Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti maailmakaardil (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see kõik on meil õnnestunud?
Eesti maailmakaardil.
Maailmas, kus on meeletu arv riike, hakkab ühe enam ja enam esile paistma pisike riik Põhja-Euroopas. See riik kuulub Baltimaade hulka, ta on elanud üle palju sõdasi ja kõikvõimalikke rünnakuid, samuti on teeninud välja võimaluse kuuluda Euroopa Liitu ja ka NATOsse. See riik on väike, aga tubli – meie kodumaa Eesti. Kuidas see kõik on meil õnnestunud?
Pikemat aega juba on otsitud midagi, mida saaks kutsuda “Eesti Nokia’ks”. Eesti riigi “Nokia” ongi Eesti kodanikud. Selle riigi elanikud on üheskoos selle riigi sõna otseses mõttes vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks , ükskõik mis meil läbi aastate ka toimunud ei ole. Me aitasime üksteist kui meil oli mitu rasket sõda. Ja ka mitme aasta tagant on seda kõikke näha kuidas Eesti rahvas hoolib üksteisest. See väljendub sellega, et meil on iga 4 aasta tagant suur Laulupidu ja Tantsupidu , kus on tunda Eestimaa uhkust ja armastust.  Ning kui tulla tagasi Eestimaa kaardil painemise juurde, ei pruugi see välja paista suur nende teiste riikide vahel, kui inimesed kes Eestis elavad võivad uhkusega väita, et Eesti on suur riik ning kus võib tunduda, et elab vähe rahvast nubrite järgi võttes, pole see arv ühtegi nii väike.
Eesti nime on maailmale tutvustanud selle riigi inimesed juba aastasadu . Alustades professionaalsetest sportlastest, kes tulevad ühest kõige pisemast riigist, aga kes on suurtel võistlustel teistest peajagu üle. Jätkates tublide poliitikutega, kes on pürginud kõrgetele kohtadele välismaa organisatsioonides.
Välismaailm teab Eestit veel ka riigina, kes on võitu saanud maailma kõige suurema ja kardetuma riigi, Venemaa, üle. Kogu see õudus ja kannatused, mida Venemaa pealetung Eestile põhjustas ja kõik see, mis sellele järgnes, on läinud hinge teistele riikidele, kes seetõttu on löönud meie kodumaaga mesti, et teist korda midagi taolist ei juhtuks.
Eesti on tuntust kogunud ka oma kauni looduse ja huvitavate vaatamisväärtustega. Inimesed üle maailma teavad, et sellesse riiki tasub puhkusele minna, kuna eriti veel suvisel ja talvisel ajal on Eesti maaliliselt ilus. Kindlasti on meie riigi tuntuimad külastuskohad Tallinna vanalinn ja Pärnu rand , kus on igal suvel meeletult hea lõõgastuda.
Pole kahtlustki, et Eesti jätkab oma nime kuulutamist üle maailma ning aina rohkem ja rohkem inimesi hakkab meie riiki külastama iga-aastaselt. Võib kindel olla, et keegi, kes on siia riiki juba sattunud, see tahab siia tagasi ka tulla, kuna meie riigi õhkkond ja inimesed on niivõrd head, et see külastus jääb kauaks meelde ja sealt see juba ära ei kao.
Eesti maailmakaardil #1 Eesti maailmakaardil #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eCval Õppematerjali autor
Eesti maailmakaardil

Sarnased õppematerjalid

Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud

Ajalugu
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................

Eesti keel
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia ­ alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa ­ 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa ­ 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA ­ 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa ­ 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti ­ alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris

Ühiskonnaõpetus
Nimetu
64
rtf

Nimetu

Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati

Kategoriseerimata
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust

20. sajandi euroopa ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun