Hindan elus paljusid asju, kõige väärtuslikumaks pean... (0)

Hindan elus paljusid asju, kõige väärtuslikumaks pean...
"Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks , kuni sa välja lähed ja neid juurde tood . " (Georg Carlin)
Vahel tundub mulle, et paljude inimeste hinnangute ja väärtustega on samamoodi: kes hoiab neid südames, kes garaažis või siis majas . Kas minu jaoks on olulisemad need väärtused, mis asuvad minu südames ja hinges, või asjad, mida saab käega katsuda ?
Alatasa kipub mul kahe silma vahele jääma asjade tõeline väärtus sel hetkel, kui nad aset leiavad. Hiljem järele mõeldes mõistan, milline on tõeline väärtus nendel asjadel või emotsioonidel minu elus.
Näiteks auto, mille kallal olen nokitsenud juba umbes aasta, näib võõrale inimesele nagu tavaline auto ikka. Minu jaoks on sellel masinal hingeline väärtus palju suurem, kui ta on seda rahas. Iga tund mis on selle auto putitamisele kulunud, iga asi, mis ma olen sellel masinal oma kätega korda teinud või sellele külge kruvinud, meenutab mulle mingit kindlat olukorda, asja või inimest. Istudes sinna autosse , tundes seda erilist hõngu, meenub mulle juba tuhat olukorda ja kohta, mis on selle autoga seotud ja kus sellega käidud. Kas või lapsepõlves korduvad käigud selle sama autoga Peipsi järve äärde, sellele autole kulutatud tunnid ja pingutused, naljakad lood ning sündmused- hindan neid kõiki. Hoian ja väärtustan seda masinat väga, nagu oleks see mingi reliikvia, millest ei tahaks loobuda .
Samamoodi on suur tähendus ka minu medalitel ja karikatel, mis kaunistavad mu riiulit. Igalühel neist on oma lugu rääkida, oma mälestused, mis meenuvad. Need säravad ilmed, mis olid meie nägudel, kui neid auhindu kätte jagati. Vaadates kogu oma võrkpallimeeskonda rahulolevate ja rõõmsate ilmetega. Neid inimesi aastaid tundes, teades, et selle võidu sees on meie kõigi pingutused ja püüdlused, omavad sellised hetked ülimalt suurt väärtust. Teadmine, et kõik võistlejad oma medalit taaskord käes hoides meenutavad neid samu emotsioone, mis mullegi esimesena meenuvad, on super. Teades, et kõik võistlejad, kes oma medalit taaskord käes hoiavad, meenutavad samu emotsioone, mis minagi . Seetõttu usun, et on, mille nimel pingutada. Sellised asjad liidavad meid ja õpetavad oma sõpru väga hästi tundma.
Inimest esmakordselt nähes ei tea, mida ta oma öeldud sõnadega tõsiselt mõtleb, mida mitte.
Oma parimaid sõpru aastaid tundes tean, millal nad mõtlevad öeldut naljaga ja millal ütlevad midagi siiralt, otse südamest. Nende sõnad ja soovitused loevad mulle väga palju. On muidugi lahe, kui sõbral on vinge auto ja uhke maja, aga need ei ole minu jaoks nii tähtsad, kui on mulle mu sõprade olemasolu. Nad on asendamatud!
Mälestused koos nende kõige tähtsamate inimestega minu elus ongi kõige suurema väärtusega. Neid millegi vastu välja vahetada oleks võimatu. Sinna „väärtuste“ majja saab ju iga kell väärtusi juurde tuua, mis on alati positiivne, aga seal majas neid asendada või lausa välja visata ei tuleks kõne allagi.