Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti turism 1993-2011 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool
Reisikorraldus
EESTI TURISM 1993-2011
Referaat
Saku 2012

SISSEJUHATUS


Turism on Eestis üks väheseid majandusharusid, mis on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Viimasel aastakümnel on kasv olnud meeletult suur. Kui võrrelda sissetulevat turismi ning väljaminevat turismi on protsendid väga kõrged. Aastal 1995 oli Eesti majutusettevõtete andmeil üle 520 000 inimese, kes peatusid meie ööbimiskohtades. Aastaks 2011 on see summa mitmekordistunud – kokku 2,7 milj inimest peatus Eesti majutusettevõtetes. Maailma turismiorganisatsiooni arvates aastal 2012 turism aeglustub, eelkõige tulenevalt majandusolukorra halvenemisest. UNWTO prognoosib aastaks 2012 maailma turismi kasvu 3-4% ja Euroopa turismi kasvuks 2-4%.

1 EESTI TURISM 1993-2011


Eestisse sissetulev turism sõltub mitmetest asjadest. Enamasti käiakse siin siis kui on suvi ja soe. Kuid on ka neid, kes tulevast just talvel meie külma nautima. Paljud reisibürood teevad pakkumisi talvel siis kui toimuvad suusatamise MK etapid siin ning muidugi pakutakse meil ka mitmesuguseid paasid. Kõige suurem turismivool tuleb siia Soomest. Nende jaoks on see odav, siin on odav ning teada tuntud fakt, soomlased armastavad alkoholi, mida siit saab nende jaoks väga soodsalt. Aastal 1995, kui Eesti polnud veel EL liige, külastas meid natukene üle 200000 inimese, praeguseks hetkeks on see arv jällegi metsikult kasvanud tänu EL vabadusele ning kindlasti ka tänu sellele, et mitmed inimesed käivad Eesti-Soome vahel tööl. Aastal 2011 külastas Eestit ligi 850000 soomlast.
Viimastel aastatel on kasvanud väga suurelt venelaste turism siia. Aastal 2010 ületas Venemaa turistide arv rekordilist näitajat 43%, nende ööbimiste arv kasvas 44%, jõudes 476000-ni. Aastal 1995 oli see arv kõigest u 24000, mis on metsikult väiksem. Venemaa turistide siia tulemist saab põhjendada mitmeti. Reisimine on vabamaks läinud igal pool, ka neil. Lisaks on paljudel Eestis sugulased ning pered, kelle juurde tullakse. Siiski on need arvud nende inimeste kohta, kes on peatunud majutusettevõtetes. On avatud spaasid sellistes kohtades, mis on nendele atraktiivsemad ning huvitavad. Samuti on nende siia tulek väga suuresti kinni turunduses , mida on tehtud Eesti firmade poolt seal. Aastal 2011 kasvas venelaste siia tulek igas regioonis märgatavalt. Lisaks Eestile kasvas Venemaa turistide arv kogu Euroopas.
Igal aastal kasvab Eestis ka siseturism . Tänu suuresti heale turundusele. Tehakse mitmeid häid perepakette ning tavalisi pakette paadesse ning hotellidesse. Inimesed on hakanud huvituma rohkem meie enda kultuurist kui varem. Kui aastal 1995 ööbis siseturiste meie majutusettevõtetes umbes 230000, siis aastaks 2011 on see arv kasvanud 920000-de peale. Aastatega on kõik siin huvitavamaks ja paremaks tehtud meie enda kaasmaalastele. Inimesi tõmbab rohkem puhkama teiste linnade spaades kui välismaal. Samuti on see parem valik, sest kokkuvõttes on see odavam sõita teise linna kui teise riiki. Samuti on kasvanud ka majutuskohtade arv siin meil. Kui aastal 1994 oli Eestis 14 spaad, siis aastaks 2006 oli kokku neid 23, mis on 10 tükki rohkem. Siseturistide arv kasvab ka tänu majandusolukorra paranemisega. See soodustab rohkem puhkuse ja tööreise.
Eesti tuli välisturismist aastal 2011 oli Eesti Panga andmetel 946,4 miljonit eurot (jaanuar-september). Võrreldes aastaga 2010, kasvas see 14% ning kui võrrelda seda aastaga 2001, mil oli tulu 377,4 miljonit eurot, siis on see tasskord väga suur vahe.
Eesti turism 1993-2011 #1 Eesti turism 1993-2011 #2 Eesti turism 1993-2011 #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nipsike Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Turismi ajalugu
11
doc

Turismi ajalugu

· reisiettevõtjad ­ reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad ­ avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. Igapäevane elukeskkond on inimese elu-, töö- või õppimiskoha ning muude tema poolt tihti (vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks. 1 Reisimine on laiem mõiste kui turism

Turism
EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS
7
doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Nimetu
16
docx

Nimetu

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2

Budism
Rekreatsioon ja turism
58
ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel

Vaba aeg ja rekreatsioon
PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS
15
docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest

Turismimajandus
Turismitrendid
18
docx

Turismitrendid

Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:

Turism
Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal
34
docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

...........3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses. SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.

Ühiskond
Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks
2
odt

Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks

kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu, samas aga kahandades traditsiooniliste lennufirmade ja luksushotellide tulu.Tänu transpordivõrgu ja infrastruktuuri arengule ning madalale hinnaklassile soodustatakse ka väiksemate turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma? Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv. Ülekaalus on soomlased, kuigi aastast aastasse sõltuvus nende turust väheneb ja Eesti kogub tuntust ka kaugemates piirkondades.Põhiosa sihtturust moodustavad ,Soome, Rootsi, Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja

Turismi -ja hotelli ettevõtlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun