Seened ja bakterid (0)

BIOLOOGIA
SEENED JA BAKTERID
KODUNE KONTROLLTÖÖ
KOOSTAS: KAIRI SUVI
KLASS: 11-K1
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
SEENED
Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks , seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks:
1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid
2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed
3. Kottseened - maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid .
4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud , samuti majaseen
On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse.
Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad. Seened paljunevad eoste abil . Seened omavad elukoosluses väga suurt rolli. Koos bakteritega on nad peamised surnud organismide lagundajaid.
Seentel on osa ka inimese elus. Toiduainetetööstuses kasutatakse pärmseent kondiitritoodete valmistamisel, lahja alkoholi kääritamisel jpm., samuti kasutatakse seeni toiduks. Kuna aga paljud seened kasutavad elutegevuseks ka elusorganisme, põhjustavad nad ka hulgaliselt seenhaigusi (küüne- ja jalaseen jpm)
Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised
Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub hapnikuta keskkonnas, lõpp- produktid on piimhape, etanool .
Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine
Pärmseen paljuneb pungumise teel
BAKTERID
Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest , amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet.
Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid , mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides.
Osade bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid.
Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond , milles paikneb rõngaskromosoom. Bakteritel on üksainus kromosoom , mis bakterite paljunemisel jaguneb ja rakku jääb endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad- plasmiidid, mis sisaldavad geene bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Sobivas keskkonnas 37C poolduvad bakterid iga kahekümne minuti tagant.
Kui bakter satub ebasobivasse elukeskkonda, võib ta moodustada spoore. Selleks väljutatakse kolmandik tsütoplasmas olevast veest ja väheneb organellide arv. Lõpuks kattub bakter tugeva kestaga, mis võimaldab elada tal aastasadu .
Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel- raku pinnaga ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte
Bakteritel nagu seentelgi on looduses lagundaja roll.
Tööstuses kasutatakse baktereid

Toiduainetööstuses- hapendamine, piimatooted , toiduainete omaduste parandajad ( probiootilised bakterid), nagu näiteks biojogurt , biokeefir,

Ravimitööstuses- antibiootikumid , piimahappebakterid,

Materjalide tootmises- plassmassid, puuvill, ämblikuniit, lahustid, etanool

Keemiatööstuses- pesuvahendite ensüümide tootjad, väetised

Metallitööstuses- puhastavad kulla ja vase maaki

Keskkonnakaitse- lagundavad prügimägesid, reoveepuhastus (tekib aktiivmuda)

Põllumajanduses- pestitsiidid, väetised

Naftatööstus- puhastavad naftajääke konteinerites, vedeldavad naftat.