50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tufi
Õppematerjali autor
Unistus paremast minevikust Parem minevik kas sellisele väitele võib üldse mingisugust põhja olla? Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust
jõusse. Si vis pacem, para bellum (,,Tahad rahu, valmistu sõjaks"). Sellist nõu andis Rooma kindral Flavius Vegetius Renatus enam kui 1600 aastat tagasi. Tuleb siiski meeles pidada, et balansi eest tuleb tasakaalukalt võidelda. Peame nägema nii tulevikku, olevikku kui minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme ka vigu, mida muuta pole võimalik, kuid profülaktika mõttes saame neid meeles pidada. Ainuüksi unistus ei pruugi anda rahvale midagi, kui pole tahet ja soovi tegelda eneseteostamise, kultuuri arendamise, sõprussuhete loomise, austuse pälvimise ja rahvuse säilitamisega Parimaks riigiks on arvatavasti demokraatlik riik. Vägivallal ei ole kohta täiuslikus või ideaalses ühiskonnas, kuid elame siiski ebatäiuslikus ühiskonnas ning oleme mitteperfektsed. Seni kuni pole saavutatud ideaalsust, on parimaks ühiskonnavormiks riik.
Unistus paremast minevikust Pean tunnistama, et ma unistan päris tihti. Võib-olla liigagi tihti. Ent ma polnud teistsugusest, täpsemalt öeldes paremast minevikust, nii imelik kui see ka võib tunduda, mitte kunagi unistanud. Esimest korda hakkasin sellele mõtlema, kui põhikoolis alustasime ajaloo õppimist, siis tabasin ennast küll unistamas vaid ühest asjast - oleks vaid eesti rahva minevik olnud vähem kannatusterohke. Ma lugesin, kuidas piiskop Albert asutas 1201. aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval, sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea
aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... 315. tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi 316. Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus 317. me ei näe maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena, nagu oleme seda meie 318. Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes,kuid õnnetuses on see täiest hädavajalik 319. Ära kuluta aega inimese peale, kes ei püüdle selle poole, et seda sinuga veeta 320. Minevik on mälestused, tulevik unistused 321. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata 322. Hetk on alati uus 323. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse 324. Aeg on täis Pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi 325. Enamus inimesi on senikaua ilusad/toredad/lahedad, kuni nad suu lahti teevad 326. Tark ei mõista, et kõik ei mõista seda, mida tema mõistab 327. 62. Sõber ei ütle kunagi: "Sa ei saaks sellest nagunii aru." 328. 63
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid