50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kairi Suvi
Õppematerjali autor
Bioloogia konspekt Seened Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Osa neist on mikroskoopilised, osa palja silmaga nähtavad. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuna soodsates tingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad nad kiirseti.(umbes 1,5 miljonit). Kõik seened on eukarüoodid üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente mitmekesisusele on nad heterotroofid ja seetõttu kasutavad nad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud ainet. Missugune on seente välisehitus? Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja
Bioloogia: seened · Kõik seened on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Seened jagunevad saprotroofideks (surnud organismidel) ja biotroofideks (elusorganismidel). · Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. · Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone.
vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. (Üherakulised on bakterid ja protistid; hulkraksed on taimed, seened ja loomad). MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID ENAMASTI VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimug kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured.
Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranzi värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Erksavärvilised õied on putukatele rohkem nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorgatav värvus teiste organismide ligimeelitamiseks (linnud levitavad seemneid jne). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. 4. SEENED: on üks eukarüootsete organismide riikidest.Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota)
rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne.
° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90%
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20
Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid