Eesti tulevikule mõeldes (2)

Eesti tulevikule mõeldes
Eesti tulevikule mõeldes on suuresti tähtis teema energeetikamajandus Eestis. Üle 90% praegusest elektrienergiat saadakse Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega . Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks?
Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia . Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu , kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektri tootmiseks. Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest paigaldatud tuulegeneraatorid ei vaja lisakütust ning tuulegeneraator töötab ilma õhuheitmeteta ega tekita ka muid jäätmeid.Ühe keskmise generaatori töö ööpäeva jooksul vähendaks umbes kahe vagunitäie põlevkivi põletamist.
Tuuleenergia kasutamisel on aga oma miinused. Tuul ei allu inimese tahtele ja seda energiat ei pruugi tulla piisavas koguses just siis, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Tuulevaikuse puhul tuleb leida elektrienergia kuskilt mujalt või tuulega toodetav kuidagi salvestada . Eestis kahjuks need salvestamise võimalused praktiliselt puuduvad.
Tuuleenergia saamiseks on tarvis hiiglaslikke tuulegeneraatoreid. Üks soodsamaid kohti tuuleparki rajada on Hiiumaa lähedale merre. Kuidas see aga mõjub elanikele, kui lummav vaade merele , mis jookseb kuni silmapiirini, on rikutud? Kui käiakse välismaal, siis tuuleparke nähes võetakse kohe kaamerad välja ja kukutakse pildistama, et lahe ja nii. Aga kui Eestisse tahetakse rajada, siis on kohe möll ja protest lahti, et õudsad elukad ja kodukoha lähedale küll ei tahaks. Tegelikult olekski parem, kui see tootmine oleks meil üle Eesti laiali ja kõigi silme all, mitte surutud Ida-Virumaale kokku. Siis ehk inimesed mõtleksid kaks korda, kui endale järjekordseid uskumatuid elektroonilisi vidinaid ostavad. Probleemiks on ka tuulegeneraatorite müra ja linnulaibad. Üle 1 kilomeetri müra ei kostu, kui just tuul seda kõvasti edasi ei kanna. Kuidagi ei anna võrrelda linnamüraga, raudteemüraga või tehaste müraga, mis on palju hullemad. Linnulaibad on rohkem väljamõeldis, sest need tiivikud pöörlevad üsna aeglaselt ja sama hästi võiks lindude ohutuse pärast keelustada lennuliikluse.
Kindlasti ei saa ehitada Eesti energiaressursse üles ainult tuule baasil, kuid kui tuuleenergia osa oluliselt suurendada, siis säästame keskkonda tunduvalt rohkem ja planeet Maa võib jälle rahulikumalt hingata .
Teiseks alternatiiviks on tuumaenergia . Üha enam on tuumaelektrijaamade ehitamine taas päevakorda kerkinud . Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Hajutamine küll peidab probleemi, kuid kas see ka pikaajalisi tagajärgi toob? Kindlasti.
Tuumajaam väike ja võimas, kuid kas tõesti võib riskida sellega, et mõnest inimlikust apsakast võib tekkida tuumakatastroof, mille radioaktiivne saaste hävitaks Eestimaa?
Niisiis , tuuma- või tuule-Eesti? Eesti tulevikule mõeldes peaksime kindlasti mõtlema hoolikalt läbi kõik võimalused. Me ju ei taha, et Eesti oleks järgmine Tšernobõl, kuid me peaksime säilitama iseseisvuse elektrienergia suhtes ja mitte hakkama sõltuma teistest riikidest energia sisse ostmisega. Loodetavasti leitakse kompromissid ning valikud , mis tehakse, on Eestile parimad.