Nibelungide
laul
Eepose
esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried , kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust ,
sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne
naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb
ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel
Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat,
lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab
kosimise saladused . Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tom5143123
Õppematerjali autor
õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. Üks eepose iidseid allikaid on kahtlemata olnud muinasjutud. Nende motiivid seostuvad peamiselt Siegfriedi ja Brünhildiga. Muinasjutuline on Siegfriedi üleinimlik jõud, mida näitavad tema lahing 12 hiiglase ja 700 vägilasega, võitlus lohega,
nt Siegfried jne, kes esinevad tihti Ristisõdadel tekkis rüütlitel kokkupuude ajalooliste isikutena kõrge Araabia ja Bütsantsi kultuuriga Käsitleb seega nii muistendeid, kui ka Tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus rahvaste rändega seonduvaid sündmusi Lõ-Prantsusmaal Esimeses osas jutustatakse, kuidas Kurtuaasse kultuuri tegevuskohaks oli loss Nibelungide soost kangelane Siegfried, Väline peen käitumine pidi peegeldama kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe sisemist täiuslikkust Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Jumala asendamine naisega; taevane Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne maisega tekstis naituda Islandi kuninganna Brunhildiga. Trubaduurid Siegfried nõustub. Ta teeb ennast võukuue
3. Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast:
Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal heitluse 12 hiiglase ja 700 vägilasega. Samuti ka tema maagiline haavamatus, nähtamatuks tegev võlukuub, võitlus lohega, imepärane mõõk, võidujooks ning heitlus kääbikutega. Kuid märkimisväärne on ka Brünhildi jõud, mis laseb tal heita oda, mida kolm meest vaevaga kohale tirivad. 3,,Canterbury lood" Geoffrey Chaucer
(prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad
Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger. Esitati lauldes, luulevormis. Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks,
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naabrite poolt. 1955 a eKr
Pilet 3 Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul"; Jutustada üks Boccaccio novell 1. Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul" Enamiku Euroopa rahvaste eeposed ="Kalevipoeg" ei ole keskajast, see on 19. sajand Euroopa lääneosas on palju lugulaule Karl Suurest =Krooniti 800. aastal Rooma keisriks =Tal oli 12 rüütlit e. Peeri e. Paladiini -Ustavad -Peer = võrdne -Paladiin => palee ehk õukondlane Rolandi laul =Prantsusmaal =Prantsusmaal esitasid laule zonglöörid -Olevat neid esitanud juba 1066, sõduritele julgustuseks -Lauldi, kui William Vallutaja purjetas Inglismaale =Vanim käsikiri 12. sajandist -Ristisõdade ajast =Laulu alus on ajalooline fakt -Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu 778. -Vägedega Galliasse tagasi pöördudes rünnati tema järelväge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid