Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänapäeva inimese jumalad (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad?
Tänapäeva inimese jumalad
Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd , armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite . Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad?
Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid autosid ja riideid üritatakse teistest üle olla. Seega oleks tänapäeva inimese peajumalaks rahajumal. Temale järgneks tehnoloogiajumal.
Uhked majad ja autod, ilusad riided, kõige uuemad arvutid ja nutitelefonid pimestavad inimesi ning selle tõttu kipuvad vaimsed väärtused jääma tahaplaanile, kuid need siiski eksisteerivad. Tänapäeva inimene väärtustab jätkuvalt haritust nagu antiikajal ning püüdleb võimalikult hea hariduse omandamise poole. Ka teadus on pidevalt arenemas. Seega oleks üks tänapäeva Olümpose jumalatest tarkusejumalanna nagu Antiik-Kreekaski. Ka armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite valitseks tänapäevalgi, kuigi armastus perekonna ja sõprade vastu ning ilu kipuvad tahaplaanile jääma. Ilu mõiste on ajapikku muutunud: kui vanasti väärtustati naturaalset ilu, siis tänapäeval läbitakse hulgaliselt iluoperatsioone ja kasutatakse erinevaid meigivahendeid.
Kui vanasti väärtustati palju loodust, siis tänapäeval seda ei tehta. Loodus on jäänud tahaplaanile ning selle eest ei hoolitseta. Tagajärgedele mitte mõeldes reostavad inimesed keskkonda nii heitgaaside kui prügiga, võtavad maha hulgaliselt metsi, mis on elupaigaks miljonitele loomadele, tarbivad üleliia puhast vett jne. Nahaalselt mõeldakse ainult endale, mitte tulevikule ja meid ümbritsevale keskkonnale. Selle tõttu ei oleks ükski tänapäeva Olümpose jumal seotud loodusega.
Järjest rohkem on hakatud väärtustama meediat , mis on eriti tähtis noorema generatsiooni seas. Iga päev toodetakse juurde uusi filme ja muusikat. Ei möödu päevagi, kui tänapäeva noor ei kuulaks muusikat. Üheks tänapäeva jumalaks oleks meediajumal.
Tänapäeval eksisteeriks viis Olümpose jumalat: rahajumal, kes on kõige võimsam, tehnoloogiajumal, tarkusejumalanna, armastuse- ja ilujumalanna ning meediajumal. Tänapäeva inimese jumalad erinevad väga palju jumalatest, kes eksisteerisid sadu aastaid tagasi ning see on tingitud inimeste väärtushinnangute ja ühiskonna muutumisest.
Tänapäeva inimese jumalad #1 Tänapäeva inimese jumalad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lizzzzuh Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Tänapäeva inimese jumalad". Kirjandis käsitletakse tänapäeva inimeste väärtushinnanguid, arutletakse, millised oleks tänapäeva inimese Olümpose jumalad ning võrreldakse neid Antiik-Kreeka Olümpose jumalatega. Tänapäeval eksisteeriks viis Olümpose jumalat. Kuna tänapäeva inimese elu keerleb raha ümber, oleks peajumalaks rahajumal. Kuna ühiskond on aastate jooksul palju arenenud, on ka inimeste väärtushinnangud muutunud ning seetõttu erineksid tänapäeva jumalad väga Antiik-Kreeka Olümpose jumalatest.

Sarnased õppematerjalid

Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks. Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga. Midas

Kirjandus
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Eluruumid olid luksuslikult sisustatud, varustatud vannitubade, vee juurde- ja äravoolurennidega. Eluruumidele lisandusid mahukad viljasalved ja töökojad, aga ka kultusruumid jumalate austamiseks. Kreetalased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid ja üles kirjutasid. Sellegipoolest on selge, et savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad ümberkaudsetelt elanikelt andamina toiduaineid ja toorainet. Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada

Antiikkirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta. D võis olla lahke ja heatahtlik, kuid ka julm ja ajada inimesi hirmsatele tegudele. Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust ­ vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust.

Kirjandus
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul. Mesopotaamia usund ja valitsemine: Usuti, et igal linnal on oma kaitsejumal, jumalaid oli palju ning nad moodustasid suguvõsa( tähtsamad jumalad: Enlil( taeva, pikse jne jumal) , Anu( jumalate isa), Ea ). Jumalad nägid välja nagu inimesed ning usuti, et jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt. Usuti, et surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester.

10.klassi ajalugu
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta

Kirjandus
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia ­ mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14. Klassikalise (heroilise) mütoloogia ajajärk (põhijooned) Mäe- ja taevamütoloogia: Tessaalia mägismaa Olümpose tipp küünib pilvedeni; eelmine ajastu oli ktooniline (maa). Olulisteks märksõnadeks muutuvad mägi, taevas, kosmos vs kaos, harmoonia, määr, mõõt, kord, keha ja vaimu ilu. Antropomorfism: jumalad on inimkujulised. Heroism, kangelaslikkus. 15. Kronose kukutamine; titanomahhia ja gigantomahhia Zeus (peideti isa eest ära; Kronos neelas tema pähe suure kivi alla) kasvatati üles Arkaadias. Armus tädi Metisesse (Okeanose tütar). Rhea/Gaia keeras kokku meenapsi, Zeus läks joogikallajaks Kronosele, jootis sisse, Kronos öökis lapsed välja. 10 aastat kestis võitlus: Kronos+titaanid vs Zeus + Okeanos + Prometheus + kükloobid + hekatonheirid (kõue, välgu ja maavärinaga)

Ajalugu
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

Hiljem tekib üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul). Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue riigi ajal ­ 16-11 ss. ­ oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis). Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka- Rooma ajastuni. Igal nomosel oli oma usund, omad jumalad, omad pühad loomad. Nomosed vaenutsesid omavahel lakkamatult. Isegi Rooma valitsemisajajärgul sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos, kus austati jumalana kala, sõda naabernomose vastu, kelle liikmed sõid seda püha kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist. Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun