Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TERVIS (0)

1 Hindamata
Punktid

TERVIS
TEEMAD
 Kui palju ja mille võrra pikeneb Eesti 
elanike eluiga;
 Kuidas muutub Eesti elanike 
haiguskäitumine retseptiravimite 
kasutamise näitel; 
 Milline on Eesti  koolinoorte  
tervisenäitajate tulevikuprognoos.
EELDATAV  ELUIGA
 Näitab aastaid, kui kaua elab mingis 
vanuses isik praeguse suremuse ehk 
surmade  soo-vanusejaotuse püsimise 
korral. 
 Näiteks meeste keskmine eeldatav 
eluiga Eestis oli 2010. a 70,6 aastat 
ehk sel aastal sündinud poiss elaks nii 
kaua, kui kõnealusele aastale omane 
suremus  tema elu vältel ei muutuks.
 Eestis viimasel  aastakümnel  jõudsalt 
pikenenud ja saavutas 2010. a kõigi aegade 
rekordtaseme nii naiste kui meeste osas. 
 Aastatel 2004–2010 kasvas naiste keskmine 
eeldatav eluiga 3 aasta võrra ja meestel 4,2 
aasta võrra 
 Kasvas, sest Eestis vähenes sel ajal oluliselt 
noorte suremus vigastuste ja teiste 
välispõhjuste tõttu ning keskealiste suremus 
südame-veresoonkonnahaigustesse.
TERVENA  ELADA JÄÄNUD AASTAD
 Euroopa Liidu ametlikus statistikas 
kasutatakse igapäevaelu piirangutel 
põhinevat definitsiooni ehk elamine tervena 
tähendab elamist tervisepiiranguteta
 Võrreldes 2004. a  andmetega  oli 2010. 
aastaks Eesti poistel tervisepiiranguteta 
elada jäänud aastaid lisandunud 4,1 ja 
tüdrukutel 4,4 ehk Eestis pikenes eeldatav 
eluiga sel ajavahemikul nii meestel kui 
naistel tervena elada jäänud aastate arvel
 Valdav osa eeldatava  eluea  pikenemisest nii 
Eestis kui kogu maailmas on saavutatud 
tänu laste ja noorte suremuse 
vähenemisele, kuid mitte tänu paremale 
toimetulekule vanemas põlves esinevate 
haigustega.
 Globaalse haiguskoormuse uuringu alusel 
( Salomon  2012) sisaldab 50- aastaste  puhul 
iga eluea pikkusele võidetud  eluaasta  vaid 
0,6 haigustevaba aastat.
HAIGUSTE RAVI
 Eestis on retseptiravimite kogukasutus 
10 aastaga suurenenud poole võrra ja 
jõudis 2010. aastaks ligilä- hedaselt 
samale  tasemele , kus olid Põhjamaad 
kümme aastat tagasi. 
 Siiski on Eestis kasutatav kogus 
jätkuvalt poole väiksem kui 
Põhjamaades
KOOLINOORTE TERVIS
 Ülekaalu ja rasvumise esmaseks põhjuseks on 
tasakaalu puudumine energia omastamise ja 
selle kulutamise vahel ning viimane kaasneb 
järjest sageneva väheliikuva  eluviisiga
 Eesti koolinoorte seas väheneb kahjuks tervist 
soodustavate tegurite mõju
 Noorte seas on viimasel aastakümnel järsult 
suurenenud ülekaaluliste poiste ja tüdrukute 
arv ja sama järsult  vähenenud  igapäevaselt 
füüsiliselt aktiivsete laste arv
KOKKUVÕTTE
 Eesti rahvastiku tervis viimasel aastakümnel 
paranenud
 Eeldatava eluea ja tervena elada jäänud aastad 
tõusnud
 Vähenenud Eestis noorte seas tervist 
soodustavate ja suureneb tervist kahjustavate 
tegurite esinemine
 Vanemaealine osa Eesti rahvastikust elab kauem, 
keskealine elab tervislikumalt, kuid noorte seas 
väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju.
KASUTATUD MATERJAL
  https://moodle.ametikool.ee/pluginfil
e.php/44732/mod_resource/content/1/EI
A20122013.pdf
TÄNAME 
KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Teemad
  • Eeldatav eluiga
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Tervena elada jäänud aastad
  • Slide 7
  • Haiguste ravi
  • Slide 9
  • Koolinoorte tervis
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Kokkuvõtte
  • Kasutatud materjal
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
TERVIS #1 TERVIS #2 TERVIS #3 TERVIS #4 TERVIS #5 TERVIS #6 TERVIS #7 TERVIS #8 TERVIS #9 TERVIS #10 TERVIS #11 TERVIS #12 TERVIS #13 TERVIS #14 TERVIS #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jou mt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tervis ja heaolu kordamisküsimused
20
docx

Tervis ja heaolu kordamisküsimused

vanus ja sugu; perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud ja/või haiged/puudega pereliikmed, suur ülalpeetavate arv (lapsed), üksikvanema pered; ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida; kogukonna ja ühiskonnaelus osalemine (kuuluvuse mõõde Allardti järgi) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline

Tervis ja heaolu
Tervis ja heaolu
54
docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi,

Inimeseõpetus
Tervis ja heaolu eksami küsimused vastused
6
docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2

Meditsiin
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus

Sotsioloogia
Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
53
docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

Meditsiin
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
GERONTOLOOGIA
42
doc

GERONTOLOOGIA

... ja üksinda elavate inimeste arv vanuse lisandudes kasvab. Meeste ja naiste olukord on erinev. Suurem osa eakaid mehi elab naisega koos, veel ka 80aastaselt. Naistest on aga juba iga teine 70-75 aastane leseks jäänud ja elab üksinda. Vanusegrupid erinevad üksteisest ka koolituselt. Kõik eakamad vanurid pole lõpetanud isegi põhikooli. Seevastu noorematel on keskkooli või ka Ülikooliharidus juba tavaline. SUBJEKTIIVNE TERVIS Küsitluse põhjal tehtud uurimus näitab, et nende inimeste arv, kes tunnevad ennast haigena või väga halvas seisus olevana ­ tõuseb peaaegu lineaarselt nooremana keskeast kuni pensioni eani. Teiselt poolt ei muudu ennast tervena tundvate inimeste osakaal pensioni saabudes niisama selgesti. Eakad inimesed on oma tervise suhtes sageli paremal arvamusel, kui kõrvalseisjad. Küsitluse andmetel peavad mõnedki vanurid oma tervist rahuldavaks või küllaltki heaks ka siis,

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun