"Hercule Poirot' jõulud" kokkuvõte (3)

Hercule Poirot ’ jõulud
Agatha Christie
Raamat „Hercule Poirot’ jõulud“ on kriminaalromaan, mis räägib mõrvast perekonnas Lee, mis toimus täpselt jõuluõhtul. Raamatu tegevustik toimub ühes väikeses Inglise külas nimega Addlesfield. Perepea Simeon Lee ei ole suhelnud juba aastaid oma perekonnaga. Ta on väga rikas, kuid türanlik miljonär, kes elab oma suures majas koos oma truu pojaga Alfredi ja tema naisega ning nende teenritega. Jõulueelseks õhtuks ongi kõik pereliikmed üle pika aja majas kokku saanud ning suhtuvad sellesse eelarvamustega. Majja on tulnud ka tema tütretütar Pilar, sest tema ema on surnud ning tal pole kuskil elada ja ka raha puudub, seega kolis ta vanaisa juurde eesmärgiga saada osa tema pärandusest. Samal õhtul kutsub härra Simeon oma pereliikmed kokku ja hakkab nendega arutama raha asjadest. Nimelt soovib ta hakata kõigile pereliikmetele vähem raha andma, mis aga kellegile ei meeldi, kuid see pakkus palju nalja Simeonile. Samal ajal helistas ta ka oma advokaadile, teatades soovist muuta oma testamenti järgmisel hommikul esimese asjana . Seda kuuldes on kõik väga imestunud, miks peaks ta seda tahtma teha. Peale arutelu lahkus ta oma tuppa ning märkas, et on kadunud ka temale kuulunud teemandid seifist ning kutsus täpselt kella kaheksaks õhtul enda juurde superintendendi Sugdeni. Täpselt mõned minutid enne tema saabumist ta hoopiski tapeti. Asja saabuvadki uurima superintendent Sugden, kolonel Johnson ning nendega koos ka Hercule Poirot’. Toast ei olnud võimalik mitte kellegil väljuda mõrva sooritamise ajal ega ka pärast seda, sest lärm, mis tekitati, oli liiga suur, aknad olid suletud, peale ühe, millel oli väike vahe sees, kuid seda akent polnud avatud juba mitmeid aastaid ning ka uks oli lukustatud. Küsitluste käigus avastatakse ka mitte kokkusobivaid väikseid fakte, mida hakataksegi lähemalt uurima. Kahtlusaluseid ja valesi on väga palju, kuid tuleb ikkagist välja selgitada mõrvar. Mõrva uurimise käigus soovib Alfred Lee, et Poirot tulekski uurimise ajaks nende juurde elama ning selgitaks tapja ja teemantitevarga välja. Peaaegu täielikult on välistatud mõrva võimalike sooritajate hulgast Pilar, sest tal oli kindel plaan saada osa vanaisa suurtest rahadest, kuid ta ei olnud vanas testamendis kirjas. Poirot’ selgitas asja välja läbi oletuste, ta leidis ka igale inimesele motiivi, miks tappa Simeon, kuid tapja osutus hoopis superintendent Sugdeniks. Simeoni tappis ta juba esimesel majaskäigul, ning paigutas mööbli täpselt nii, et seal vahel oli „Sea karje“ õhupall ning selle otsas puupulk, mis kogu selle kupatuse laiali laotas, kui nöörist tõmmata. Mulle väga meeldis see raamat, sest ta on väga hästi kirjutatud ning samuti ka põnev. Lugejat viiakse erinevate võimalike mõrvariteni, kuigi lõpuks tuleb välja, et mõrvar on hoopis see, keda ei oskaks kahtlustadagi. Kindlasti soovitan seda raamatut kõigil lugeda!