materjalide värvumise, pesemise (saasteainete eraldumise) jne. Tähtsamad füüsikalis-keemilised protsessid kiudude pinnal: Lahustumine, märgumine, dispergeerumine, emulgeerumine, keemiline adorptsioon, keemiline absorptsioon, adhesioon, aurustumine, sublimatsioon, sulamine, soojusülekanne, katalüüs, vahutamine ja vahukustutamine. Pindpinevus ja pindade märgumine. Vedelikele on iseloomulik pindpinevus. Pindpinevus on vedelikusisene rõhk, mille tekitavad vedeliku pinnal paiknevad molekulid, kui nad mõjutavad vedeliku sees olevaid molekule. Selline molekulidevaheline mõjutus tekitab vedelikku suunatud jõu e. sisesurve, mis takistab vedeliku laialivalgumist ja
Kloroplastid Kloroplastide suurus. Diameeter : 2-10 mikromeetrit Paksus : 1 mikromeeter Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan ja välismembraan. Lisaks ka kolmandat tüüpi membraan : tülakoidide e. Lamellide membraan. Strooma kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond Luumen tülakoidide siseruum. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. - Elektronide transport, millega kaasneb NADP redusteerumine NADPH-ks. Toimub tülakoidide membraanis vist. - ATP süntees, mis toimub pmf arvelt stroomas. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine.
dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents
spetsiifilisuse ja organiseerituse taseme poolest. Eristatakse ekto- ja endomkoriisat. Ektomkoriisa (esineb mnnil, kasel, pajul, tammel) puhul paiknevad seene niidid taime rakkude vahel ja mber, endomkriisa (esineb enamikul teraviljadel, kanarbikulised, orhideed, kartul, unapuu) korral tungib seene niit taime rakku, kus moodustuvad vesiikulid. Ektomkoriisa seente optimaalne kasvutemp. on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast, resistentsus taimepatogeenide suhtes (antibiootikumide tootmine), suurem taluvus toksiinide suhtes, suurem taluvus keskkonnategurite temp., niiskus, pH) kikumise suhtes. Seen saab taimelt fotosnteesi produkte. Patogeensed mikroorganismid mullas Clostridium tetani (phjustab teetanust), Clostridium botulinum (phjustab botulismi) ja Clostridium perfiringens (phjustab gaasgangreeni) on endospoore moodustavad bakterid, kelle tavaliseks elupaigaks on muld
tõeväärtustabeleid kasutades. Loomulikus tuletussüsteemis on 9 tuletusreeglit ja 10 teisendusreeglit, kokku seega 19 reeglit, enamus on meile juba tuttavad. TULETUSREEGLID: 1. Modus ponens (MP) p q, p, q 2. Modus tollens (MT) p q, ¬q, ¬p 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p q, q, r, p r 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p q, ¬p, q; p q, ¬q, p 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p q) & (r s), p r q s 6. Absorptsioon (Abs) p q, p (p & q) 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q, p; p & q, q 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q, p & q 9. Lisamisreegel (Add) p, p q ASENDUSREEGLID (teisendusreeglid) 10. De Morgani teoreem (DeM) ¬(p & q) ¬p ¬q; ¬(p q) ¬p & ¬q 11. Kommutatiivsus (Com) (p q) (q p); (p & q) (q & p) 12. Assotsiatiivsus (Assoc) [p (q r)] [(p q) r];
elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents
8h pärast infitseerumist on täheldatavad tsütoplasmaatilised inklusioonid. Grammi rooja kohta võib erituda kuni 1010 viiruspartiklit. Mikrovillid lühenevad, lamenevad, lamina propriasse infiltreeruvad mononukleaarid. Rotaviirus takistab vee absorptsiooni, tulemusena tekib vee netosekretsioon, ioonide kadu – vesine diarröa. • Viiruse NSP4 valk kitub toksiinilaadselt, põhjustab Ca sissepumpamist enterotsüütidesse – muutub vee absorptsioon, vabanevad neuronaalsed aktivaatorid. • Vee ja ioonide kaotamine võib viia tõsise dehüdratatsioonini, kui elektrolüüte ei asendata, siis ka surmani • Immuunsus vajab sIgA olemasolu soolevalendikus. Aktiivselt või emapiimaga saadud antikehad võivad vähendada haiguse tõsidust, aga ei kaitse püsivalt reinfektsiooni vastu. Antikehade puudumisel põhjustab ka väike kogus tekitajaid infitseerumist, kõhulahtisust
Mõistlikult kasutatav A-de vahemik on 0.02 1.2. Meetodi avastamispiir on väga sõltuv konkreetsest meetodist ja ainest, tüüpiliselt suurusjärgus 10-3 10-5 M. Molekulaarne neeldumistegur sõltub lainepikkusest, molekuli omadustest, pH-st, vähesel määral temperatuurist ja ioontugevusest. Molaarne neeldumistegur ei sõltu kontsentratsioonist! Kvantitatiivse analüüsi aluseks on Beeri seadus (reegel): = , kus A on neelduvus (e. absorptsioon, e. optiline tihedus) mingil kindlal lainepikkusel , on analüüdi molaarne neeldumistegur, b on lahusekihi paksus, C on analüüdi molaarne kontsentratsioon. Neelduvus: = log . Madalate kontsentratsioonide juures kehtib lineaarsus väga hästi. Mõistlikult saab töötada A-de vahemikus: 0.02 < A < 1.2. Seega lineaarne ala on küllalt kitsas. Meetodi avastamispiir on äärmiselt sõltuv konkreetsest meetodist ja ainest, tüüpiliselt: 10-3 .. 10-5 M
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
SIgA ja regulatoorsed T-rakud on olulisemad tolerantsuse ja kaitse tagajad limaskestadel. Limaskestadel toimivad ka eraldi repertuaariga mujal ebatüüpilised T-rakud, mis ei interakteeru tavalise MHC peptiidligandiga, vaid mitmete teiste ligandidega, näiteks MHC klass IB molekulidega. Limaskestade epiteel on õhuke, oma funktsioonide täitmiseks mingil määral läbilaskev (gaasivahetus, toitainete absorptsioon, sensoorne või reproduktiivne funktsioon). Samas on limaskestad kergelt haavatavad ning paljud haigusetekitajad tungivadki just limaskestade kaudu organismi. Soole limaskest on ka suure hulga võõrantigeenide (toidu näol) sissetungi koht. On olemas mehhanismid, mis väldivad toidu vastu jõuliste immuunreaktsioonide teket. Lahustuvate antigeenide vastu tekib tolerants ilma põletikuta. Samas on ka mehhanismid, mis teevad kindlaks ja reageerivad sissetungivatele
d) Kas meie gruppis on ka mõni tark inimene? e) Kas põhjuseks, miks sa ei saa millestki aru, on sinu loomulik rumalus? 6. Loomulik tuletus Mis tuletusreeglile kuulub järgmine eeldus järeldusega, juhul kui p- Kui Mari tahab süüa, peab ta poodi minema ja kui ta tahab poodi minna, peab ta leidma oma joppi. Järelikult Kui Mari tahab süüa, peab ta joppi leidma. a) Konstruktiivne dilemma (CD) b) Hüpoteetiline süllogism (HS) c) Absorptsioon (Abs) d) Distributiivsus (Dist) e) Kudne tõestus (IP) 7. Tõesuspuu Mida kontrollitakse tõesuspuu abil? a) Tõesuspuu abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on tõesed, aga järeldus on väär. b) Tõesuspuu abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on samasugused. c) Tõesuspuu abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldus esineb ka järelduses.
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
