päikesekuivatatud tomatitega küpsetatud leib Itaalias , mis on valmistatud pärmitaignast · Kulit - Magus sai , mis on küpsetatud rohke või ja munadega pärmitaignast ning ta on ümmarguse pätsi kujuga . Taignale lisatakse maitsestamiseks kardemoni , rosinaid , mandleid , safranit ja muid lisandeid . See toode on Vene rahvustoit , tavaliselt lihavõttesai . · Lava Kergitamata nisutaignast erilise kiviahju seintel küpsetatud õhuke leiib , mis on aastasadu olnud Kaukaasia , Kreeka , Türgi ja Iraani rahvaste igapäevase menüü lahutamatu osa . · Matzahi - Juutide õhuke , lame küpsetatud ringi või ruudukujuline hapendamata ja soolamata leib , mis on valmistatud nisujahust . · Odraleib - Rukki - ja odrajahu segust ning soolasest veest vormitakse pallid , mis rullitakse odrajahuga purustatud laual õhukeseks . · Pita - Ovaali või ringikujuline nisujahust taskuleib Kesk - Ida , Araabia -ja Vahemere
Koolisüsteem on saatanast? Agnethe Ramler Algul võib selline intrigeeriv pealkiri tummaks lüüa aga essee eesmärk ongi raputada ajaloo tolm vanadelt tõdedelt ning heita pilk tänapäeva õpikeskkonda. Aastasadu on lapsed õppinud oma vanemaid imiteerides ja nende käitumismalle üle võttes. Vanemad on väikelapse esimesed õpetajad ja suunajad-see kehti ka kaasajal, aga mis on muutunud ,ongi just suuremate laste arenemine või õigemini ühiskonna progress on jõudnud endaga sellesse etappi, kus tuleb küsida, kuidas edasi? Kui võrrelda tänapäevast ja mineviku kooli lähevad käärid üsna suureks, kuid leidub sarnasustki. Alustades erinevusest: Kunagised klassid olid väiksemad kui praegused, sel oli muidugi ka oma põhjus, nimelt kooli jõudsid perekondade teravamad pliiatsid või õigemini need, kel polnud füüsilist jaksu raskele talutööle vastu seista. Tavaliselt saadeti linna kooli kõige noorem poeg, sest vane...
Taskuraha jagatakse tavaliselt plaani alusel. Veidi vanemana lubati kauem väljas olla, kuid siiski pidi kindlaks ajaks koju jõudma. Need perekonnas loodud reeglid õpetavad inimest hilisemas elus järgima ka teisi, riigi poolt seatud piiranguid. Ühe osa inimest ohjeldavatest reeglitest moodustavad eetika ja moraal. Need määravad, mida peetakse ühiskonnas heaks ja mida halvakspandavaks. Suurem osa eetikareeglitest on maailmas universaalselt tuntud ja aastasadu vanad, nagu näiteks viisakas käitumine ja abivajajate aitamine. Lastelt oodatakse, et täiskasvanuna toetavad nad ka oma vanemaid. Nende põhimõtete vastu eksimine võib näidata inimest isegi halvemas valguses, kui isikut, kes on seadusevastaselt käitunud. Mõte, et väära teo tegemine võib jätta kauaks ajaks häbipleki külge, paneb iga südametunnistusega inimese enne selle tegemist kõhklema. Seadused panevad täpselt paika, mis on lubatud ja mis keelatud. Näiteks
Haridussüsteem Eestis Maailm on ehitatud üles taibukusele ning haridusele; inimene on aastasadu arenenud ning areneb ka edasi. Mida parem haridus inimestel, seda parem tulevik. Hetke seisuga oleme jõudnud Eesti Riigis sinnamaani kus oleme sunnitud panustama tulevikule ning paremale heaolule. Kõike seda saame teha parandades haridussüsteemi. Haridusreform on ümberkorraldus, mis mõjutavad paratamatult kogu haridussüsteemi ning mille eest vastutab valitsus. . On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus
Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi.
Mida ma arvan tehnikast. Me elame ajal, mil iga päev sünnib mõni uus idee või huvitav visioon. Kahjuks vähesed neist jõuavad läbimurdeni ning leiavad endale sobiva koha inimeste igapäevaelus. Arvan, et üks suurimaid valdkondi läbimurretes on olnud tehnika. Aastasadu tagasi ei uskunud keegi, et on võimalik omada kasti, mis näitab liikuvat pilti. Ja nüüd on kõiil kodudes see sama kastike mis näitab liikuvat pilti ja mida nimetame televiisoriks. Tänu televiisori leiutamisele on kasvanus filmitööstuse tähtsus. See baseerub inimeste ja masinate koostööle ning tulemus on hämmastav. Algselt toimis film tummfilmina, kuid nüüd võib kinoekraanidelt näha arvutigraafika tippteoseid animafilmidest või märulidest,
Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus
jäänud meile meelde arvatavasti muinasjuttudest, et õilis tegelane saab alati lõpus õnnelikuks ning halb saab oma karistuse. "Tõde ja Õiguses" on hoopis vastupidi. Andres käib tihti Pearuga kohtus, kuna naabrid ei saa omavahel läbi ja teevad üksteisele krutsk TYBGeid. Andres ajab tõde ja õigust taga, kuid kohtus võidab alati Pearu, kes on valelik ja kaval. Andres saab aru et tõega õigust ei saa ja hakkab kaa kohtus valetama ning saab nii mõnigi kord Pearu üle võidu. Aastasadu on inimesed korranud oma lastele ühtesid ja samu elutõdesid, kuid minu arvates nii mõnigi ei täida oma kohustusi nii nagu peab. Iga tegevus ja iga elu on niivõrd individuaalne, et pole võimalik öelda et tehes järjekindlalt ühte tegevust järgneb kindlasti teine. Inimeste elud kulgevad erinevalt ning miski pole ettemääratud. G
Selleks sadestatakse klaasile hõbedakiht. · Hõbepeeglikihti rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. · Nüüdisjal on lisandunud suure mahtuvusega hõbetsinkakude ja elektroonikaesemete valmistamine. · Fotograafias · Hambaravis Sulamid · Kuna hõbe on pehme, kasutatakse valdavalt tema sulameid, mis on kulutamiskindlamad ja kõvemad. · Levinumad sulamid on hõbedasisaldusega 92,5% või 75%. · Hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt. kaelakeed, käeketid, jalaketid, kõvarõngad jne ) Tähtsamad ühendid · AgNO3 - (hõbenitraat) tähtsam hõbedasool, mida meditsiinis kasutatakse söövitava vahendina · AgOH (hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühend, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks · AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees ega hapetes.
Koolivägivald – isiksuse kujundaja Kirjand põhineb Margus Karu romaanil „Nullpunkt“ Nii palju kui on maailmas inimesi, eksisteerib ka erinevaid isiksusi. Aastasadu on omapärased isiksused teinud ajalugu, nii halvas kui heas mõttes. Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla
Tatjana armastus ja Onegini armastus Essee Mis on armastus? Selle küsimuse üle on inimesed mõelnud aastaid, isegi aastasadu, kuid ühest vastust pole veel leitud. Ometigi on just armastus inimese elus väga tähtsaks osaks see paneb meid naerma, nutma, vihastama, igatsust tundma ja sõdu pidama. Arm on kultuuris üks läbivamaid teemasid. Puskini raamatut ,,Jevgeni Onegin", võib ka pidada armastusjutuks, kus räägitakse kahe noore inimese käänulisest teest oma elu armastuse juurde. Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, s...
See väljendub sellega, et meil on iga 4 aasta tagant suur Laulupidu ja Tantsupidu, kus on tunda Eestimaa uhkust ja armastust. Ning kui tulla tagasi Eestimaa kaardil painemise juurde, ei pruugi see välja paista suur nende teiste riikide vahel, kui inimesed kes Eestis elavad võivad uhkusega väita, et Eesti on suur riik ning kus võib tunduda, et elab vähe rahvast nubrite järgi võttes, pole see arv ühtegi nii väike. Eesti nime on maailmale tutvustanud selle riigi inimesed juba aastasadu. Alustades professionaalsetest sportlastest, kes tulevad ühest kõige pisemast riigist, aga kes on suurtel võistlustel teistest peajagu üle. Jätkates tublide poliitikutega, kes on pürginud kõrgetele kohtadele välismaa organisatsioonides. Välismaailm teab Eestit veel ka riigina, kes on võitu saanud maailma kõige suurema ja kardetuma riigi, Venemaa, üle. Kogu see õudus ja kannatused, mida Venemaa pealetung Eestile
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Miks on nii, et inimesed ei vaevu mõtlema miks üht või teist asja on tehtud vaid peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich
Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia olnud tihedas läbikäimises ülemerenaabrite itaallastega. Dalmaatsia on Horvaatia külastatuim piirkond. Päikesepaistest ja soojadest Vahemere tuultest hellitatud Lõuna-Dalmaatsia kulgeb imekitsa ribana piki Aadria mere rannikut. Idüllilised lahesopid, mida maismaa poolt piiravad väärikad Dinaarid. Lugematu arv muinasjutuliselt kauneid saari, mis tõusevad merest otsekui pitsivahust. Dalmaatsia mere rannikult leiab rändaja mitmeid maalilisi linnu ja külasid
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
kelle valitsusajal said talupojad õiguse olla oma koduse vara omanikud. Seda kajastav regulatsioon algab tuntud väljendiga ,,Iggaüks...'' ja on tänini üks olulisemaid verstaposte Eesti ajaloos. Seega võivad uuendused olla näiteks põlisrahvast nii rõõmustavad kui ka muserdavad. Traditsioon on vastupidine uuendusele - see on miski, mida antud edasi põlvest-põlve, sõbralt-sõbrale või töötajalt töötajale. See tava, komme, maneer võib olla aastasadu, kuid samas ka paar dekaadi vana. Eesti puhul võime rääkida mõningatest suurematest rahvuslikest traditsioonidest, näiteks üldlaulupeost. Üldlaulupidu peeti esmakordselt 1869. aastal Tartus ning praegu peetakse seda iga 5 aasta tagant. Traditsioone on meie riigis rohkelt, küll aga on neid viimasel ajal tunda vähem, kui meie arvukaid uuendusi. Nii reformide kui traditsioonide suhe on läbi ajaloo olnud kõikuv, kuid nüüdisajal on rohkem tunda uuendusi
Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi enam ei oodatudki
toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Maitseaine mõiste Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. Vürtside ajalugu Vana maailma jaoks on vürtside häll Indias. Juba 5000 aastat tagasi ulatus kaubandusvõrk Hiinast läbi India, Pärsia ja Mesopotaamia kuni Egiptuseni Aastasadu veeti vürtse mööda vanu karavaniteid Kõige kuuksam on siiditee. 100 aastat peale Kristuse sündi avastasid roomlased meretee Euroopasse Vürtside liigitus Kokku tuntakse üle poolesaja vürtsi, millest kodusel toiduvalmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda Maitseaineid tarvitatakse kuivatatult, värskelt või siis nii üht kui teist moodi.
Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel jagunenud paljudeks kümneteks murrakuteks. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Lüüdi keel on sarnane vepsa keelega. http://www.erm.ee/?lang=EST&node=779&parent=83 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning
Kreeka kunst Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg - 7-6. sajand eKr. 2) Klassikaline ehk õitseaeg – 5-4. sajand eKr. 3) Hellenistlik ehk hiline periood – 3-1. sajand eKr Kunstiliikidest on kõige olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal (maalikunst). Kreeka kunsti mõju Kreeka kunst avaldas järeltulevateke põlvedele väga suurt mõju. Aastasadu pidasid arhitektid, skulptorid ja maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks. Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R15KÕ Mairit Mattis ARVEPIDAMISE AJALUGU Õppejõud: Siiri Luts, Ma Mõdriku 2015 Majandusarvestus on arenenud aastasadu, isegi aastatuhandeid. Väga vale oleks arvata, et arvepidamine on uue aja nähtus ja raamatupidamine on mõeldud meie elu keerulisemaks tegemiseks. Praegusel ajal on raamatupidaja üks hinnatumaid ja kõrgelttasustatavamaid elukutseid. Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10000 aasta taha. Alguse sai arvepidamine Lähis-Idast, kus templi preester loendas olemasolevat vara ja tegi sellekohaseid märkmeid. Kirjaoskusest on vanem arvude märkimine sümbolitega
hakkas toetama ÜRO USA eestvedamisel. ÜRO väed sundisid P-Korea taganema, sekkus Hiina NSVL relvadega, rinne jäi püsima Koreade piiril, kus sõlmiti 2 a pärast vaherahu, mis kestab tänaseni. Tagajärjeks NSVL autoriteedi langus Aasias ja Euroopas. Lähis-Ida kriisid · Iisraeli riigi loomine 1948 ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja seal aastasadu elanud araablastele Palestiina. Viimased ja neid toetanud araabia riigid ei nõustunud Palestiinat jagama ja ründasid. Edu siiski juutidel, kes vallutasid enamuse Palestiinale määratud alast. 1949 vaherahu, kuid pinged püsisid, ennustades uut sõda. Algas vastuolu lääne ja araabiamaade vahel. · Vastuolud Aasias, kommunistide võit Hiinas, kommunistlikud liikumised Indo- Hiinas, Koreas. · Suessi kriis 1956. A
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus KUIDAS TURISMITOOTEID TURUNDATAKSE JA MÜÜAKSE Referaat Saku 2012 SISSEJUHATUS Turundus on ideede, vahendite ja tegevuste ahel, mille iga lüli peab lähtuma turundusfilosoofiast ja kus igale otsusele eelneb küsimus, kuidas reageerivad sellele kliendid? Turundust kui teadmiste süsteemi, mis käsitleb ettevõtja ja turu suhteid, on eri ajajärkudel defineeritud mitmeti. Inimesed on kaupa vahetanud, neid müünud ja tutvustanud juba palju aastasadu. Sõna turundus ammustel aegadel veel ei tuntud, kuid paljud tegevused olid sarnased nüüdisaja turundustegevustega. Väikesed ettevõtted kasvasid suureks tänu abinõudele ja meetodile, mida nüüd nimetatakse turunduseks. Turundus tekkis ja arenes koos turusuhetega ning vajaduse kasvuga võtta kaupade tootmisel paremini arvesse inimeste mitmekesiseid vajadusi, soove ja eelistusi. Kõik toodete ja teenust...
etruskid, kaua enne Rooma riigi koitu. 10. ja 11.sajandi vahel valmistati Piacenza lähedal asuvas Bibbiano linnas, mis oli siis veel parma provintsi osa, esimest korda Parma järgi nimetatud juustu Parmigiano. 1364.aastat on teateid elavast Parmesani ärist Parma linnaga. Kiivalt valvasid Parmesani valmistajad seda, et keegi nende juustu järele ei teeks. Siiski ei suutnud nad vältida, et Po´tasandikul tuli turule kõva riivjuust, Grana Porno. Aastasadu kestis mõlema juusturegiooni vahel tüli, kuni 1955.aastal valitsuse määrus andis mõlemale juustusordile sertifikaadi ja piiritles vastastikku tootmispiirkonnad. Ajalugu-valmistamine Ehtne Parmesan valmib ainult piimast, mida lüpstakse 1.aprillist kuni 11. novembrini. Teda tehakse toorpiimast, mitte pastöriseeritud piimast. Peale tera tükeldamist kõrvaldatakse vadak. Ülejäänud segu kuumutatakse 52-55C juures teda pidevalt segades.
näinud olen või tundnud olen. Arvan, et Maailmas ei saa keegi midagi kindlalt teada, kui nad seda ise tundnud pole. Mida on meil üldse võimalik teada? Tänu millistele eeldustele ja tingimustele on mingitlaadi teadmised võimalikud? Samas usun ka, et mingeid teadmisi on võimalik faktide põhjal teada, selliseid mis on teadlaste poolt ära tõestatud. Elus, aga ei saa me kõiki asju tõestada. Võib-olla saame, aga see võtab veel aastaid, aastasadu. Mõni asi jääbki meile mõistatuseks, mida ei suuda keegi tõestada. Siis jääb inimestel lihtsalt üle, kas uskuda või mitte, käia oma südame hääle järgi.
Olles ise noor ning ka pidevas kontaktis teiste noortega ja nende tegevusega väljaspool kooli, tean üsna täpselt enamike teadlikust kui ka suhtumist alkoholi. On vaid käputäis neid, kes oskavad mõjujookide tarvitamisel ja nö joomisel vahet teha. Enamjaolt saadakse kokku ja(eriti poisid) juuakse ette teades üle oma piiri. Põhiprobleem on tegelikult selles, et oma vigadest ei taheta kuidagi õppust võtta, hoopis uhkust tuntakse selle üle, kes rohkem jõi ja kes kus üles ärkas. Juba aastasadu on vanemate poolt teismelistele öeldud, et noorus on hukkas ja kuidas vanasti oli. Tõepoolest, statistika andmeil on viimaste aastakümnetega noorte vägivalla tase tõusnud. Vägivalla suureks tuleallikaks on aga kõrgete kraadidega lõvijook, mille manustamisel muututakse julgemaks, kuid vähendatakse võimet ennast kontrolli all hoida. Aga millest või kellest ikkagi võtavad noored eeskuju? Väga suurt rolli mängivad siin reklaamid. Enamike sisu on tuua pudel käes mees esiplaanile ja
Jaapan ja budism Kuivõrd ilmnevad religioossed sümbolid ühiskonnas? Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati
kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda. Eestimaad võime näha kui sõdade tallermaad ja piirkonda, mille pärast alates 13. sajandist on toimunud verised võitlused ja mis on olnud aastasadu erinevate võõrvõimude all. Samas võib just see olla asjaolu, mis on meid nõnda jonnakaks ja sirgeseljaliseks rahvaks muutnud. Kannatused on toonud endaga kaasa ka häid tagajärgi, on hea omada võimet näha maailma positiivses võtmes. Pealegi on Eesti ajalugu ka tulvil kuulsaid teadlasi, sportlasi, heliloojaid ja kirjanikke. Me hindame neid ja tunnustame omal moel, nad on tähtsal kohal meie rahva eneseteadvuses ja
Kas raha teeb õnnelikuks? Juba aastasadu on nähtud raha kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuud, teema läbib ka paljusid kirjandusteoseid. See on probleem millega puutuvad kokku kõik inimesed: nii vaesed, rikkad kui ka need kes jäävad kahe äärmuse vahele. Kas raha teeb õnnelikuks? Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki
Globaalses ulatuses on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Jäätmekäitluses on oluline: jäätmete tekke vältimine ja vähendamine; jäätmete taaskasutamine; jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil;
kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir.
Eesti tulevikule mõeldes on suuresti tähtis teema energeetikamajandus Eestis. Üle 90% praegusest elektrienergiat saadakse Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega. Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks? Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia. Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektri tootmiseks. Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest paigaldatud tuulegeneraatorid ei vaja lisakütust ning tuulegeneraator töötab ilma õhuheitmeteta ega tekita ka muid jäätmeid.Ühe keskmise generaatori töö ööpäeva jooksul vähendaks umbes kahe vagunitäie põlevkivi põletamist.
maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse.
Tänapäeval tähistavad vastlapäeva enamasti lastega töötavad asutused nagu lasteaiad ja koolid, et elus hoida vanade eestlaste traditsioone. Lastega käiakse kelgutamas, räägitakse neile linapärimust, tutvustatakse traditsioonilisi toite. Tänapäeva levinumad vastlatoidud on hernesupp ja vastlakuklid (vt lisa 1). Osa peresid teeb valmistab kodus oma kukleid, kuid enamus ostab neid poest. (Soopalu 02.04.2012) Kokkuvõte Vastlapäev on liikuv püha, mida eestlased tähistavad juba aastasadu. Pühaga käivad kaasas traditsioonilised vastlamängud, toidud ja pärimused. Aja jooksul on tähistamise viisid muutunud, kuid tähtpäeva olemus on samaks jäänud. Traditsioonilistest toitudest on püsima jäänud hernesupp ja vastlakuklid. Vastlamänge, mida vanasti mängiti, mängitakse järjest harvem. Tänapäeval on tegemist pigem laste pühaga, kuna saab kelgutada ja lõbusalt teiste lastega aega veeta, enamasti tähistavad lastega töötavad asutused nagu koolid ja lasteaiad.
Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas- paratamatus või probleemidega Juba aastasadu on inimesed võidelnud ühiskonna ebavõrdsuse vastu. Enam võitlevad need, keda see takistab oma soovid ja unistuste täitmisel, ning vähem need, keda ühiskonna ebavõrdsus soosib. Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada?
Mõned soovivad pärandit edasi kanda, mida on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna. Leemeti suurim soov oli näha Põhjakonn taevalaotuses lendamas ja raudmehi alla neelamas. Külla minnes oleks ta pidanud sellele unistusele selja pöörama aga seda ta ei suutnud teha.
elu mõtte otsing olnud alati aktuaalne ning teooria praktikasse viimine väga oluline. Fausti mõttemaailmal on minu omaga võrreldes ka teatavad erinevused. Olen tunduvalt positiivsem. Näiteks ei usu Faust, et suudab kunagi õnnelik olla, mis minu puhul ei tule kõne allagi. Leian igas päevas midagi õnnelikuks tegevat, olgu selleks siis maitsev toit või toreda inimese naeratus. Ka ei usu ma, et sõlmiksin nii kergekäeliselt lepingu Kuradiga nagu tegi seda Faust. ,,Faust" on küll aastasadu vana, kuid ka tänapäeval on Faustile sarnane rahulolematus levinud. Omandatakse mitmeid kõrgharidusi väga erinevatest valdkondadest mõnikord hinges oleva rahutuse või lihtsalt õppimisvajaduse tõttu. Aina enam inimesi on niiöelda eluaegsed üliõpilased, kes kulutavad ülikooli uksi terve elu. Iga inimene õpib kogu elu. Seetõttu leiangi, et noortel tasuks mõnikord vanemaid inimesi kuulata. Vaatamata
Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järg...
kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese võrdkujuks. Sellise ilmavaate juurdumist võin pidada üldiste paradigmade muutumise alguseks. Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu harjunud vaatama klassikalise kompositiooni ja värvilahendusega maale täis ilu, harmooniat ning rütmi, siis impressionistid paiskasid avalikkuse ette midagi hoopis kummalist kõrgete ideede asemel leidis Pariisi kunstihuviline piltidelt vaid uduseid maastikke ja juhuslikke tütarlapsi. Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid 1857
rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore. · Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. · Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. · Valdav osa bakteritest on heterotroofid. · Bakteritel on eriline tähtsus just mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. · Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. · Bakterid osalevad kõigi peamisete keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes.
ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Sobivas keskkonnas 37C poolduvad bakterid iga kahekümne minuti tagant. Kui bakter satub ebasobivasse elukeskkonda, võib ta moodustada spoore. Selleks väljutatakse kolmandik tsütoplasmas olevast veest ja väheneb organellide arv. Lõpuks kattub bakter tugeva kestaga, mis võimaldab elada tal aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel- raku pinnaga ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte Bakteritel nagu seentelgi on looduses lagundaja roll. Tööstuses kasutatakse baktereid 1. Toiduainetööstuses- hapendamine, piimatooted, toiduainete omaduste parandajad (probiootilised bakterid), nagu näiteks biojogurt, biokeefir, 2. Ravimitööstuses- antibiootikumid, piimahappebakterid, 3
elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja lühiajalist keetmist. Tähtsus: Täpse bakterite arvu välja selgitamine on võimatu, sest nad paljunevad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kohastuvad edukalt muutuva keskkonnaga. Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Omastavad toitained osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Suudavad lagundada ka selliseid ained, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (nt. tselluloos, nafta)
soovitati rajada Pärnu- Viljandi Tartu veetee.Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eesti kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab 1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohta Pärnust kuni Viljandini.Veetee rajamiset olid eluliselt huvitatud eelkõige Pärnu ja Tartu kaupmehed, kes olid kaotanud oma senise kaubandusliku tähtsuse Riias ja Narvas. Pärnu jõge ja tema harujõgesid kasutati aastasadu ka palgiparvetamiseks ning seetõttu olid kõik mineviku saeveskid. Et parvetamisega seoses ujus vee peal päris palju raha ei saanud lasta sel omasoodu ja isevoolu toimida, vaid igal aastal moodustati parvetuskomisjon ja määrati vastutajad. 3 PILDIL: Aurulaev poolenisti uputatuna Pärnu muulide vahel. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/pihlakas/prnu-jgi http://aerling.blogspot
Kuidas ma saan aidata jäätmeprobleeme leevendada? Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn
Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaa...
põhjustavad-botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jms. Bakteril asendab tuuma tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Vaid üks kromosoom. Plasmiid-sisaldab geeni, mis on vajalik kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid. Paljunevad pooldumisega ja kiiresti. Spoori-moodustuvad, kui bakter satud eluks ebasobivasse keskkonda. Nii saavad bakterid elada aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel. Bakterid lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid koos teiste heterotroofsete organismidega. Bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Osalevad kõigis peamiste keem. elem. looduslikes ringetes. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid org. üh. Asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Pastöörimine-40s 90* kuumutamine.
koristajaks, sest selle eest saab palju raha, kuid häbi on olla kodumaal koristaja. Kui selline olukord jätkub ja riik ei suuda välja mõelda, kuidas eestlasi kodumaal hoida, sureb lõpuks ka Eesti maainimese unistus Tallinna linn välja. Eestlane on kaotanud usu jumalasse. Tundub, et meie suurtes ja väikestes kirikutes ei käigi peale jumala kedagi. Ja kas see jumalgi sinna enam läheb, kui pole inimesi, kelle üle valvata. Oleme unustanud oma Ukud ja Taarad, kes meid aastasadu tagasi aitasid. Keda neil maajumalatel siis aidata ongi, kui pole enam maainimesigi. Hea, kui eestlane jõulude ajalgi kirikusse tee leiab. Oleme hakanud arvama, et jumal on kuskil õhukeste piiblilehekülgede vahel ja meisse ta enam ei puutu. Kooliõpilaste seas on häbiasjaks, kui keegi käib kirikus või usub jumalasse. Ja sellepärast oleme meie jumala maha jätnud ja jumal meid. Eestlaste suur probleem seisneb selles, et ta tahab sulanduda massi. Kui
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete
Arvukuse taastamine oli keeruline ja aeganõudev töö, see toimus esialgu Biaùowiea ürgmetsa Poolale kuuluvas osas ja Euroopa loomaaedades, hiljem Kaukaasias ja Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmasõja tõttu arvukuse taastamine katkes. Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom. Tänapäeval elavad Kaukaasias tema ja euroopa pürja hübriidsed järglased ning pürja ja ameerika piisoni hübriidid. Tänapäeval on pürjad tüüpilised metsaloomad, mägedes eelistavad nad tegutseda metsavööndi ülaosas. Toituvad rohttaimedest ja puude ning põõsaste koorest,
· 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
