Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks. Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga. Midas
Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Eluruumid olid luksuslikult sisustatud, varustatud vannitubade, vee juurde- ja äravoolurennidega. Eluruumidele lisandusid mahukad viljasalved ja töökojad, aga ka kultusruumid jumalate austamiseks. Kreetalased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid ja üles kirjutasid. Sellegipoolest on selge, et savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad ümberkaudsetelt elanikelt andamina toiduaineid ja toorainet. Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada
pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta. D võis olla lahke ja heatahtlik, kuid ka julm ja ajada inimesi hirmsatele tegudele. Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust.
ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul. Mesopotaamia usund ja valitsemine: Usuti, et igal linnal on oma kaitsejumal, jumalaid oli palju ning nad moodustasid suguvõsa( tähtsamad jumalad: Enlil( taeva, pikse jne jumal) , Anu( jumalate isa), Ea ). Jumalad nägid välja nagu inimesed ning usuti, et jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt. Usuti, et surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester.
pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta
sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta
tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14. Klassikalise (heroilise) mütoloogia ajajärk (põhijooned) Mäe- ja taevamütoloogia: Tessaalia mägismaa Olümpose tipp küünib pilvedeni; eelmine ajastu oli ktooniline (maa). Olulisteks märksõnadeks muutuvad mägi, taevas, kosmos vs kaos, harmoonia, määr, mõõt, kord, keha ja vaimu ilu. Antropomorfism: jumalad on inimkujulised. Heroism, kangelaslikkus. 15. Kronose kukutamine; titanomahhia ja gigantomahhia Zeus (peideti isa eest ära; Kronos neelas tema pähe suure kivi alla) kasvatati üles Arkaadias. Armus tädi Metisesse (Okeanose tütar). Rhea/Gaia keeras kokku meenapsi, Zeus läks joogikallajaks Kronosele, jootis sisse, Kronos öökis lapsed välja. 10 aastat kestis võitlus: Kronos+titaanid vs Zeus + Okeanos + Prometheus + kükloobid + hekatonheirid (kõue, välgu ja maavärinaga)
Hiljem tekib üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul). Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue riigi ajal 16-11 ss. oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis). Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka- Rooma ajastuni. Igal nomosel oli oma usund, omad jumalad, omad pühad loomad. Nomosed vaenutsesid omavahel lakkamatult. Isegi Rooma valitsemisajajärgul sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos, kus austati jumalana kala, sõda naabernomose vastu, kelle liikmed sõid seda püha kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist. Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist
Kõik kommentaarid