vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv 3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4. rinnanärvi eesmised harud 4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud 5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud 6. Õlavöötme luud, nende omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed, liikumisvõimalused 1) Õlanuki-rangluuliiges: Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu. Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole. Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke-rangluuside, kaarnajätke- õlanuki side Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu, liigutades liigeseauku üles poole ja võimaldades suuremat sirutust. 2) Rinnaku-rangluu liiges:
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Sileliha...
Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4.Nimeta luude liigid.Igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad
Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või veidi pikem, hästi lihastunud, sügav, selgesti märgatava kägivaoga. Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi lihastunud, kusjuures arenenud laudja lihastikuga hobustel tekib nõgusa selja mulje, mis on aga näilik. Lanne(nimme) on lühike, lai, hästi lihastunud ning tugevasti seotud laudjaga. Tühimik on lühike. Laudjas on pikk ja suhteliselt lai. Väga hästi lihastunud hobustel on rennlaudjas, kusjuures renn ulatub ka seljale. Laudja kallak on libajas. Reis ja säär on kaetud
ümber ja eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp,abiseadeldised,liikumine: Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29
Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg?
Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg?
Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on küünarnukmine auk (fossa olecrani). Õlavarreluupõnda küljelt lähtuvad keskmine põndapealis (epicondylus medalis) ja külgmine põndapealis (epicondylus lateralis). RANGLUU (clavicula) (peas) Rinnakmine ots- extremitas sternalis Õlanukmine ots- extremitas acromialis ABALUU (scapula) (peas) Abaluu keskmine serv (margo medalis) on kõige pikem. Külgmine serv (margo lateralis) on paksem. Ülemine serv (margo superior) on kõige lühem. Abaluu alumine nurk (angulus inferior) on nüri. Ülemine nurk (angulus superior) on terav. Külgmine nurk (angulus lateralis) on tugevalt paks, mille üleval on liigesõõnsus (cavitas glenoidaris). Liigesõõnsuse üles jääb kaarnajätke (processus coracoideus) ning ümber on abaluukael (collum scapulae). Ülemise
lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne ninakarbikuluu (Os conchae nasalis ventralis), Ülalõualuu (Maxilla), Lõikehammasteluu (Os incisivum), Alalõualuu (Mandibula), Suulaeluu (Os palatinum). Paaritud: Kärsaluu (Os rostrale), Keeleluu (Os hyoideum) EESJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis);
Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused
Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2
kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma,
lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmelülid (faalanksid) -- pöidlal 2, sõrmedel 3 vaagnavööde: puusaluu (3) -- niude-, istmiku-, häbemeluu alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7):
RINNALIHASED 1. Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2. Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1. Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapööraja-
metafüüs) ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4. segaluud (lülisambalülid) 5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge) 11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures
hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta.
4. 1 clvicula, ae, f. võtmeke; rangluu ; 5. 1 articulatio, inis, f. liiges , 6. 1 humerus, , m. õlavarreluu, õlg , 7. 1 articulatio humer õlaliiges , 8. 1 sternum, , n. rinnak , 9. 2 manbrium, , n. pide 0. 2 manbrium stern rinnakupide 1. 2 scapula, ae, f. abaluu 2. 2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9.
14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder * Küünarliiges: küünarluu, kodarluu, õlavarreluu 17. Kuidas on omavahel ühendatud koljuluud? Koljuluud on omavahel ühendatud õmbluste ja kõhrliidusega. Alalõualuu on liikuvad ühenduses oimuluudega
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis t...
105.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud: Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109
Teatud õlaprobleemid tekivad pehmete kudede vigastusest, mis on tingitud kas õla üle- või alakoormusest. Esineb ka õla degeneratiivseid probleeme, mistõttu koed on kahjustatud ning ei funktsioneeri korrektselt. Õlavalu võib olla lokaalne või kiirguda teistest ümbritsevatest piirkondadest kas õlga või kätte. Sapipõie, maksa või südamehaigustest, aga ka lülisamba kaelapiirkonna probleemidest tingitud valu, võib samuti kiirguda piki närve õlani. Abaluu piirkonnas tuntav valu saab peaaegu alati alguse kaelast. Õlaga seotud terminid Ülajäse jaotub: õlavööde ja vabaosa Õlavööde - abaluu ja rangluu Vabaosa - õlavars, küünarvars, labakäsi Õlaliiges ühendab omavahel õlavöödet ja vabaosa Abaluu kehal eristatakse eesmist ehk roidmist pinda ja tagumist pinda. Acromion = õlanukk Pr. coracoideus = kaarnajätke Cavitas glenoidalis ( fossa glenoidalis) = liigeseõõnsus Spinae scapulae = abaluu hari läheb sujuvalt üle õlanukiks. Art
trapezius Algab – kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub – abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Funktsioon – lihase ülemine osa tõstab abaluud, alumine langetab abaluud, keskmine osa lähendab abaluud lülisamba suunas. 7 6. Suur ümarlihas m. teres major Algab – abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub – õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. Funktsioon – tõmbab õlavart tahapoole ja pöörab õlavart sissepoole. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii Algab kolme peana – pikk pea algab abaluu liigesealuselt köbrukeselt., külgmine pea algab õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt, mediaalne pea algab õlavarreluu tagumiselt
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4...
turnida eriti ei usuta. Selleks et puudel turnida saaks on vaja pikki käsi, mis neil täiesti olemas oli, nende käed ulatusid lausa põlvedeni, kuid see võis olla ka evolutsioonilise jäänukiga. Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga, ülakeha aga pigem ahviga ning abaluu sarnaneb kõigerohkem gorilla omaga, kael oli tõenäoliselt lühike ja jäme nagu praegustel inimahvlastel. Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada
Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29
2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu -vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2. ULNA- küünarluu 3. RADIUS- kodarluu 4. OSSA MANUS- käeluud, mis jaotuvad: -randmeluud OSSA CARPI/OSSA CARPALIA- 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA- 5 luud -sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS- kahe käe peale kokku 28 lüli alajäseme skelett: jaguneb: vaagnavöötme luud, vaba alajäseme luud, jala luud -vaagnavöötme luud; vaagen-PELVIS
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a ...
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, l...
Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c)
kasvu. Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva 2) Lülisammas kaitseb seljaaju 3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni 4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga 5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa 6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest · Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis) · Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses) (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.6 Soolised erinevused Mehe ja naise luustik erinevad
Liikumine: võrdlemisi väikese ulatusega ümber sagitaaltelje. • Rinnaku-rangluu liiges . Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. On ratasliiges Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side. Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikuvus, liigutusulatus. Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldised: • liigesemokk • kaarnajätke Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon. Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas Õlavarre taha viimine: • Seljalailihas
· Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 4. Tõmbamine voodi peatsi suunas - nihutada patsient rätikuga, koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 4). Küünarvarred liiguvad mööda voodit peatsi suunas. Rätikut hoidev
nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalam. c) kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile. d) toimides küünarliigesele, sirutuvad õlavarre kolmpealihas ja küünarnukilihas küünarvart. Õlavarre kolmpealihas tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele. ? 10. Niude-nimmelihas: a) nimeta osad (2); b) millistelt luudelt need algavad; c) millisel
46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge! Rangluu ja esimene roie 47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele? Keraliiges 48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese? Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
· Võite haigele teha ka jalavanne. Leotage tema jalgu 2030 minutit 37 °C vees, seejärel hõõruge paksenenud nahka jalaviiliga. Kui haigel esineb nahakahjustusi, eemaldage enne pesemist haavalt plaaster. Peske esmalt haavaümbrus ja seejärel ülejäänud keha. Pärast pesemist katke haav uuesti steriilse plaastriga. Haiget pestes ja temaga tegeldes pöörake alati tähelepanu naha enim ohustatud piirkondadele: puusaliigesed, ristluu piirkond, kannad, õlaliigese piirkond, abaluu piirkond, põlveliigese piirkond, kukal ja kõrvalestad. Kui haigel punetab nahk ja punetus ei kao asendi muutmisel, on see lamatise tekke võimaluse esimene tunnus. Lamatis on naha ja naha aluskoe kahjustus, mis tekib pideva lokaalse surve tagajärjel. Kui haigel on tekkinud püsiv punetus, villid, kogu naha paksust haarav, naha aluskudedesse ulatuv kahjustus, nekroos, siis pöörduge kindlasti perearsti, pereõe või koduõe poole. Lamatiste vältimine
Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja- ja kõhulihaste aktiveerimine enne liigutust, selja liikumise eest hoolitsemine ehk rindkerekallutused, puusa painutajalihase venitus ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. (Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Kuigi paljud õla vigastused vajavad rotaatorliigese tugevdamist, siis igakülgne taastusravi prgramm peab sisaldama ka abaluusidemete stabilisatsiooni harjutusi. Abaluuliigutajalihaste nõrkus võib viia abaluu ja õlavarreluu väärtalituseni, mis võib põhjustada õla vigastusi (Binkley, 2006). Alaselg on keha piirkond, mis on aldis saama regulaarseid koormusi. Sellest tulenevalt on tähtis liita rotatsioonile sirutus ja vastupidi, et jäljendada rabaku löögiliigutust. Sage ülekoormusvigastus on tingitud nõrgast ja lühikesest nimmeruutlihasest. (Cockram, A., Tolley, J., 2006) Põlvevigastused Ülekoormusest tingitud põlvevigastused on sulgpallis väga sagedased, seda tänu kiiretele ja
5 Mis on skolioos ? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asümmeetriaks. Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest välja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele
(Danskanen, Tarto, Tõnus) Õlalihaste ülesanne on liigutada ja toetada kätt erinevates liigutustes. Sulgpallis võimendab õlapiirkonna probleeme veel asjaolu, et suurem osa liigutustest toimuvad õlapiirkonnast kõrgemal kiirete ja teravate liigutustena. Õlavigastusi põhjustavad puudulik löögitehnika ja lihaste ebaproportsionaalne areng. Sulgpalluritel esineb tavaliselt ka liigesemoka servade ja liigeseõõnte koekahjustusi Sulgpallis kasutatakse eest võrgulööke sooritades ka abaluu piirkonnas olevaid lihaseid, mitte ainult küünarvarrepööret, kogu õlavart viiakse edasi abaluu piirkonnas olevate lihaste abiga. ( Foto 1) Õlatraumade ärahoidmiseks on sobilikud tasakaalu nõudvad jõuharjutused õlaliigese piirkonnas, rõhk tuleb asetada ka õlavöötmele, kaelalihaste treenimisele. Abivahenditeks sobivad hästi kummist nöörid ja kerged hantlid. Õla piirkonna tugevdamiseks on hea kasutada näiteks aerutamisliigutusi ja
Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi arenenud ka rangluu , teistel see mandunud või puudub. Isasloomade suguelundid (-näärmed), seemnesarjad e. raiad, on kõhuõõnes vaid üksikutel rühmadel (vaalalised, meriveiselised, elevandid, ninasarvikud, mõned putuktoidulised), teistel on langenud need kõhuõõnest välja kubemepiirkonda naha alla või spetsiaalsesse nahast kotikesse (kukuti e. munandikott)
16 2.6.2 Rindkere Nimeta rindkere luid (5) ning vasta küsimusele. - - - - - Kuidas liigub rindkere hingamisel? _____________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.6.3 Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed Kirjuta õige luu taha pildil märgitud täht. Täht Luu/liiges Abaluu Rangluu Õlavarreluu Õlaliiges Küünarluu Kodarluu Küünarliiges Randme luud Kämbla luud 17 2.6.4 Vaagnavööde, jala luud ning liigesed Ühenda omavahel laused õigete lõppudega. Luuline vaagen koosneb pindluu, sääreluu, reieluu
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen
Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks. Skolioos noorte seas Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadates(vt. joonis 1). Kõverus voib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asummeetraiks (Terviseleht2008). Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest valja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Tavaliselt tõuseb see õlg, mille peal kotti kantakse. Kui me õigel ajal ei märka ega tee ravivõimlemist, võib selline rühihäire üle minna vildakselgsuseks. See on kull suuremate laste haigus, kuid toenaoliselt hakkavadki hilisemad seljahadad valja kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
