Meie aja kangelane Elu on täis ootamatusi: iga hetk muudab jõgi oma sängi, tuul taime painduvust, päike soojushulka, mida Maale langetab, ent kõige keerulisem on mõista inimeste talitusi. Põrgates tänaval kokku juhusliku möödakäijaga, ei mõtle me tavaliselt tolle võimalikule eluloole, raskustele, mis on talle kolmekümne, neljakümne või enama aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka interne...
0 Nomin. - 13,16 11,55 12,12 11,08 15,45 19,75 20,0 1,461 -15,117 3,365 11,658 6 4 1 4 1 6 0 Reaalne - 6,282 6,560 7,765 6,343 8,854 10,09 7,49 -3,671 -14,258 2,264 7,636 7 2 Aastatel 2000-2007 on SKP võrreldes eelneva aastaga jätkuvalt tõusnud. 2008. ja 2009. aastal on aga näha et kasvumäär on negatiivne. Selle järgi saab väita, et sel ajal oli majandusarengus seisak või lausa majanduslangus. Selline olukord Eestis ka sel ajal valitses. Alates 2010. aastast hakkas olukord taas paranema. Ülesanne 2 Tarbija hinnaindeksi muutumine võrreldes eelneva aastaga 1999-2011 Aasta 1999 3,3
Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%. Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%. Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu muutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimased kümme aastat kasvanud ja oli 2010 isegi 35 inimesega positiivne, kuid 2011 langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündide arvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimale tasemele 2008. aastal
millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa Eesti loodeosas, kus maapind on kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik ja maaga kokkukasvanud saared. Kui kerkimine kestab, siis 4000 aasta pärast on Eestimaa rannajoon tundmatuseni muutunud. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Mandrijää raskus põhjustas maapinna vajumist ning nüüd, olles sellest vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood, mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades. Mandrijää taandumine on kaasa toonud palju mõjutusi. Tänu jääaja lõpule on moodustunud künkad, kuhu asuti rajama ka Eesti esimesi kindlustatud asulaid, näiteks Alatskivi Kalevipoja säng
suuakse-jarjest-vahem-valja-veetakse-rohkem?id=69906099) Eesti leivatööstusele annab praegusel ajal suurt hoogu eksport. Peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa. Leibur ekspordib 45% oma saia- ja leivatoodangust, mis on üpris suur maht. Leiba, saia ja pagaritooteid eksporditi 2014 jaanuarist juulini ligi 16 000 tonni jagu, kokku 24,8 miljoni euro eest. 2013 aasta sama ajaga võrreldes on kogus kahe kolmandiku võrra suurem. Leiva tootmine on viimase paari aastaga uuesti tõusvas trendis, kuid eksport on 10 aastaga 16 korda kasvanud. (Maaleht, nr. 41, 9 oktoober 2014) Peamisteks leivatootjateks Eestis on praegu Leibur, Lõuna Pagarid AS, Pagaripoisid OÜ, HTÜ Tootmine OÜ, Euroleib AS, Saare Leib OÜ, Europagar OÜ, Hagar AS, Fazer, Hagar AS, Eesti Leivatööstus OÜ, Karja Pagar OÜ jt. Valitsuse mõju Siseturu konkurents ja firmastruktuur EL toetused
Samuti on see parem valik, sest kokkuvõttes on see odavam sõita teise linna kui teise riiki. Samuti on kasvanud ka majutuskohtade arv siin meil. Kui aastal 1994 oli Eestis 14 spaad, siis aastaks 2006 oli kokku neid 23, mis on 10 tükki rohkem. Siseturistide arv kasvab ka tänu majandusolukorra paranemisega. See soodustab rohkem puhkuse ja tööreise. Eesti tuli välisturismist aastal 2011 oli Eesti Panga andmetel 946,4 miljonit eurot (jaanuar- september). Võrreldes aastaga 2010, kasvas see 14% ning kui võrrelda seda aastaga 2001, mil oli tulu 377,4 miljonit eurot, siis on see tasskord väga suur vahe.
kokkuvõtte EL seisukohtade osas Kopenhaageni kliimakonverentsil sõlmitava kokkuleppe osas. Toome järgnevalt välja selle kesksed valdkonnad koos olulisemate konkreetsete eesmärkidega nendes: - Kasvuhoonegaaside vähendamine: EL tugineb Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPPC) seisukohale, et globaalne temperatuuri kasv on vaja peatada 2º C juures. Selleks on hinnanguliselt vajalik vähendada terves maailmas 50% ulatuses kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamineaastaks 2050, võrreldes aastaga 1990. Veelgi täpsemalt peaksid tööstusriigid vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni 25-40% võrra aastaks 2020 ning 80-95% võrra aastaks 2050; arengumaades peaks kasvuhoonegaaside emissioon jääma alla praegu aastaks 2020 oodatava 15-30% suuruse tõusu. Samas on Euroopa Liit valmis võtma konkreetseks kohustuseks kasvuhoonegaaside vähendamist 30% võrra, võrreldes 1990 baasaastaga aastaks 2020; - Kliimamuutusega kohanemine: EL arvab, et tulevane leping peaks
13 · Oder levis : - Lõuna-Venemaale (Kreekast), - Kesk-Euroopasse (Kreekast), - Inglismaale (5000 a tagasi), - Taani, - Ameerikasse 15. sajandi lõpus 16. sajandi alguses, - Austraaliasse 18. sajandi lõpus. 14 · Oder on külvipinnalt (54,1 miljonit hektarit) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. · 2009. aastal toodeti maailmas 150,3 miljonit tonni otra. · Viimase 40 aastaga pole tootmine palju suurenenud (ligi 27%) peamiselt urbaniseerumise ja nisu eelistamise tõttu. 15 Suurimad odra tootjad 2009. aastal (osakaal %) 16 Eksport ja import Odra eksport 2008. aastal, miljonit tonni 17 Odra import 2008. aastal, miljonit tonni 18 Odra kasvatamine Eestis · Eestis on otra tuntud rohkem kui 5000 aastat. · 2010
Nendes ja paljudes teisteski riikides on ökoloogilise jalajälje tekitajatest suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet, lennureisid (rohkem kui 25 lennutundi aastas lisab ökoloogilisele jalajäljele juurde 1,5 hektarit) ja isikliku auto pidev kasutamine (millele oleks alternatiiviks ühistransport). Inimestena kasutame koduplaneedi ressursse veerandi võrra kiiremini, kui maakera taastumisvõime lubaks. Teiste sõnadega, me tarbime ühe aastaga sama palju, kui tohiksime kulutada aasta ja kolme kuuga. Selline elustiil ei ole jätkusuutlik. Loomade kasvatamisel liha saamiseks on omad tagajärjed. See toob kaasa vihmametsade hävimise, globaalse temperatuuri tõusu, vee saastatuse, vee puuduse, kõrbestumise, energiavarude väärkasutamise ja maailma näljahäda. Põllumaa, vee, energia ja inimeste jõupingutuse kasutamine lihatootmiseks pole just tõhus moodus Maa loodusvarude kasutamiseks
3. Rahvaarvu kasv Rahvaarvu kasv vahemikus 1950-2025 75000000 70000000 65000000 60000000 55000000 50000000 45000000 40000000 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Graafik 1. Prantsusmaa rahvastiku kasv vahemikus 1950-2025 2 Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide
aastal 48,289,037 inimest. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48,875,000. 2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. Lõuna- Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.Lõuna- Korea rahvaarv muutub edaspidi ka sama vähe, täpselt nagu see 1995. aastast 2012.aastani on muutunud- kasvanud natuke. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine alates 1995.aastast 2012.aastani. 2.Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta on 465-504 inimest
D Maailmavaade on mõtted ja arusaam siin maailmas toimuvast, mis on inimestel välja kujunenud pikkade aastatega. Igal inimesel on omad tõekspidamised ja maailmavaated, millest lähtuvalt langetab ta otsuseid. Erinevaid maailmavaateid esindavad erinevad religioonid, filosoofiad ja rahvused. Maailmavaade on üsna püsiv, kuid seda võivad kõigutada kiired muutused ühiskonnas. See tähendab, et 20-30 aastaga võib ühiskond kardinaalselt muutuda ning umbes sama pikk on ka aeg, kui tuleb uus põlvkond peale ja hakkab elama selles uues ühiskonnas. Sellest võime järeldada, et erinevatel põlvkondadel on erinevad tõekspidamised. Kui võtta käsitlusse näiteks 15. sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega. Sel ajal oli põllumajandusühiskond ning inimeste eesmärk oli teha hästi palju rasket füüsilist põllutööd, et ära elada
Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist. Samas vähenes lennuühenduste a...
Omavalitsuse tulude-kulude struktuur 2007 aastal Kodanik Voolaid 2011 Üldine info · Kohalike omavalitsuste tulud kasvasid 2007. aastal kokku 11,3% ehk 2,0 miljardit krooni · Omavalitsusüksuste tulud varade müügist liikusid 2007. aastal tavapärasemale tasemele ning vähenesid eelmise aastaga võrreldes 1,0 miljardit krooni. Üldine info · Omavalitsusüksuste tulud tulumaksu laekumisest kasvasid 2 miljardit krooni (+26%) ning tasandusfondist 0,3 miljardit krooni (+25%). Tulud
Pärast pikka aega lihasejõust sõltumist, leidis inimkond ligipääsu maapõue maetud energiale. Need leegid tulevad taimedest. Neeldunud päikesevalgus. Puhas energia. Päikeseenergia, mille on talletanud miljonite aastate vältel miljonid taimed. Seda kõike sada miljonit aastat tagasi. See on kivisüsi ja maagaas, Aga ennekõike nafta. See neeldunud valgus vabastas inimesed rügamisest põllul. Nafta vabastas inimesed ajaahelast. Nafta tõi osale meist ennekuulmatud mugavused. 50 aastaga ehk ühe elu jooksul on maad muudetud äärmuslikumalt kui kõigi varasemate põlvkondade poolt kokku. Kiiremini ja kiiremini. Viimase 60 aastaga on maa rahvaarv peaaegu kolmekordistunud.Üle kahe miljardi inimese on kolinud linnadesse. Kiiremini ja kiiremini. Linn Hiinas Shenzhen oma sadade pilvelõhkujate ja miljonite elanikega oli 40 aastat tagasi kõigest väike kaluriküla. Kiiremini ja kiiremini. Danghais on ehitatud 3000 torni ja pilvelõhkujat kõigest 20 aastaga. Sajad on
Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole üldsegi mitte halb. Eesti on viimase kahekümne aastaga tootlikkuses läbi teinud suure arengu, kuid kui Eesti on oma riiki ehitanud kakskümmend aastat ja kõrval Soome väga palju pikemalt, siis on praktiliselt võimatu temaga samal tasemel olla. Samas on Soome kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist
Teises peatükis keskendutakse Eesti majanduse poolele, nii siseturisti poole pealt, kui ka välisturisti omalt. Referaadis on mainitud Eestile tähtsamat loodusparki ning antakse soovitusi mida Eestis tasub külastada. 3 1. TURISM 1.1. Turismi tähendus Turism on tänapäeval inimese jaoks väga vajalik ning lausa lahutamatu osa elust. Turism on oma olemuselt väga mitmekülgne ning iga aastaga suureneb maailmas (ka Eestis) turismimajanduse valdkond. Turismi eksisteerib praktiliselt igal pool meie ümber, igas maailma osas. Seda võib vaadelda, kui lihtsalt organiseeritud reisimist, samas haldab see ka väga palju seda, mis ei ole organiseeritud ehk mis on spontaanne. Turism mõjutab nii riigi populaarsust kui ka selle riigi majanduslikke näitajaid. Üha enam muutub turism tähtsamaks sissetuleku allikaks erinevates riikides.
(kuuseriisikas) Okas on V tähe kujuline ja kasvab paaris Käbi küpsemise aeg on 2 aastat Vajab vähe valgust Vajab viljakat mulda Kuusel puudub peajuur ja team juured on ühtlaselt laiali mõõda madalat maakihti. Vee ammutamiseks on abiks seeneniidistik (männiriisikas) Okas kasvab kuusel üksikult Käbi saab valmis vähem kui aastaga Mänd Vajab palju valgust Vähenõudlik mulla suhtes
NSKP RSKP N-kasvumäär R-kasvumäär 2000 95491 95491 0 0 2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8 Saadud tulemused näitavad, et nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades tõusis antud ajavahemikus 12727,3 miljonit krooni. Reaalne ehk tegelik SKP tõusis 7317,8 miljonit krooni. Reaalne SKP näitab meile tegelikku kogutoodangu kasvu võrreldes aastaga 2000. 2)Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 1992 kuni 2006 Tarbijahinnaindeksi muutus Eestis võrreldes eelmise aastaga: Kokku 1992 1076,0 1993 89,8 1994 47,7 1995 29,0
Eestis on kaitse alla võetud 538 taime, seene ja loomaliiki. Kitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse. Fakte Maailmas aastas Toodetakse 1709 miljonit tonni plastikut Raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse(sellest 46% kile, 27% plastpudelid Kui kaua prügi laguneb Kilekotid ja plastpudelid Õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks Täielikult 5001000 aastaga/ mitte kunagi Klaaspudelid miljon aastat Konservikarp 100 aastat Mähkmed 500 aastat, teatud komponendi mitte kunagi Mahavisatud suitsukoni viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp paar kuud Taaskasutus on vajalik kolmel põhjusel: Vajadusel pidurdada jäätmete hulga kasvu Vähendada uue toodete tootmisel tekkivat keskkonnakoormust Vältida ladustamist, sest tekkivad ohtlikud ained
soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas. Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Keskmine aastane juurdekasv oli suurem arenguriikides, ulatudes 23 %-ni. Nii näiteks kasvas India GM puuvilla pindala aastaga 160% - 2004. aastal oli GM puuvilla all Indias 0,5 miljonit, 2005. aastal juba 1,3 miljonit hektarit. Arenenud riikide GM põllukultuuride pindala kasvas aastaga 5%. Kasutatud kirjandus: http://www.eko.org.ee/gmo/ http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/muundatudkultuurid http://www.envir.ee/959236 https://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/461/GMO%20taimede %20eelised,%20riskid.pdf
turustajad, modellid jt). Töö nõuab valmisolekut pingelisteks, tippkoormusega tööperioodideks, eeldab omaalgatust, uuendusmeelset mõtlemist, vastutustunnet, suhtlemisoskust ja valmisolekut end pidevalt arendada. Oluline on rahvusvaheliste kontaktide loomine ja messidel töötamine, võõrkeelte valdamine. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Moedisaini saab õppida Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiosakonnas. 3-aastane õpe annab bakalaureusekraadi, lisaks võib 2 aastaga omandada ka magistrikraadi. Sisseastujatel tuleb arvestada suure konkursiga. Riigieelarvelisi kohti on vähe ja üliõpilaste arv väike - keskmiselt on eriala kursusel 5 üliõpilast. Moekunstnik-disaineriks õpitakse ka Euroülikoolis (bakalaureuseõpe 4 aastat) ja Mainori Kõrgkooli juures asuvas Disaini Instituudis, kus saab nelja aastaga rakendusliku kõrghariduse rõivadisaini (moedisaini) erialal. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated?
probleemiga. Positiivseks pooleks on rongidel kiirus ja see, et kaup jõuab kiirelt kohale ning samal ajal ei saasta rohkesti loodust. Kaubarongid ei pea ootama ummikutes nagu näiteks veokid, mis oluliselt viimase kohalejõudmise aega lühendab. Seega võib raudteesporti pidada kõige ohutumaks, kiiremaks ja säästvamaks transpordi liigiks. Kauba transport on väga vajalik tegevus, kuid seda oleks vaja teha ka säästvalt, mille poole Eesti riik iga aastaga aina enam pürgib. Hetkel kõige säästlikumana tundunud raudtee peal kauba vedamine ei pruugi aga olla kõige praktilisem ja tõhusam viis kaupa kohale toimetada ning sellepärast ei pruugi ka osad ettevõtted rohelisema ja säästvama transpordi poole pürgida, sest sissetulek on olulisim ning keskkond jääb tahaplaanile. Eestlased on jonnakas rahvas ning julgen väita, et kõigile on firma edukus ja kasum väga oluline ning et inimesed
c) Naiste oodatav keskmine eluiga on 2015. aastal 67,1. Meeste oodatav keskmine eluiga on 2015. aastal 64,1. Mõlema soo keskmine eluiga on 65,6. d) Võrreldes teiste riikidega on Madagaskaril elevate inimeste suremus madalam ja alla keskmist. 5. Graafik 2. 1990. aasta rahvastikupüramiid Graafik 3. 2015. aasta rahvastikupüramiid a) Sündimus on kasvanud võrreldes 1990. aastaga. Inimesed elavad vanemaks. Soolis- tasakaal on praktiliselt võrdne, kuid naised elavad praegusel aastal kauem kui 1990. aastal. Käesoleva aasta rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastased: 40.45% 15-24 aastased: 20.53% 25-54 aastased: 31.56% 55-64 aastased: 4.24% 65 aastased ja vanemad: 3.22% 15-65 aastased: 56,33% b) Madagaskari riigis on rahvastik noor ning paremates elamistingimustes ja olukordades kui varem. c) Ülalpeetavate määr:
Millised neist koloniaalikkest? Kas ja kuidas oleks vältida saanud? Kolonisaatorite tõmmatud piirid ei ühtinud hõimupiiridega, tükeldades ühtseid rahvaid. Vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika. Demokraatia ei osutunud sobivaks. Kinnistus tribalism. Lääs üritas aafrikat suunata demokraatiasse, nsvl sots maailmasüsteemi laiendada(mõju egiptus,alzeeria,etioopia,liibüa). Võrrelge suure hüppe ja kultuurirevoluts poliitikat. Sarnasus, erinevus? 1)Viie aasta plaan ühe aastaga, kahekümne aasta plaan viie aastaga. Raua tootmine(7mln sulatusahju, kuid tööstusele kõlbmatu), kollektiviseerimine. 2)Hävituskampaania, mille käigus hävitati kloostreid, suleti õppeasutusi, põletati kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagrisse. Zedongi isikukultus. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited. Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama
aastaks. Seejuures on arvestatud ka linnade tuleviku arenguplaane. 2 1. KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015 2012 aastal oli Jõhvis korterite müügiarv 156, järgmisel aastal aga juba 215, mis näitab 38% tõusu (s.o. 59 tehingu võrra). 2014 aastal aga tehingute arv vähenes 6 võrra ning kokku oli tehinguid 2014 aastal 209, s.o. langus 3% võrreldes 2013 aastaga, kuid samas tõus 34% võrreldes 2012 aastaga. 2015 aastal tehtud tehingute arvu kohta saame teha ülevaate esimese kahe kvartali kohta. Maaameti andmetest nähtub, et võrreldes sama perioodiga 2014 aastal (s.o. kaks esimest kvartalit), on toimunud hinnalangus 27,6% (s.o. 33 tehingu võrra väiksem). Narvas oli 2012 aastal tehingute arv 652 ja juba järgmisel aastal (2013) oli tehingute arv 669. Võrreldes 2012 aastaga oli tehingute arvu tõus 2,5% (17 tehingu võrra)
Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. (4) Tabelid 3 ja 4 näitavad kui palju on ettevõttel nõudeid ja ettemakse, millest koosnevad maksude ettemaksed ja maksuvõlad ja palju on muutunud need näitajad ühe aastaga. Tabelis 3 näitaja ,,nõuded ostjate vastu" näitab seda et ettevõtte OÜ Abilis on saatnud arved ostjatele ja arevete maksmise kuupäev ei ole veel ette jõudnud. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 3 Nõuded ja ettemaksed (kroonides) (4) 9
Eesti, 20 aastat enne ja nüüd. ,,Ma võin bemariga sõita 24/7 ja shopata Tartu city Selveris." Kakskümmend aastat tagasi poleks inimesed sellest jutust täpselt aru saanud. Tõlkes oleks see lause nii: Ma võin bmw-ga sõita 24 tundi iga päev ja ostusi teha Tartu linna Selveris. Ei ole lihtne rääkida sõnade või keele muutumisest üldiselt, ilma et räägiks muutunud maailmast ja tavadest. Mis on uus? Kahekümne aastaga on palju muutunud: alates riigist, kus elame, lõpetades toitudega, mida sööme, ilmavaatest ja suhtumisest rääkimata. Selle aja jooksul on Eestis tuttavaks saadud asjade ja nähtusetega, mida mujal ammu tunti või tarvitati, samas on Eesti olnud koos muu maailmaga uute nähtuste avastamise juures. Ühiskond on muutunud põhjani ja on arusaadav, et uut ümbritsevat maailma ei saa kirjeldada eelmise aja sõnadega. Kuidas on muutunud riik ja ühiskond, turumajandus, inimesed, jututeemad,
Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis. Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla, mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. (Väliskaubandus... 2017) Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas
See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub vastava eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. (Sisekaitseakadeemia koduleht) 2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli planeeritav tulu tõusnud 8 miljardini, ka kulud olid tõusnud üle 300 miljoni ehk 8,06 miljardini.
Käesolevas referaadis on kirjeldatud Drittes Reich´i majanduslikku seisu ja ka tänapäeva majandust. DRITTES REICH Drittes Reich ehk Kolmas Riik oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 19331945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik riigikord. 1932. aastal saavutas haripunkti eriti rängalt Saksamaad tabanud ülemaailmne majanduskriis: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%. Adolf Hitler viis Saksamaa riigikantslerina läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas. Saksamaa välispoliitika oli 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist. 1933
Välisuudised 02. 07.Okt.2009 Norra on endiselt elamiseks parim paik Norra säilitas ÜRO inimarengu avaldatud aruandes endiselt oma liidripositsiooni, Eesti on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kahe koha võrra 40. positsioonile. Soome püüab saada 100protsendiliselt suitsuvabaks riigiks Soome koostab esimese riigina maailmas tubakaseadust, mille eesmärgiks on tubakatoodete kasutamise lõpetamine. Itaalias tuntakse muret noorte liigjoomise pärast Itaalia arstid on mures, et
Laamad Jagunevad: · Ookeanilised · Mandrilised 7 suuremat: · Põhja-Ameerika laam · Lõuna-Ameerika laam · Aafrika laam · Euraasia laam · Vaikse-ookeani laam · Austraalia laam · Antarktika laam Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, survestasid töötajad palgaläbirääkimisi jätkuvalt välismaale töölemineku võimalusega. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%-lt teises kvartalis 15,4%-ni ja ehituses 6%lt 12,7%-ni. Miinimumpalga kiirem tõus keskmisega võrreldes (vastavalt 10% ja 8,5%) muutis palgajaotuse tõenäoliselt veidi ühtlasemaks. Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud. Kui aasta tagasi ületas kõrgeima palgatasemega tegevusala palk madalaimat 2,9 korda, siis 2013. aasta teises kvartalis oli see erinevus vähenenud 1,4-kordseks. Kõrgeim brutokuupalk oli endiselt finants- ja kindlustustegevuses (1591 eurot), millele järgnes info ja side (1579 eurot) ning energeetika (1348 eurot). Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot).
Gümnaasiumiharidus Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse või kutsekooli. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguid ligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest. Gümnaasiumis õppivad enamasti 16 19aastased noored. Gümnaasiumi õppekava on koostatud kolmeks õppeaastaks, aga õpilased võivad selle vastavalt võimetele ja soovidele läbida kahe või nelja aastaga. Õppetöö viiakse läbi kursustena, neist 45 49 on kohustuslikud. Õpilastel on kohustus gümnaasiumis läbida vähemalt 75 kursust. Kohustuslikud ained gümnaasiumis on emakeel ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, matemaatika, keskkonna- ja loodusteadused, religioon ja eetika, filosoofia, psühholoogia, ajalugu, sotsiaalõpe, kunstid ning kehaline kasvatus ja terviseõpetus. Lisaks kohustuslikele kursustele peab
Ta lubas viia oma (tööstus?tekib küsimus mis haru)haru tippu ning purustada kõik müügirekordid. Paljud pidasid teda lihtsalt hooplejaks ning seda enam pidi Jack pingutama, et oma eesmärgid täide viia. Ta alustas suurte reklaamikampaaniatega: plastikut reklaamiti sarnaselt pesupulbriga suurtel plakatitel ning raadios. Ta proovis palgata oma ala parimaid ning kõik need suured pingutused kandsid vilja. Vähem kui kolme aastaga õnnestus tal plastikutootmist kahekordistada 5 . Jack Welchi karjäär liikus kiirelt, kuid tõi kaasa mitmete kolleegide kadeduse ja pahameele. Näiteks personalijuht Roy Johnson seisis vastu tema edutamisele, kuna Roy meelest ei sobinud Jack´i meetodid kokku firma mentaliteediga. Welch oli terava keelega, otsekohene, emotsionaalne ning ka tugev võitleja, ei jätnud oma tundeid ja mõtteid peaaegu
SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82
Negatiivse iive põhjustajad Eestis Eesti riigi üheks suureks probleemiks on iive. See on juba 18 aastat olnud negatiivne. Selle põhjustajateks on inimesed ise, liigsed abordid, riik ning oskamatus pere planeerida. Iga inimene saab midagi teha, et iivet paremaks muuta. Eesti iive on negatiivne juba 1991. aastast ning negatiivne iive suureneb iga aastaga. 2007. aastaks oli Eesti iive negatiivne juba 1634 inimesega. Seda on väikese riigi kohta natukene liiga palju. Iivet saavad tõsta ainult inimesed ise, vähendades abortide arvu, kuna Eesti riik maksab ka teatud osa abordi eest. Nii hoiaks riik raha kokku. Eestis tehakse aastas ligi üheksa tuhat valikaborti. Kui neist pooled ära jätta, oleks Eesti iive juba positiivne. Sellega kaasneb ka palju teisi probleeme. Abordid võivad kahjustada naise tervist ja see naine ei pruugi
järgnevad lahjad ja kanged alkohoolsed joogid. Kangete alkoholide toodangust moodustas suurima osa viin (77%), lahjadest alkoholidest toodeti kõige enam siidreid ja muid kääritatud jooke (67% toodangust). Eestis toodeti absoluutalkoholina 2010. aastal ligi 14 miljonit liitrit alkoholi, millest õlu moodustas 49%, kange alkohol 39% ning lahjad alkohoolsed joogid 12%. Suurima ekspordikäibe andsid kanged alkohoolsed joogid ja õlu. Võrreldes 2009. aastaga suurenes kange alkoholi rahaline ekspordikäive rohkem kui kolmandiku võrra ning õlle eksport poolteist korda. Kuigi kanget alkoholi eksporditi varasemast rohkem, moodustas koguseliselt Eesti toodang sellest vaid 25%. Võrreldes aastatagusega jäi Eestis toodetud kangete alkohoolsete jookide müük välisturule 27% väiksemaks. Impordikäibes domineerisid kanged alkohoolsed joogid ning viinamarjavein, sealjuures kasvas kange alkoholi impordikäive aastaga 43%. Koguseliselt toodi riiki kõige
Meie keskuse meeskond ei ole suur ja meie töötame selle eesmärki nimel. Arvan, et edukas juht on see kes oskab ka luua seda meeskonda, kes läheb eesmärkidena kaasa. Mida meie teeme, et eesmärki saavutada? On väga lihtne: võtame heameelega kõiki uuendusi vastu, näiteks praegu ühe rohkem tuleb juurde IT lähendusi, tegeleme elanikkonna vaktsineerimistega, mis mõjutab positiivselt elanikkonna tervisele. Iga aastaga, meie keskus muutub ühe populaarsemaks inimesed tahavad meile tagasi tulla ja kutsuvad oma tuttavaid, sest meie püüame vältida järjekordi, meie patsinet tunneb ennast teretulnud. Edukas õendusjuht planeerib ja organiseerib tööd nii, et personal ei väsiks. Tervishoiusüsteemi, isegi hea õde säravatega silmadega, kes oskab hästi teha oma tööd, võib poole aastaga läbi põleda. Seega edukas juht, oskab planeerida tööd nii, et töötajad tunnevad
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks
Kolmandik vähijuhtumitest on päikesega seotud. 5. Betoon, liiv ja lumi peegeldavad UV kiirgust ja suurendavad päikese intensiivsust. 6. Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. 8. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. 9. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 10. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
Kliima soojenemine Kliima soojenemine ● on maapinnalähedase ookeanide ja atmosfääri keskmise temperatuuri tõus. Probleem ja põhjused ● Probleem:Maa soojeneb järgmise 50 aastaga liiga kiiresti. ● Põhjused: ● Kasvuhoonegaasid ● Kütuste põletamine ● Inimtegevus Tagajärjed ● Mere veetaseme tõus ● Suuremad tormid ● Massiivne põllukultuuri hävimine ● Laialt levinud liikide väljasuremine Lahendused ● Keskonnahoidlik transport ● Taastuvenergia kasutamine ● Tuleb peatada metsade maharaiumine Kliima soojenemise pilt Kliima soojenemise pilt Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia
loomade arvu muutus. Tabel. Loomade arv aastate lõikes Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Lehmad 360 374 338 437 457 Lehmikud 341 335 379 438 425 Kokku 701 709 717 875 882 Kõige väiksem lehmade arv oli 2005. aasta lõpus, kui läks käiku uus laut. Lehmade arv vähenes 2004. aastaga võrreldes 36 pea võrra, see oli tingitud sellest, kuna enne olid lehmad lõaspidamisel, siis läks osa loomi välja traumaga ja põhiliseks prakeerimise põhjuseks olid liigesehädad. Liigeste haigustest saadi lahti siis kui hakati ise probleemsete loomade jalgu värkima ja ravima. Tabelist on ka näha, et 2006. aastaks on probleemidest lahti saadud. Väljaläinud lehmade asemele osteti Eestist tõumullikaid juurde.
2011 2012 2013 2014 Müügitulu 1 176 387 1 385 941 1 419 502 1 573 295 Juurdekasv - 209 554 33 561 153 793 Juurdekasvu tempo - 17,8% 2,4% 10,8% Müügitulu analüüs aheljuurdekasvuna näitab, et igal aastal on müügitulu kasvanud võrreldes varasema aastaga, mis on ettevõtte arengu perspektiivilt väga positiivne. Aastal 2012 on võrreldes aastaga 2011 müügitulu kasvanud märkimisväärselt. 17,8%-line kasv aastal 2012 on erakordselt hea tulemus ning oodata samalaadse tulemuse kordumist tähendaks olla naiivselt optimistlik. Tulemus oli tingitud kliendibaasi suurenemisest ning üleüldisest majanduse kiirest kasvust. Tabel 2. Müügitulu dünaamika. Alusjuurdekasv
Õige vastus on 'väär'. 3 Osakapitali miinimumsuurus on 2 500 eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb kasumi saamise eesmärgil. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Erikonto on mõeldud selleks, et FIE-l oleks pikema aja jooksul võimalik korjata raha suuremateks investeeringuteks, milleks raha ühe aastaga kokku ei korja. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Majanduse põhiküsimused on Vali üks või enam: kuidas kellele mida miks Tagasiside Õige vastus on: mida, kuidas, kellele 3 FIE-ks võib olla iga teovõimeline füüsiline isik. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 euro. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
Kättesaamiseks ei pea reostama Päikeseenergia hind ei kõigu Kasutamine ei reosta Puudused Päikesepaneeli maksumus Halb ilm mõjutab energiat Öösel pole elektrit Kasutamine Eestist Eesti ja Saksamaa päikesepaneelide tootlikus on aastas ligikaudu sama Märt kuni oktoober 90% eesti kogutoodangust. Keskonnaprobleemid Fotoelemendi kasutamisel tekivad kasvuhoone gaasid ja selle tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle Faktid päikeseenergia kohta Maa pinnale jõuab ühe aastaga kaks korda rohkem kiirgust kui meie saaksime kõigist oma taastumatute energia allikatest. Kallid päikesepaneelid Kaks tootmisviisi Kui minna üle ainult päikeseenergiale, siis õhu saaste väheneb 90% võrra. Päikesepaneele kasutatakse ainult rikastes riikides Päikeseenergia jaamad puuduvad eestis, aga kasutatakse eramajades.
JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL Valga 20.09.2012 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Aiki Järv Protokollis Agathe Äri Osa võtsid juhatuse liikmed: Ahti Okaspuu, Mihkel Murakas, Liina Sirel Kutsutud pearaamatupidaja Tiina Nõu PÄEVAKORD 1. 2012 EELARVE KINNITAMINE 2. Sponsorluse taotlused 1. KUULATI: Ahti Okaspuu tutvustas 2012. aasta eelarvet ja tõi esile tulude liigse kasvu eelmise aastaga võrreldes ja andis lahendusi, kuidas seda muuta OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks ning esitada 2012. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks 2. KUULATI: Mihkel Murakas tutvustas laekunud sponsorlusi ja nende kasutamisvõimalusi. OTSUSTATI: Mitte vastu võtta taotlusi. (allkiri) (allkiri) Mari Mets Agathe Äri
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
