Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Lämmastik – kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 4. Süsinikuühendite keskne roll inimorganismis: Süsinik on biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka
laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. eV = 1,60 * 10^-19 J 6. Mida peab aatomiga tegema, et ta saavutaks kõrgema energiataseme? Miks? Aatomi kõrgema energiataseme saavutamiseks on vaja aatomit ergastada, et tal oleks mida välja kiirata. 7. Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda. Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad energia kogused peavad jääma kindlate energiatasemete vahedele. 8. Mis on interferents? Mis on difraktsioon?
elektrijuhtivus väike, kuid soojusjuhtivus ebanormaalselt suur, ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases valguses, tal on suur murdumisnäitaja. Kasutatakse lõikeriistades. Saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil ja seda kasutatakse igasuguste pindade tugevdamiseks (lõike, puurimise, lihvimise tööriistad). Grafiit on tavatingimustes stabiilne, ta on kihilise ehitusega, iga C aatom on seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron on aga nõrga sidemega. Sellised kihid libisevad üksteise suhtes ja seepärast kasutatakse grafiiti määrdeainena. Grafiidi kristallid on anisotroopsete omadustega. Näiteks on elektrijuhtivus piki kihte suur nagu metallidel, kuid ristikihte 100 korda väiksem. Grafiiti kasutatakse kütteelementides, elektroodides, valuvormides, keemilistes reaktorites, tiiglites ja konteinerites, takistites, galvaanielementides, õhupuhastites jne.
Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate
2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas. 3.Iseloomustage metallilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine seidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunata. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis? Fluori aatom mis omab välimises selektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on ruumvõre? Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgud lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus? 74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? FI(pl)=(aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid? Foononiks nim defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi ümber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone
Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978
Vektori 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: · · ·
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
Millised olid esimesed kindlaks tehtud radikaalid? Radikaalideks nimetati orgaanilistes ainetes esinevaid tervikrühmitusi, mis keemilistes reaktsioonides ei lagune, vaid lähevad tervikuna üle teiste ainete koostisesse. Radikaalid koosnevad reeglina süsiniku ja vesiniku aatomitest (C negatiivse, H positiivse laenguga), seostudes omavahel elektriliste jõududega. Esimeseks avastatud radikaaliks oli CN-rüh, mis avastati käituvat analoogiliselt halogeeni aatomiga (nn. Pseudohalogeen). 33. Kes esitasid ja millised olid orgaaniliste ühendite tüüpide teooria põhiseisukohad? Miks need ei leidnud kohe laialdasemat tunnustust? Dumas esitas esialgse versiooni ja Laurent, ta õpilane arendas edasi: orgaaniliste ühendite tüüpide teooria. Selle teooria järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla üks aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised
Nõrgad vastasmõjud jagunevad: 1. Van der Waalsi vastasmõjud 2. Vesiniksidemed 3. Ioonsed vastasmõjud 4. Hüdrofoobsed (ainel puudub vastasmõju veega) vastasmõjud Vesiniksidemed moodustuvad elektronegatiivse aatomi (H,N,O) ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga.(Tugevus 8-20 kJ/mol) Ioonsed vastasmõjud ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus, võivad tekkida vastaslaenguliste funktsionaalrühmade vahel. VALGU KOKKUPAKKIMINE (Tugevus 20 kj/mol) Van Der Waalsi jõud - elektrilaengute ajutine asümmeetria, kus ajas tekivad aatomi ümber osalise positiivse ja osalise
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
kornposiitsed ja pooljuhtmaterjalid. 2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas. 3.Iseloomustage metallilist sidet?suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvedejagamine sidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunata. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis?Fluori aatom mis omab valimises elektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on ruumvõre?Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus?74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust= (aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid?Foononiks nimetatakse defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi umber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9
Hapnik on terminaalseks elektronide aktseptoriks elektronide transpordiahelas. Tsütokroom c oksüdaas koosneb 13 subühikust ning kasutab + katalüüsis 2 heemi ja 2 Cu tsentrit. Samal ajal kompleks IV transpordib/pumpab ka H membraanidevahelisse ruumi. Tsütokroomid on väikesed valgud, sisaldavad tugevalt seotud kofaktorit heemi. Heem- tetrapürrool, seotud koordinatiivselt Fe aatomiga. Fe iooni viies koordinatiivne side moodustub valguga, kuues tavaliselt substraadiga. 3 klassi heeme: (1) Fe- protoporfüriin IX: lihtsaim heem, biosünteesi raja esimene produkt. Esineb b-tüüpi tsütokroomides. (2) Heem A: üks Me oksüdeeritud formüüliks, vinüülrühm seotud isoprenoidiga. Esineb a-tüüpi tsütokroomides. (3) Heem C: Mõlemad vinüülid on seotud tsõsteiinide kaudu valgu külge. Esineb c-tüüpi tsütokroomides. a ja b tsütokroomid on integraalsed
juurde. Vesinik side - nõrk keemiline side. Väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Vesiniku aatoni ainus elektron on tõmmatud el.negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga;
Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elektronide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed on ainulaadsed,
elektrilise tõmbumise tulemusena. Erinevus: hea mudel, kui esinevad koos metall ja mittemetall. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Metalliline side.
Kovalentne side tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega. Sideme energia (kJ/mol) Nõrgad sidemed: Van der Waalsi vastasmõju (0.4-4.0) Ajas tekivad aatomid ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. Osaleb nt DNA ahelas lämmastikaluste pakkimisel või äratundmismehhanismides. Vesiniksidemed (8-20) moodustuvad elektronegatiivse aatomi ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga. Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4
ensüüm katalüüsib, teine number näitab alaklassi, igas klassis on alaklassi tähendus erinev, kolmas number tähistab alaalaklassi ja neljas number on järjekorranumber rühma piires. Täpsem info ala ning alaalaklasside kohta: http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/ . EC 1. Oksüdoreduktaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Orgaanilise aine oksüdeerumisel loovutatakse koos elektronidega prootoneid või asendatakse vesinikuaatomid mõne elektronegatiivsema aatomiga (näit. hapnikuga). Oksüdeeritust näitab süsinikega seotud vesinike arvu ja süsinike üldarvu suhe. Mida väiksem on see suhe, seda oksüdeeritum on ühend. Oksüdoreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone, ehk nad on ensüümid, mis kannavad elektrone ühelt molekulilt teisele oksüdatsioonireaktsiooni käigus. A + D- A- + D Redoksreaktsioonides toimub elektronide ülekanne doonorilt aktseptorile.
Struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutada ¼ kuubi diagonaali võrra. Kõige kõvem materjal. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus suur. Optiliselt läbipaistev ja suur murdumisnäitaja. Kasutatakse lõikeriistadena. Teemantit saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuvate reaktsiooni abil. Grafiit- kihilise ehitusega, kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Kui neljas C valtentselektron võtab osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest, siis saab seda kasutada määrdeainena. Tema kristallid on väga anisotroosete omadustega. Kasutataks kõrgete temp mitteoksüdeerivas keskkonnas. Kasutusala:kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, tiiglid jn. Fullereenid- sfäärilised moodustised 60st C aatomist. Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik. 14
soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid) Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside: Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus sepistatavad Praktikas kasutavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13
võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades tekivad tühikud – auru- või õhumullid -, mille täitumisel võib mõnes punktis tekkida omakorda ülisuur rõhk! Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni
peaks nimetama teisest eespool. Üks neist on Tõde. Sõber on isik, kellega ma saan olla siiras. Tema ees võin ma valjusti mõelda. Lõpuks olen ma jõudnud nii tõelise ja võrdse inimese juurde, et võin heita endalt isegi need ihule kõige ligemad riidehilbud teeskluse, viisakuse, kaalutluse , millest inimesed iial ei loobu, ning võin kohelda teda sama lihtsalt ja terviklikult nagu keemiline aatom, mis kohtub teise aatomiga. Siirus on luksus, mis nagu diadeemid ja võimgi on lubatud üksnes kõrgeimale seisusele: sellel on lubatud tõtt kõnelda, sest tema üle ei seisa enam kedagi, kelle ees ta peaks lipitsema või kelle järgi muganduma. Üksinda on iga inimene siiras. Astub aga sisse teine inimene ja kohe algab silmakirjalikkus. Me pareerime ja tõrjume oma kaasinimese lähenemist komplimentide, klatsi, meelelahutuse ja intriigidega. Me peidame oma mõtted tema eest saja kangavoldi alla
vaatidest on sulfaniin kasutusel desinfitseeriva va- hape hendina, atofaani kasutatakse diureetikumina ja reu- mavastase preparaadina ning enteroseptooli soolehaiguste raviks. 38 Kuueliikmelised kahe hetero- aatomiga heterotsüklid Joon. 51 Pürimidiin Pürimidiin (1,3-diaziin; joon. 51) on nukleiinaluste N P ü rim id iin 3 uratsiili, tümiini ja tsütosiini baasstruktuuriks (joon. 1
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 ...
Metallide põhiomadused: *Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid (valentselektronid) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. *Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused
29. Räni olulisemad ühendid ((SiO2)n, (H2SiO3)n, H4SiO4, silikaadid, karbiidid, SiCl4, silaanid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ränidioksiid (SiO2)n on kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. · Esineb looduses kvartsi ja liivana. · Ränidioksiidi struktuuriühikuks on tetraeedriline SiO4. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentseid sidemeid kahe räni aatomiga. · Metaränihape H2SiO3 ja ortoränihape H4SiO4 on nõrgad happed. · Ortosilikaadi lahuse hapustamisel tekib ränihappe asemel zelatiinitaoline ränidioksiidi sade: 4H3O+ (aq) + SiO4 4- (aq) + xH2O(l) SiO2(s)·xH2O(gel) + 6H2O(l) · Pesemise ja kuivatamise järel saadakse silikageel, mis on väga suure eripinnaga. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi. Räni ei moodusta iseendaga hästi sidemeid, C moodustab. Räni korral on hüdriidide arv palju väiksem
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
Külmutusagensside tähistus Teist süsteemi rakendati USA Külmaühingu ettepanekul ja see saadakse järgmiselt: (m 1) · (n + 1) · p kus esimene arv numbris on (m 1), milles m on süsinike aatomite arv molekulis; teine arv on (n + 1), kus n on vesiniku aatomite arv; kolmas arv on p ehk fluori aatomite arv. Kloori aatomite arvu leidmiseks kasutatakse valem [4-(n+p)] kus 4- on maksimaalne aatomite arv, mis saavad ühendada süsiniku aatomiga. Kui kloori aatomite asemel on broomiaatomid, siis rakendatakse samad reeglid, kuid pannakse täht B ja broomiaatomite arv molekulis. Näiteks freoon CHF2Cl (m=1; n=1; p=2) saame R022 ehk R22 freoon CF2Cl2 (m=1; n=0; p=2) saame R012 ehk R12 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 24 Külmutusagensside tähistus Soojuspumpades kasutatakse ka külmutusagensside segusid, mis omavad eritähistust.
Põhimõttelised parameetrid on:U=10-30V ja 400-600/m². enne katmist puhastada detail sooladest vee või auruga, õlidest NaOH või hapete lahustega, roostest leekpuhastusega 150C juures, liivapritsiga või veejoaga, mehaaniliselt kaabitsaga (terashari) või hapetega töödeldes. Fosfaatimist kasutatakse pinna ettevalmistamisel värvimiseks. 43. Oksiidid.: Oksiide on kahte tüüpi: lihtoksiidid, kus hapnik on vahetult seotud teise elemendi aatomiga ja peroksiidid, milles on side -O-O-: H2O. SiO2- mineraal kvarts. Leidub puhta mineraalina ning kivimite koostises (graniit). Dolomiit-amorfne SiO2. CO2- atmosfääris 0.03% ja lahustumine vees. Al2O3*(nH2O)- oksiid ja hüdroksiidi vahepealsed ühendid- boksiidid. Fe3O4- magnetiit. Moodustumine: 1. Hapnikku sisaldavte ühendite kuumutamisel eraldub CO2, NO2, SO2.2. Reageerimisel hapnikuga. 3. Hüdr. kuumutamisel. Omadused: 1
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Nii prootonid kui ka neutronid on fermionid. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga (N) aatomid on teineteise isotoobid. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve.
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
asenduste arv, asenduse paiknemine. Suurema rngaste arvuga PAH-ide biodegradatsioon toimub peamiselt kometabolismi vahendusel. PAH-e lagundavad paljud seente liigid (ekstratsellulaarne ensm peroksidaas). Kloreeritud alifaatsed ja aromaatsed ssivesinikud: nende hendite lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui anaeroobselt (oksdeerimine, kometabolism, reduktiivne dehalogeenimine). Kige rohkem on uuritud tetrakloroetleeni (PCE) ja trikloroetleeni (TCE) anaeroobset lagundamist. 1 ja 2 kloori aatomiga aromaatsete ssivesinike lagundamine vib alata dioksgenaaside vahendusel ning seejrel eemaldatakse kloori aatomid. Suurema asenduste arvuga aromaatsete ssivesinike korral esmalt eemaldatakse kloori aatomid (aeroobne- Cl asendatakse -OH rhmaga, -OH rhma O tuleb molekulaarsest hapnikust; reduktiivne - Cl asendatakse H aatomiga; hdroltiline- Cl asendatakse OH rhmaga, -OH rhma O tuleb veest). Cl-CH2-CH2-Cl + H2O ---> Cl-CH2-CH2-OH + H+ + Cl-
suitstopaasiks, lillat--ametüstiks. Viimaseid kasutatakse poolvääriskividena. Kohati esinevad looduses diatomiidi (ränihiib) valged kriiditaolised lademed. Diatomiit on tekkinud ränivetikate rakukestadest ja kujutab endast amorfset ränidioksiidi. Ahhaat ja tulekivi koosnevad amorfse ja kristallilise ränidioksiidi segust. Ränidioksiidi kristallid kujutavad endast hiigelpolümeeri, kus iga Si aatom on ümbritsetud nelja O aatomiga, moodustades SiO4 tetraeedri. 4. Ränihapped. Ränidioksiid on happeline oksiid. Kuna ta vees ei lahustu, saadakse ränihappe soolasid ränidioksiidi reageerimisel leelistega. Ränihappe sooladest tõrjutakse ränihape tugevama happega välja: SiO2+4NaOH=Na4SiO4+2H2O Na4SiO4+4HCl=H4SiO4+4NaCl Ränidioksiidi reageerimisel leelistega moodustub keerukas ränihapete segu, mille koostist võib avaldada üldvalemiga mSiO2nH2O. Neist tähtsamaiks on ortoränihape m=1, n=2
Kinaas, mis kasutab GMP ja dGMP Kinaas, mis kasutab CMP, UMP ja dCMP dTMP kasutav kinaas. Difosfaadi kinaasid (NDP) aluse või pentoosi suhtes mittespetsiifilised. Kehtib nii doonir kui aktseptori suhtes. 13. CTP süntees UTP-st lähtudes. 14. Pürimidiinide biosünteesi regulatsioon. Desoksünukleotiidide süntees 15. Ribonukleotiidi reduktaasi reaktsioon, mehhanism ja regulatsiooni tähtsus. 2' positsioonis riboosil OH asendada H aatomiga. Konversioon toimub nukleosiiddifosfaatide tasemel. 16. Tümidülaadi sünteesi reaktsioon. Metüülrühma allikas. 17. Dihüdrofolaadi reduktaasi reaktsiooni roll desoksütümidülaadi sünteesis. Dihüdrofolaadi reduktaas on vajalik tetrahüdrofolaadi regenereerimiseks dihüdrofolaadist. 18. Inhibiitorid: fluorouratsüül, metotreksaat, aminopteriin. Metotreksaat on folaadi antagonist, mis inhibeerib nukleiinhapete biosünteesi bakterites. Inhibeerimine
lahuse moolide arvu suhet: x= . Täiendava sideme võib ta moodustada juhul, kui vesinik on nlahus seotud endast oluliselt elektronegatiivsema aatomiga. Definitsiooni järgi dimensioonita suurus. Näiteks sobib H2O molekul, mis on tugevalt Kontsentratsiooni võib väljendada ka näiteks protsentides (%), promillides (), parts per million polaarne. Hapnik tõmbab elektronpaari tugevamini, jättes (ppm)
näiteks 1mg fosforit 50 g ülipuhta räni kohta vähendab räni eritakistust 100 000 korda. Liikuvaid laengukandjaid, mis antud pooljuhis on ülekaalus, nimetatakse enamus- laengukandjateks, vastasmärgilisi laengukandjaid aga vähemuslaengukandjateks. Pooljuhti, kus enamuslaengukandjad on negatiivse laenguga (elektronid), nimetatakse n- pooljuhiks. Kui räni kristallvõres asendada üks räni aatom kolmevalentse aine (alumiiniumi, boori, galliumi v. indiumi) aatomiga, siis jääb üks kovalentside puudulikuks (jääb auk), mille võib täita mõni vaba elektron, mille läbi lisandaine aatom muutub negatiivseks iooniks. Lisandaineid, mis kristallvõres hõivavad elektrone, nimetatakse akseptorlisanditeks. Akseptorlisandid annavad pooljuhile p-juhtivuse. Pooljuhti, milles enamus- laengukandjad on positiivse laenguga (augud), nimetatakse p-pooljuhiks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
Kõige väiksem 1. rühma s- elementidel, kõige suurem väärisgaaasidel. Väärtus oleneb elektronstruktuurist, tuuma laengust, aatomi raadiusest. Mida suurem on aatomi raadius, seda väiksem on I väärtus. I - elemendi metalliliste omaduste mõõt, mida väiksem seda metallilisem. Elemendi jrk nr kasvades rühma piires I väheneb. 1. Elektronafiinsus Eea Elektronafiinsus on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. Mida suurem, seda rohkem energiat vabaneb Negatiivne Eea näitab, et elektroni lisamiseks aatomile tuleb kulutada energiat Eea sõltub elektronkonfiguratsioonist, muutub perioodiliselt. Kõige suurem on 7. rühma p-elementidel, kõige väiksem aatomitel s2 konfiguratsiooniga. Energia eraldumine kaasneb esimese elektroni liitumisega halogeenidel, O, S, C 1. Elektronegatiivsus
(temperatuur, ioonjõud, pH) vahemikku, mille juures nad säilitavad funktsionaalsuse. Van der Waalsi jõud Sidemeenergia 0,4-4,0 kJ/mool Pikkus 0,1-0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Vesiniksidemed Sidemeenergia 10-30 kJ/mool Pikkus 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevaim kui aatomid asuvad ühel joonel ja molekulid on struktuurilt komplementaarsed. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed Sidemeenergia 20 kJ/mool Pikkus 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste
Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. ANORGAANILISETE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid
Lämmastikaluseid on kahte tüüpi: puriinid (joonis 4.5) ja pürimidiinid (4.4). Puriinid, mis koosnevad 9-aatomilisest heterotsüklist on adeniin ja guaniin. Pürimidiinid koosnevad 6-lülilisest heterotsüklist ja nende hulka kuuluvad tsütosiin, tümiin ja uratsiil. Suhkrud riboos ja desoksüriboos kuuluvad pentooside st. 5-süsinikuliste suhkrute hulka, kusjuures 1. ja 4. süsiniku aatomid moodustavad 4' hapniku aatomi varal tsükli. Lämmastikalus on seotud alati suhkru 1. süsiniku aatomiga C-N glükosiidsideme abil (vt. joonised 4.6 ja 4.8). Kõik aatomid nii suhkrujäägis kui lämmastikalustes on nummerdatud vastavalt keemilisele nomenklatuurile. Selleks, et teha vahet suhkru ja N- aluse aatomite vahel, tähistatakse suhkru aatomeid liskas numbrile ka `-ga (C1', C2', C3', O3' jne). Fosfaatjäägiga on seotud 3' ja 5' C-aatomid. Nukleosiid trifosfaatides on fosfaadid seotud C5'-ga. Suhkru aatomite järgi nimetatakse ka nukleiinhapete otsi 5' ja 3' otsteks
voltamperkarakteristiku graafik, voolu ja pinge vahelise seose avaldis. Fotodioodi ehitus ja pingestamine, laengute liikumine dioodi valgustamisel. Valgusdiood, selle pingestamine. Laengute liikumine valgusdioodis ja selle kiirguslik rekombinatsioon. Kiirguse intensiivsuse sõltuvus voolust. Optroni ehitus ja kasutamine. Räni legeerimisel lisatakse talle kas doonoreid (elektrone rohkem, kui ränil) või aktseptoreid (elektrone vähem, kui ränil). Kuna räni on suuteline moodustama sideme 4 aatomiga, siis doonoraatomiga sideme moodustamisel jääb üks (viies) elektron aatomitega nõrgalt seotuks ning juba soojusenergia mõjul saab juhtivuselektroniks - saime n-pooljuhi. Aktseptoraatomiga sidemete moodustamisel jääb ühes sidemes üks elektron puudu (aktseptoril vaid 3 elektroni väliskihis) ning seda elektroni puudumist nimetatakse auguks. Augud on positiivsete laengukandjate omadustega, sest nad võivad vabalt liikuda ning elektrivälja rakendamisel alustavad suunatud liikumist EV
nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne.
nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne.
Tripalmitüülglütserool b. 1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool c. 1,2-dioleüül-3- palmitüülglütserool Neist b ja c võiksid olla õlid, sest neis esinevad C-C kaksiksidemed ja seetõttu on nende ainete molekule raskem tihedalt üksteise kõrvale kokku pakkida. 7.) Seebid on rasvhapete soolad, kus COOH-rühmas on H-aatom asendatud leelismetalli aatomiga, milleks on tihti naatrium. Seebistumine on protsess, mille käigus saadakse rasvadest ja leelismetallidest seep. Seetõttu klassifitseeritakse just rasvu seebistuvateks. See toimub vee toimel, kusjuures rasv kui triglütseriid hüdrolüüsub rasvhapeteks ja glütserooliks. Seebistamisreaktsioon on ülesandes 8! PS: Seebid on lahedad, mul on ka vannitoas paar tükki :) 8) A) Seebistamine NaOH'ga B)
erinevatel lõikudel. Standardatmosfäär on ühesõnaga lihtsalt mingi atmosfääri tüüp/kujutis , nagu see troposfääride ja muude värkide värk. Igas riigis võivad teadlaste sõnul troposfääri piirid kusagil mujal olla jne. Osoon tekib UV kiirguse mõjul ja paikneb peamiselt 15-30km kõrgusel . Osoon tekib kahes astmes 1) Hapniku molekul laguneb UV toimel 2) Üksik hapniku aatom liitub tavalise kahemolekulise hapinku aatomiga . Selle toimumiseks peab energia hv korrutis piisav olema. Planetaarne kaitsekiht osoonikiht mis kaitseb maad.Osoon võib tekkida ka autokütuse mittetäieliku põlemise tõttu . Sudu koosneb tihti osoonist . h=6.62 * 10-34 J s v= UV-kvandi võnkesagedus veel energiaarvutamise staff hv= Plancki constant* w (ringsagedus) Lainepikkuse leidmine = cT=c *1/v , T on kiirguse võnkeperiood , c valguse kiirus. Elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 10400 nm nimetatakse
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
elektronpaar aatomorbitaalid on kattunud He elektronstruktuur on moodustunud. 56 Kovalentne side vesinik mittepolaarne molekul elektronkate on täiuslik 2n2. 57 F aatomi väliskihil on 7 elektroni kuus moodustavad 3 elektronpaari, seitmes on paardumata see elektron võib moodustada elektronpaari ja kovalentse sideme teise F aatomiga seega on kummagi F aatomi jaoks moodustunud oktett. 58 59 sp3 orbitaalid metaan 60 Ioonilist sidet (esineb taolisel kujul gaasilises faasis) võib ka nii kujutada s-p- side 61 Iooniline side 62 Iooniline side
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
