teatud mõttes vabaduse. Ei pea tegema tööd teatud kellaajast kelleajani või istuma tühje töötunde kontoris. Lisaks annaksin mina, kui ettevõtja, inimestele võimaluse ennast tõestada ja karjääriredelil tõusta ning muidugi pakuksin ka töökohti. Kui vaadata asju negatiivse poole pealt, siis ettevõtjana tuleb mul valmis olla ka halvimaks, nagu näiteks majanduslangus, sõjad või muu tegur. Oskamatuse tõttu võib firma pankrotti minna või saada tugeva löögi, mis annab tunda aastaid. Loomulikult muutub pidevalt konkurents, mis võib lüüa jalge alt kõlkuma. Miguel de Cervantes Saavedra omas romaanis „Don Kihot“ kirjutas: „ Ütle mulle , kes on su sõbrad ning mina ütlen sulle, kes oled sina “. Mina olen täitsa nõus selle lausega. Kui olen ettevõtja siis kindlasti suhtlen koos oma tööpartneritega ja konkurentidega. Nemad on edukad, aktiivsed ja haritud inimesed. Mina arvan, et mina saan õppida nendelt ja nemad ka minult.
Kontserdiarvustus 28. augustil toimus Toila Oru pargis Kaevuritepäev, mis toimub seal iga aasta viimasel augusti pühapäeval. Ka seekord olid kohal mitmed erinevad bändid. Tänavusel aastal oli kuulsaimatest Eesti bändidest seal üritusel esinemas ka Terminaator, mis oli paljudele väga meele järele, sest Terminaator pole enam aastaid Toila laululaval esinemas käinud. Kahjuks vedas küll ilm alt, sest peaaegu terve kontserdi vältel sadas vihma, aga see ei olnud küll põhjus, et suurejoonelist kontserti vaatamata jätta. Sama arvasid ka ülejäänud inimesed, kes vaatamata vihmale siiski paigale jäid. Osa külalisi otsis puude alt varju, ent otseselt lahkujaid oli väga vähe. Kontsert oli jäämist kindlasti ka väärt. Sai kuulda kõiki parimaid vanu ja uusi
luues asemele uusi. Kui ma ei suuda panna inimesi teha midagi võimatut, siis ei suudaks ma oma büroos kunagi ,,raha tantsima panna". Töötajad peaksid pakkuma oma motivatsioonikirjeldusi, kuna iga inimest motiveerivad erinevad asjad. Et saada täiuslik ning teistele peale minev kujundus ning stiil, pean ma erinevate värvide, materjalide ning esemetega looma midagi uut, mida siiani veel tehtud pole. Mitte käima vana ning kulunud rada ning jäljendama teisi. Mul on aastaid olnud ideid, kuidas tulevikus oma maja kujundada või ka midagi muud, kuid raamatut lugedes mõistan, et iga aastaga muutub kogu ühiskond. Järelikult ei saa kunagi mõelda ette aastaid, sest tänapäeva elus ei tea kunagi, mis juhtuda võib. Alati toovad sellistele suurematele äridele tulu sisse hetke ajendil tulnud ideed ning mida pöörasemad, seda paremad! Aireen Talivee 10.A klass
peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil on olemas. Paks ja peenike Kui kaks inimest kohtuvad, kes on aastaid olnud suured sõbrad, siis on teada, et inimeste elu on muutunud. Tihti juhtub, et kui üks nendest inimestest on kunagi olnud vaesema eluviisiga ja nüüd, aastaid hiljem on kõrgemale astmele tõusnud, muutub esimene kohe aupaklikuks ja kummardab ta ees, unustades inimese, kes selle taga peitub. Ei tohi siiski unustada, et elu võib muutuda, aga inimene on ikka selline nagu ta on. Ametniku surm Kui kellegi jaoks on miski tähtis, kuid ta tunneb end halvasti seda tehes, siis on tal enesetunne
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on
TERVIS TEEMAD Kui palju ja mille võrra pikeneb Eesti elanike eluiga; Kuidas muutub Eesti elanike haiguskäitumine retseptiravimite kasutamise näitel; Milline on Eesti koolinoorte tervisenäitajate tulevikuprognoos. EELDATAV ELUIGA Näitab aastaid, kui kaua elab mingis vanuses isik praeguse suremuse ehk surmade soo-vanusejaotuse püsimise korral. Näiteks meeste keskmine eeldatav eluiga Eestis oli 2010. a 70,6 aastat ehk sel aastal sündinud poiss elaks nii kaua, kui kõnealusele aastale omane suremus tema elu vältel ei muutuks. Eestis viimasel aastakümnel jõudsalt pikenenud ja saavutas 2010. a kõigi aegade rekordtaseme nii naiste kui meeste osas.
või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta ajaühikus. * Võimalik on mõõta aega, mis kulub reaktsiooni toimumiseks. Selle aja pöördväärtust loetakse reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. *Olemus * Massitoimeseaduse järgi on reaktsiooni kiiruse valem v = k ⋅ c⋅ c * Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris. *Näited * Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid * Temperatuur: Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult lahustes ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. * Reagentide iseloom: Hape-alus-reaktsioonid, soolade moodustumine ja ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel
Neid huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et ta teab kõike. Kui kuulus teadlane Albert Einstein leiutas tänapäeval tuntuima valemi E=MC2, ei
2008.aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena spordihoone, mis leiab aktiivset kasutust ka väljaspool koolitunde nii laste kui ka 3 täiskasvanute poolt. Koolis pakutavad huviringid: näitering, käsitööring, puutööring, malering, kunstiring, kodu-uurijate ring, tantsu- ja mänguring, neidude rahvatantsurühm, spordiring, korvpallitreening, lastekoor, puhkpilli ansambel ja-orkester, mudilaskoor. 4 Traditsiooniliselt korraldatakse ka juba aastaid mitmeid üritusi: rahvakalendris olevate pühade tähistamine, erinevad koolitused, tervisepäev, jõululaat. Kultuuriline tegevus on meie vaimupärand. On oluline kultuurilist tegevust arendada ja toetada, seda igas valdkonnas. Kultuuritegevus on olnud Osula piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Puhkpilliorkester on tegutsenud 73 aastat. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid.
aastaga. Kiire arengu tulemusena on noorematel põlvkondadel olnud kergem kohaneda, sest sünnitud ja kasvatud on selle areneva keskkonna sees. Vanemad inimesed on aga suure osa oma elust veetnud tööd rabades ja muretsedes sellele, et perel oleks toit laual ja katus pea kohal. Seetõttu on generatsioonide vahelised lahkarvamused peaaegu vältimatud. Noored hakkavad aina rohkem aru saama, et on asju, mida nende vanemad ei mõista ja mida tuleb ise selgeks õppida, mitte nii nagu palju aastaid tagasi. Kool on muutunud aina suuremaks mõjuteguriks noorte elu kujundamisel. Koolist saadakse infot erinevate võimaluste ja uudiste kohta, millega kaasas käimiseks vanematel piisavalt võimakusi ei pruugi olla. Simon Sinek on öelnud: ,,Juhtimine pole peidus järgmistes valimistes, vaid järgmises generatsioonis." Kahjuks on see väga vähelevinud arvamus ja tihti ei mõelda sellele, et kuigi noored on umbes 30% meie populatsioonist, siis on nad 100% meie tulevikust
materjalist laud. Müügilolevad parketilauad on enamasti lõppviimistlusega, st juba lakitud või õlitatud. Paigaldatakse betoonist või muust siledast materjalist (nt.kips või- saepuruplaat) aluspõrandale Liistparkett on töömahukas ja meilgi üha kallinev naturaalne põrandakate. Parketiliistude pealispind kannatab mitmekordset uuenduslihvimist korralikul aluspinnal võib hästihooldatud parkett kesta sadu aastaid. Materjaliks on traditsioonilised kõvemad puiduliigid :saar ja tamm, ka eksootilisemad nimed. Linoleum on nii koju kui ühiskondlikesse ruumidesse sobiv kulumiskindel põrandakate, mis põhineb 100% looduslikult toorainel: sideaineks linaseemneõli segantuna loodusliku vaiguga, täiteaineks puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Looduslikkus,kena kujundus ja suur värvivalik on teinud linoleumist taas soositud kattematerjali
Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on asjad risti vastupidi. Ühiskonna ja tehnoloogia areng on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see pannakse teenima üksnes meie huve. Põllud kurnatakse, mered püütakse
Tänu ühisele keelele, saame me omavahel vabalt suhelda igas valdkonnas, jagada informatsiooni ning end harida oma emakeeles. Lisaks võimaldab see meil väljendada emotsioone, üksteist mõista, ning tunnetada maailma ja ühiskonda. Lisaks ühisele keelele ühendavad eesti rahvast ka meie kirjandus. Siinkohal tooksin välja Fr. R. Kreutswaldi poolt kirjutatud eepose "Kalevipoeg", mis on tänapäeval kõigile eestlastele tuttav oma müütide poolest. Ent aastaid tagasi, kui eepos laiale avalikkusele kättesaadavaks sai, hakkas see meie rahvale avaldama suurt mõju. Läbi eepose hakkas suurenema rahva eneseteadvus ning kasvas rahvustunne. Eestluse elujõu allikateks on kindlasti ka meie rahva ühised traditsioonid. Nii toimuvad Eestis ühistantsu- ja laulupeod, mis on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks. Tuhanded inimesed tulevad üle Eesti kokku, et ühiselt laulda ning tantsida nii, nagu seda on tehtud juba aastaid
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on
2 84.30 21.1 2.1 69.9 2012 602.1 4.3 88.00 22.8 12.4 75.3 2013 628.5 4.3 92.20 24.8 13.9 80.0 2014 653.0 4.5 96.60 27.0 15.3 85.4 KOKKU Märkus: Mõõtühik: tuhat Alates aastast 1994 ei kajasta statistilised andmed sõidukeid, mida ei ole aastaid tehniliselt kontro Autoregistri andmebaasi korrastamisel jäeti välja 1. juuliks 2001 Andmed on pärit statistika ameti kodulehelt: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp mitte registreeritud mootorrattad Veoautode registreerimis suurus alla 20 üle 20 tuhande tuhande
on päikesevarjuks nii inimestele, loomadele kui ka väiksematele taimedele. Datlid on olnud läbi aegade ka kõrbeelanike põhitoiduks, sisaldades ligi 70% suhkrut, siis see vili ei rikne. Kõrbe Loomastik Kaamel Kõige tähtsamad ja tuntuimad kõrbeloomad on kindlasti kõrbelaevad kaamelid. Kaameleid on kahte liiki, ühe küüruga ehk dromedar, kahe küüruga ehk baktriar. Kaamelid kaaluvad ~800 kg ning suudavad vedada väga suuri, umbes 300 kg koormaid. Tuhandeid aastaid on kõrbeelanikud kasutanud kaamelit oma sõiduvahendina. Kõrbelaev suudab liikuda nii tapva kuumuse, kui ka tiheda liivatormi ajal. Liivatormi ajaks pigistab kaamel oma silmad kinni, kuid õhukesed silmalaud tagavad siiski küllalt hea nähtavuse ümbrusest. Rohke toidu ja vee korral võib kaamel ära juua üle 100 liitri vett ning varuda tohutult rasva enda küürudesse. Skorpionid
Aga kuidas saab tõde luua? Muidugi, kui võtta erandjuhul selline näide: sa ütled, et sul on eluaeg olnud ainult viied nii koolis, kui ülikoolis. Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa õppisid tõesti ainult viitele. Minu arevates enamus juhtudel tõde on võiamtu luua. Selleks on vaja fakte. Faktidega tõestatakse tõde. Avastada tõde on täiesti võimalik. Näiteks selline avastus, mis on palju-palju aastaid tagasi tehtud: Maa on ümmargune. Seda on paljude aastate jooksul tõestatud faktidega. Seda tõestasid nii kosmonaudid, kes käisid kosmoses ja ise oma silmaga nägid seda, kui ka pildid, mis on Maast kosmoses tehtud. Teine näide planeetidega seotud: Maa tiirleb tiirleb umber päikese. Seda on tõestatud ma arvan tuhandeid kordi. See lihtsalt on nii. See on loodus. On olemas faktid, mis tõestavad seda. Kolmas näide samal teemal: Maa pöörleb umber oma kujutletava telje. Nii tekkivad
Hercule Poirot' jõulud Agatha Christie Raamat ,,Hercule Poirot' jõulud" on kriminaalromaan, mis räägib mõrvast perekonnas Lee, mis toimus täpselt jõuluõhtul. Raamatu tegevustik toimub ühes väikeses Inglise külas nimega Addlesfield. Perepea Simeon Lee ei ole suhelnud juba aastaid oma perekonnaga. Ta on väga rikas, kuid türanlik miljonär, kes elab oma suures majas koos oma truu pojaga Alfredi ja tema naisega ning nende teenritega. Jõulueelseks õhtuks ongi kõik pereliikmed üle pika aja majas kokku saanud ning suhtuvad sellesse eelarvamustega. Majja on tulnud ka tema tütretütar Pilar, sest tema ema on surnud ning tal pole kuskil elada ja ka raha puudub, seega kolis ta vanaisa juurde eesmärgiga saada osa tema pärandusest. Samal õhtul kutsub härra Simeon oma
kõigile meelepärane. Alati on keegi, kellele asi ei meeldi või ei ole kasulik. Selles arutluses ma tooksingi välja erinevad aspektid infoühiskonna kohta. Koju kõndides nägin avariid, koju jõudes ja arvutisse minnes oli see juba lehtedes. Info- ühiskonnas levib info väga kiiresti. Me saame teada kõike ja kohe. Me saame teada isegi, mis toimub teises maailma otsas, meil on võimalus seda isegi live-na näha. Ma arvan, et aastaid tagasi kui veel kirju saadeti, ei kujutatud ettegi, et kasvõi sünnipäeva õnnitlus jõuab teisele inimesele ühe kliki kiirusega. Me kuuleme ja näeme rohkem, meie silmaring tahest tahtmata laieneb. Infoühiskonna mugavused on meie elu suuresti muutnud. Me ei pea enam minema panka, et teha pangaülekannet, vaid lähed istud kodus mugavalt arvuti taha ja saad raha saata kuhu tahad. Ja nagu reklaamides on näha, et sa
paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga või ilma). Ene Ergma arvamus · «See on teema, millest tuleb rääkida väga rahulikult,» märkis ta, kirjeldades üht prantsuskeelset filmi, kus terve pere kannatas, kuna ema ootas piinarikas surm ning ema valusid ei vähendanud enam eriti ka vaigistid. · «Mõnikord sa vaatad, kuid inimene kustub aastaid ja aastaid, ja tal ei ole tagasiteed.» · Tema sõnul on takistuseks ka asjaolu, et arstid annavad Hippokratese vande, millega läheb eutanaasia vastuollu. · Ergma ütles, et oleks valmis teatud tingimustel isegi nõusoleku eutanaasiaks andma, ning leidis, et taoline võimalus peaks inimestel olemas olema. · «Mina olen küll selle poolt, et see õigus oleks antud. Aga me peaksime saama selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus
Miks on vaja olla kehaliselt aktiivne? Inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid oma elule. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid,
Tööohutus Üha selgemaks saab, et energiakasutuse tõhustamise ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuga ei suudeta heidet ikkagi vajalikul määral vähendada. Ülemaailmsete kliimamuutuste pidurdamiseks võib olla vaja rakendada ka kolmandat meedet CO2 kinnipüüdmist ja ladustamist (inglise k CCS carbon dioxide capture and storage). CO2 juhtimine maapõue ei ole uudis.Mitmel maal on looduslikud CO2- panilad geoloogilistes kihindites olemas olnud miljoneid aastaid. Maailm on sõltuv fossiilkütustest ja meie energiasüsteemi ei saa muuta üleöö, selleks kulub aastaid. CCS toetab järkjärgulist üleminekut fossiilkütustel põhinevalt energia-varustuselt mitmekesisemale süsteemile, mis minimeeriks mõju maailma kliimale. Üleminekuperioodil jääb praegune energiasüsteem peamiselt samaks, vaja on rakendada vaid uusi infrastruktuure, nt varustada elektrijaamad ja suured tööstusettevõtted CO2 kinnipüüdmiseks ja panilasse toimetamiseks vajalike
asjaolu, et noorem õde elas vaeses piirkonnas ning inimene,kes oli mugavustega harjunud, vajas kohanemiseks aega. Blance'i elu varasemad aastad, mis tulevad jutuks alles filmi keskpaigus, ei olnud rõõmsameelsed. Naine abiellus noorelt mehega nimega Allan, kes kahjuks suri. Lähedase inimese kaotamine on alati raske, eriti abikaasa, ning leseks jäänud naine elas kaotust väga tugevalt üle. Ta piinleb ka filmis armastatu lahkumise pärast, kuigi möödunud on palju aastaid. Selline traagiline kogemus jättis talle hinge suure haava, mis ilmselgelt süvendab järgnevate sündmuste raskust ja valu. Üheks probleemiks, mida mainitakse linateoses mitmeid kordi, saab Belle Reve. See oli õdede maakodu, mille valduses suurusugune perekond oli mitmeid aastaid. Belle Reve jäi aga ajalooks, sest nad kaotasid selle. Vanem õde rääkis kuidas maalapp juba varasemalt vähenes. Selles olid süüdi eelnevad põlved, kes oma
tunnid ja pingutused, naljakad lood ning sündmused- hindan neid kõiki. Hoian ja väärtustan seda masinat väga, nagu oleks see mingi reliikvia, millest ei tahaks loobuda. Samamoodi on suur tähendus ka minu medalitel ja karikatel, mis kaunistavad mu riiulit. Igalühel neist on oma lugu rääkida, oma mälestused, mis meenuvad. Need säravad ilmed, mis olid meie nägudel, kui neid auhindu kätte jagati. Vaadates kogu oma võrkpallimeeskonda rahulolevate ja rõõmsate ilmetega. Neid inimesi aastaid tundes, teades, et selle võidu sees on meie kõigi pingutused ja püüdlused, omavad sellised hetked ülimalt suurt väärtust. Teadmine, et kõik võistlejad oma medalit taaskord käes hoides meenutavad neid samu emotsioone, mis mullegi esimesena meenuvad, on super. Teades, et kõik võistlejad, kes oma medalit taaskord käes hoiavad, meenutavad samu emotsioone, mis minagi. Seetõttu usun, et on, mille nimel pingutada. Sellised asjad liidavad meid ja õpetavad oma sõpru väga hästi tundma.
Inimestel on kindlad tõekspidamised, mis on jäänud juba varajaste tsivilisatsioonide kujunemisest alates samaks. Kui üldse on kogemus, mis on inimkonda ühte sidunud kogu ajaloo vältel ja üle kogu maailma, siis on selleks kindlasti surm. Surm on miski, millega peab meist igaüks mingil ajahetkel silmitsi seisma, seda ei saa peatada ei ükski treeningprogramm, meditatsioonitehnika ega ka rahasumma, keegi ei saa selle eest põgeneda. Juba vanas Egiptuses valmistuti selleks päevaks aastaid ja aastaid, sest nende jaoks oli elu pärast surma samavõrd tähtis kui enne surma. Väga kaua valmistati oma juhtidele erinevaid hauakambreid, sealhulgas võimsamad on püramiidid, kuhu pandi kaasa võimalikult palju vara, et hauataguses elus jätkuks jõukus ja hea elu. Zoltan mainis ära õigusega, et tänapäeval on surm võimalikult varjatud ja peidetud. Sellest ei taheta rääkida. Põhjuseks oleks see, et surm tekitab lähedastes kannatusi. Lein on muutunud tabuks
keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile kuidas peab rääkima. Me ju siiski tahame, et meie keel püsiks peale meid ka veel tuhandeid aastaid. Lennart Meri rääkis oma esinemiskõnes loo ühest Tsuktsimaal elavast vanaisast ning tema pojapojast. Neil oli lõbus koos aega veeta, aga seda seni, kuni nad üksteisega rääkima ei pidanud-pojapoeg ei osanud oma esivanemate keelt rääkida. Noor poiss oskas kõike muud- matemaatikat, geomeetriat, kuid nende oskustega ta vanaisaga ei räägi. Niisiis ongi tähtis, et me oskaks ikka oma lähedastega suhelda, isegi siis kui nemad ei ela meiega samas ajas,kultuuris ja keeles
juukseid. Tean üht planeeti, kus elab punase näoga härra. Ta ei ole kunagi lilli nuusutanud. Ta ei ole kunagi tähti vaadanud. Ta ei ole kunagi kedagi armastanud. Ta pole kunagi muud teinud, kui ainult arvutanud. Ja terve päeva kordab ta nagu sinagi: ,,Mina olen tõsine inimene! Mina olen tõsine inimene! Ja ajab end uhkusest puhevile. Kuid see ei ole inimene, see on seen!" ,,Mis asi?" ,,Seen!" Väike prints oli nüüd vihast juba täitsa kahvatu. ,,Juba miljoneid aastaid valmistavad lilled okkaid. Juba miljoneid aastaid söövad lambad ikkagi lilli. Kas see pole siis mitte tõsine asi uurida, miks lilled näevad nii palju vaeva, et endale okkaid valmistada, millest neil kunagi mingit kasu ei ole? Kas siis lammaste ja lillede sõda polegi tähtis? Kas see pole mitte tõsisem kui mõne punase näoga härra rehkendused? Ja kui mina tunnen ühtainsat lille maailmas, mis ei kasva kusagil mujal kui ainult minu planeedil, ja kui üks väike
olla ühiskonnaga ühtne sunnib neid eirama enda, kes teab, äkki elumissiooni. Tänaseks on aga stereotüüpilised erinevused tunduvalt ühtlustunud ja on olukord, kus ka mehed julgevad olla õrnad ja järeleandlikud ning naised visad ja domineerivad. Enam ei ole nii selget joont mees- ja naiste soorollide vahel kui seda oli ennem, kuid stereotüübi kaotamist eesmärgina ei tohiks võtta. Küll aga loodan, et olukord, kus ka naised saavad karjääri teha ning aastaid aastaid õppida, ei tekita seisu, mil mehed peaksid hakkama sünnitama ja naised viljastama, selleks et järglasi saada. Daniel Sei
Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid hiljem, mõistavad inimesed, et vanemad üritasid elutarkusetega jagada ka õnnevalemeid. Täpsemalt õpetussõnu, kuidas olla õnnelik ning tunda lihtsatest asjadest rõõmu. Koolieelikud tunnevad rõõmu eelkõige asjadest, millest nad on kaua unistanud. Sellises vanuses muutuvad unistused aga niipea kui ihaldatud mänguasi käes on. Kohe on soov saada uus ja veel parem asi, ning pikalt tahetud ja lõpuks saadud mänguasi ununeb üsna pea.
Me ise teeme oma riigist riigi. Riik on oma inimeste nägu. Meie, see tähendab rahvas, valime oma esindajad riigikogusse, nemad esindavad rahva häält. On see tõesti nii? Riik jagab loosungeid, et kõigil on võrdsed võimalused. Tasuta on haridus, ootame oma talente koju. Viimane loosung on ,,Maale elama!" Tegelikkuses on lood aga teisiti. Loomulikult on ka erandeid, kes eristuvad tavapärasest massist enamikust. Selleks, et kuhugi Eestis jõuda, tuleb teha kõvasti tööd. Peab aastaid oma eesmärgi nimel vaeva nägema. Ja ka siis ei pruugi sihile jõuda. Võib siinkohal esile tuua kuulsaid sportlaseid, teadlaseid ja teiste eluvaldkondade esindjaid, keda me kõik teame. On nad ju Eestit maailmale läbi oma saavutuste tutvustanud. Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt dopingud spordis, ebaausad võtted äris. Kui inimene teeb omalt poolt kõik, et kuhugi jõuda, et saavutada hea töökoht ja olla kasulik ka riigile, siis kas riik seda kuidagi toetab ja tunnustab
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed
Renessansi kirjanduses hakati välja naerma keskaja aegunud ja kunstlikke elunorme, teosed pühendati kellelegi ja loomingud olid rohkem filosoofilised ning tähelepanu oli pööratud inimesele ja tema tunnetele. Kujunes välja novell. Tähtsamad kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio ja William Shakespeare. Renessansi muusikat kutsustakse teise nimega Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes
Vaatamata kõigele eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörügaja nii maal kui ka linnas. Teda iseloomustab kinnisus, umbusaldus ning tema juhtivaks iseloomujooneks on sügav eneseväärikus. Põlvest põlve on olnud just mehed need, kes kogu pere eest hoolt kannavad ning kõik heaks eluks muretsevad, nii ka teoses ,,Tuli ja raud". Jüri Säävel oli väga töökas mees, ta töötas tehases palju aastaid. Jüri oli usin ja töökas. Ta ei puudunud töölt kunagi, isegi siis, kui ta oma kätt vigastas, missest et vigastus oli tõsine. Jüri tegi kõik mis suutis, et oma lapsi ja naist ülal pidada, koolitada ja neile kõike võimalikku pakkuda, lisaks sellele oli Jüril ka unistus, mille poole ta püüdles ning milleks ta tööd rügas. Kui ühel päeval Jürile, kes oli aastaid tehases töötanud, teatati, et vabrik suletakse ning enam tööd ei ole ja talle pakuti
Organismil on vaja teatud hulk rasvu, nii-öelda asendamatuid rasvhappeid. Rasvad kaitsevad siseorganeid iga rakku ümbritseva membraani osana, ja neid läheb vaja rasvas lahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumises. Ideaalne rasvaprotsent on naistel 17-27 ja meestel 14-22. Jo-jo kõhnumine Võib-olla tunned kedagi, kel on kogemus nn jo-jo kõhnumisest: ta on kaalust maha võtnud 15 kilo, kuid see on tulnud tagasi, ja peale selle veel 5 ülearust kilo. Sellised kaalujälgijad on aastaid vahepeal kõhnunud ja siis jälle kaalus juurde võtnud iga kord veidi rohkem, kui kaalust maha võeti. Põhjuseks on see, et alati, kui nende kaal kõikus, kaotasid nad eelkõige lihaskudet ja vett ja selle raskuse saavad nad tagasi rasvadena. Kui sa soovid saavutada jäävat tulemust, pea meeles, et kõhnumisel peab keskenduma lihasmassi varumisele, s.t lihaste raskuse suurendamisele. Sel moel võid vähendada ülearust rasvkudet. Lisatasuks saad elukvalideedi paranemise
võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. Natukene standardtantsudest üldiselt... Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm löök, neist esimene rõhuline. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Algaja tantsuhuviline peaks kõigepealt õppima selgeks põhisammud, tantsides neid vaheldumisi edasiliikumisega piki
Dean oli väga lähedane oma emaga, keda kirjeldati kui ainukest inimest, kes oli võimeline teda mõistma. 1938. aastal kui Dean oli 9-aastane suri ta ema emakavähki. Kuna isa polnud võimeline poja eest hoolt kandma kolis Dean Fairmounti, Indianasse oma õe ja tolle mehe juurde. James otsis nõu ja abi metodisti pastorilt reverend James DeWeerdilt. Mõningad allikad väidavad, et Dean'il oli intiimne suhe pastoriga, mis algas juba keskkoolis ning kestis mitmeid aastaid. Keskkoolis oli Dean tulemuslikult keskpärane, kuid populaarne mängides pesapalli, korvpalli ning õppides draamat. Peale lõpetamist 1949. aastal kolis ta tagasi Californiasse, et elada koos oma isa ja kasuemaga. Californias läks ta kõigepealt õppima juurat, aga varsti läks ta üle UCLA'sse, et õppida näitlemist, mis põhjustas võõrdumise isast. UCLA's valiti ta välja 350 kanditaadi hulgast mängima Malcolmi Macbethis. 1951. aastal langes ta UCLA'st välja, et
aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises. 1950ndaid aastaid võib pidada kujunemisaastateks - loodi baase ja traditsioone, hangiti varustust, sõudmisse tuli inimesi, kes jäid ala juurde pikaks ajaks. Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud. 1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak Treenerid: Klubi üldtelefon/faks 44 26 484
kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad.
väga palju oli tarvis lasta oma mõtetel lennata. Raamatus ,,Öös on asju" on elekter justkui millekski, millest kirjutada, kuna muidu oleks jäänud see üsna napisõnaliseks teoseks. 3. Iseloomusta tegelasi, nendevahelisi suhteid. Millised on nende põhimõtted, käitumine? Kuna teoses on romaanile kohaselt üsna rohkelt erinevaid karaktereid, oleks tarbetu ning üsna ajakulukas neid kõiki iseloomustada. Peategelaseks aga võib lugeda mina-tegelast, kes kustkui meenutaks eelnevaid aastaid oma elust. Tegu oleks nagu tekstiga, mida vanaisa räägiks oma lapselapsele nooruspõlvest ning seal toimunud seiklustest. Jäi mulje, et mina-tegelane on autor ise, kuna ei leitud piisavalt head tegelast oma mõtete väljendamiseks. Kõige veidramaks tema puhul võib pidada salajast hellushoogu oma korterikaaslase kaktuste vastu. Mina-tegelane võiks tunde veeta nende seltsis, kuna pakkusid paremat seltskona kui inimesed. Peamiselt on just seetõttu, et
naisega pärisorjade hulgast. Ta oli Aleksander I sõber, niinimetatud keisri tõerääkija, tema suust pidi valitseja tõde ja ainult tõde kuulda saama. Aga tõde on valus kuulata ja tihti ei taha ja ei saa seda kuulda isegi sõprade suust... Niisiis...Jakob Mättik kirjutab päevaraamatut, mis tema enda elu sündmuste taustal keskendub tema õemehe Timotheus von Bocki isikule. Kirjutab vaikselt, märkamatult, palju aastaid, räägib Timost seda, mida tema oluliseks peab ja endast seda, mida oluliseks üles tähendada peab. Timo kirjutas keisrile kirja, mille eest keiser ta hulluks kuulutas ja kaheksaks aastaks vangi pani, kuni Timo taas hulluks kuulutati ja selle tõttu, järgmise keisri valitsemisajal, vangist koju lubati. Jakobi jutuajamistest Timoga selgub tema vanglasoleku ja vanglasse mineku lugu ja keisrile saadetud kirja sisu, mis Jakobit sügavalt sokeerib
Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest need olid selle aja vastased. Näiteks Ilf ja Petrov ei tohtinud oma romaani „12 tooli“ avaldada, sest see oli liiga satiiriline. Tänapäeval võivad aga kõik avaldada ükskõik, millist teost. Heaks näiteks on Kaur Kenderi „Untitled 12“, mis on tõeliselt tülgastav jutustus
Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a.
ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles. Tahtamaa on see maa, mida tahetakse omada selleks, et muda abil raha teenida. 2. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted? Aabel ja Marge tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris, Vana-Posti tänavas. Oma suhet pidid nad varjama, sest Marge oli abielus Elmariga, Elmar oli insener, kes oli oma töö pärast kaotanud oma potentsi, sellepärast lubas ta Margel kohtuda teiste meestega ja olla nendega seksuaalvahekorras. Ainukeseks reegliks oli see, et mitte keegi ei tohtinud Elmarile rääkida,et ta
Looduslike ainete, nagu soola , rosmariini ekstrakti, suhkurut , äädikat , alkoholi ja diatomiitmulda kasutatud ka traditsiooniliselt säilitusmiseks. Teatud protsesse nagu külmutamine, peitsimine, suitsetamine ja soolamine võib kasutada ka toidu säilitamiseks. Sool on üks maailma vanimaid toidu säilitusainetena. See on kasutatud juba antiikajast et säilitada liha ja kala. Tooted, mis on töödeldud soola võib säilida heas seisukorras aastaid. Sool kuivatab toidu ja mikroobid toidus, nii et nad ei saaks lagundada. Sool hoiab piisavalt toidu kuivas , et vältida hallituse kasvu. Nagu sool, suhkur eemaldab niiskuse toidust, mis hoiab ära bakterite ja teiste mikroobide kasvu, mis aitavad kaasa lagunemisele. Suhkur on kasutatud säilitusainena tuhandeid aastaid. Muistsed egiptlased olid säilitanud toitu mee purkides. Toidud mis säilitatud suhkrus on tavaliselt magusad
Suurbritannia 20. sajandi algul Paljud ajaloolised seda perioodi jätkumist 19. sajandil. 1872-1913 aastaid võib pidada selliseks peeioodiks, mida iseloomustab globaalse ebastabiilsuse puudus.Ajalooline protsess on üsna sile, evolutsiooni ja muutusi paremuse elu inimkonna vaadeldakse piisavalt selgelt. Moes on progress-eitamine, mida said eitada ainult kqige lootusetud konservaatorid.1900-1913 Aastad on optimismiaastad.Selle vahel maailmas lisanduvad probleemid ja vastuolud, mis on valmis. Purustada kogu vaikset ja hästi sujuvat elu Inglismaa
Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erinevatel patsientidel varieeruv vastavalt sellele, millised elundid või süsteemid on kahjustatud. SLE võib avalduda äkki kõrge palavikuga imiteerides ägedat viirusnakkust. Samas võib SLE areneda mitmeid kuid ja isegi aastaid harva esinevate palaviku ja halva enesetunde hoogudega. Liigeskaebused esinevad ligi 90%-l patsientidest ning varieeruvad vähestest käimishäiretest kuni ägedate mitut liigest haaravate põletikkudeni. Need sümtomid võivad esineda aastaid enne, kui tulevad esile järgmised haigusilmingud. Nahamuutus on samuti luupusele tüüpiline. Esineda võivad: liblikakujuline nahapunetus näol; ringikujulised nahamuutused; punetav täpiline nahk nii näol kui ka kaelal, rindkere
teemat ka muul moel. Viimaste aastate jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnaprobleemidele ehk meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub
eesti keele eripära Andreas Virginius - tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde Christjan Kelch - oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik, kelle ajaloolise teos “Liefländische Historia” (mis ilmus 1695 Tallinnas Johann Mehneri trükikojas) kirjeldab Eesti ja Läti ajalugu varasest ajast kuni 1690. aastani. Eriti tähelepanuväärne on trükis esmakordselt 1875 ilmunud jätkuteos Continuation, mis hõlmas aastaid 1690–1707 ning mis on tänapäevani oma aja parimaks allikaks jäänud. Kelchi ja tema kaasaegsete poolt kirjeldati seal eriti ilmekalt suure näljahäda aastaid ning Põhjasõja esimesi aastaid. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige Käsu Hans - Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud „Nutulaul“ rääkis Tartu linna õhku laskmisest
Liidule, mille juhatusse kuulus - vaatamata aina süvenevale kopsuhaigusele - ka Konstantin Türnpu. Looming Tema looming piirdub eranditult vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu kõrval kuulub sellesse ka 7 soololaulu. Laulude tekstid põhinevad enamasti Anna Haava (Miina Härmal samuti), Martin Lipu, Elise Auna ning Eduard Wöhrmanni sulest, hilisemas loomingus lisanduvad Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Villem Grünthal - Ridala jt. Kuigi Türnpu praktiline tegevus oli seotud aastaid saksa ringkondadega, on saksakeelsele tekstile loodud vaid paar laulu. Suurema osa oma lauludest kirjutas ta esmalt meeskoorivariandis, kuid hiljem on neist tehtud ka segakooriseadeid. Konstantin Türnpu loomingu võib jagada kahte perioodi: 1) Esimene periood hõlmab 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi algusest loodut. Sellesse perioodi kuuluvad armastus - ja looduslüürika. "Kevade tunne", "Talvine õhtu", "Luiged". Esimest perioodist pärinevad ka Türnpu esimesed soololaulud - "Üksainus
erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. Hallutsinogeenid on ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nad moonutavad tugevalt taju, muutes enamasti aja- ja kohataju ning tekitades põhiliselt nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Hallutsinogeene tarvitatakse teadvuse tegelikkusest väljalülitamiseks ning võimsa tundeelamuse, loodetavalt positiivse ja nauditava tekitamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
