Kas raha teeb õnnelikuks? (5)

Kas raha teeb õnnelikuks?
Juba aastasadu on nähtud raha kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuud, teema läbib ka paljusid kirjandusteoseid. See on probleem millega puutuvad kokku kõik inimesed: nii vaesed, rikkad kui ka need kes jäävad kahe äärmuse vahele. Kas raha teeb õnnelikuks?
Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad unistades, püüdlevad eesmärkide poole, tahavad oma eluaja jooksul midagi suurt saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses „ Madame Bovary “ tegelane Emma Bovary on unistaja, ta maailmapilt on hägustatud romaanidest loetud kirglikest suhetest ning jõukatest aadlikest . Proua Bovary tahab elult kõike mida tal ei ole, jättes märkamata selle mis tal olemas. Naisel on armastav abikaasa ning väike tütar, ta on nõus nad kaotama rikkuse ja „õnne“ nimel. Emma tahtis et tema magamistuba oleks ehitud nagu rikkuril ning seljas kandis viimaseid moode. Ta nägi raamatuid lugedes rikkaid inimesi, kes käisid pidudel, olid õnnelikud ja tahtis seda ka ise kogeda. Charles, tema mees, oli hoops teise temperamendiga inimene. Ta oli realist, nautis lihtsaid asju elus, oli õnnelik mis sest, et ta ei olnud edukas oma arstikarjääris. Ta päevad muutsid helgemaks naine ja tütar, kellest ta väga hoolis. Charlesi ei huvitanud kui palju raha tal on või missugused kardinad akna ees, asjad mis panid Emmat laenu võtma ning viisid ka naise enesetapuni. Mees, kes kuulus keskklassi tundis rõõmu oma perest , naine kes pidas raha ja seiklusi olulisemaks kui oma last ning abikaasat - need kaks inimtüüpi jäid sellest teosest silma, kuid kindlasti on inimesi palju erinevamaid. Emma ja Charles Bovary vahe on selles, et naise unistused on ebareaalsed kuid mehel on kõik mida ta elult vajab kodus olemas.
Välised asjad, mis näitavad rikkust võivad olla auto, maja, reisimisvõimalused, riided, ehted – neid ostetakse sageli laenu eest. Näiteks on pandud ema maja laenu tagatiseks ja käendajad on sõbrad tuttavad, seda kõike, et näida jõukana. Kui ei suudeta laenu tasuda on ema see kes peab välja kolima ning sõbrad laenu maksma. Sellise tegevuse käigus võib kaotada inimesed, kes on tegelikult kallid ja suurema väärtusega kui auto ja reisid. Saamahimu ei lase näha, mis on tõeliselt tähtis ja teeb õnnelikuks. Ahnus muudab pimedaks egoistiks.
Olen märganud oma sõprusringkonnas, need kes on pärit rikkast perest on sageli masendunud ning ei hooli oma ümbrusest. Nende vanemad on teinud rasket tööd, et olla varakad ning pole aega olnud oma lastega tegeleda ja pakkuda neile mida nad päriselt vajavad, tihti on ka ära hellitatud. Ema-isa ületöötamise lõpptulemuseks on see, et lapsed, kes on kasvanud rikkuses on kurvemad kui need, kes pole küll jõukad kuid kelle vanematel on nende jaoks rohkem aega.
Kui inimesed õpivad tundma tegelikke elu sügavusi, asju, mis ei ole ostetavad võivad nad mõista, et tõelisi väärtusi , mis teevad õnnelikuks ei saa raha eest.