100 aastaga Muinas-Eestist tänapäeva Moodne kirjandus on tänapäeva eestlase üks suurimaid kaaslasi üleskasvamisel. Eriline roll on iga inimese jaoks aga kodumaisel kirjandusel, mida hoitakse ja edasi arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: Saavutused ja kaotused Euroopa Liiduga liitumine on toonud Eestisse väga palju uusi asju ja ka neid millega peame loobuma. 2011.aastal liitus Eesti eurotsooniga, mis on aidanud luua uusi töökohti. Euro muutis mugavaks reisimise ja vähendas valuutavahetuskulusid. Euroopa Liiduga liitumine on andnud Eestile vabadust, kindlust ja heaolu. Inimesed saavad ilma ühegi piiranguta minna elama või töötama ükskõik millisesse teise liikmesriiki. Tänu EL-ga liitumisele on ettevõtjatele ühisturg äärmiselt oluline ja kaupade vabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule. Tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete vahel ja paranenud on ka tarbijakaitse. Eesti kodanikele on laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse teistesse riikidesse. 2007. aasta lõpus kadus piirikontroll eesti kodanikele. Eesti liitumisega eurotsooni tähendas seda, et Eesti pe...
docstxt/12446681815990.txt
Rahvastiku kasv Anna Pereskokova 11S • Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. • Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem. • 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. • Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. • Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. • Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril (60% kogu maailma rahvaarvust). • Teiseks kõige tihedamini asustatud
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
2 Sissejuhatus Minu uurimistööks on kuulmine ja selle mõjutused. Inimesed, eriti noored kuulavad aina rohkem muusikat kõrvaklappidest. Nad ei panegi enam tähele, kui valju muusikat nad kuulavad, mis on tegelikult kõrvadele kahjulik. Kui noored on kuulanud juba mitu aastat järjest kõrvaklappidest muusikat, siis hakkavad nad vaikselt halvemini kuulma. Varsti peavad nad kasutama hakkama kuuldeaparaate, et paremini kuulda. Iga aastaga tuleb juurde neid inimesi kes kasutavad kuuldeaparaati. Antud teema valiti, kuna kuulmine on väga oluline ja inimesed, noored peaksid kuulmisest teadma, mismoodi see kuulmist mõjutab. Teema on aktuaalne kogu maailmas. Antud töös püstitatud probleemid: Kuidas mõjutab kuulmist kõrvaklappidega kuulamine muusikat? Kui palju tuleb aastaga juurde neid, kes kasutavad kuuldeaparaati? Antud töö eesmärgid:
docstxt/123360361321236.txt
Kes on selles süüdi, kuidas tänapäeva noored käituvad ? Noorte käitumine muutub iga aastaga üha hullemaks. Viimasel ajal kirjutatakse tihedamini ajalehtedes juttu noortest, kes tapsid kellegi või varastasid midagi. Kes selles süüdi on, et noored sedasi käituvad? Kas vanemad , kes ei toeta oma last piisavalt või äkki sõbrad, kes selle eest ahvatlusi pakuvad? Neid põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõik algab siiski kasvatusest. Kõik saab alguse perekonnast, kuidas laps üles kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse.
Transpordisektor Transpordisektorit võib pidada teenindussektor alamsektorik, aga hoolimata sellest, on selle osatähtsus märgatav. 2013. aastal kasvatas sõitjateveo mahtu linnatransport. Sõitjate arv linnaliinidel kasvas 2012. aastaga võrreldes kümnendiku võrra. Selle põhjustas esimeses kvartalis jõustunud Tallinna sõitjateveo arvestuse muudatus. Erinevalt linnatranspordist oli riigisisestel bussivedudel oli 7%, raudteevedudel 6% ja õhuvedudel 20% vähem sõitjaid kui 2012. aastal. See eest, aga riigisisestel merevedudel kasvas sõitjate arv 5% võrra (võrreldes aastaga 2012). Sõitjate arv rahvusvahelistel raudteevedudel kasvas aastaga 26%, bussivedudel 13% ja merevedudel 1%
Töö leidmine on tänapäeval meie üks olulisemaid ülesandeid. See annab eesmärgi ja loob võimalused. Kuid kahjuks on tööpuudus liiga aktuaalne teema, et sellest mitte välja teha. Eriti suureks probleemiks on iga aastaga suurenev tööpuudus noorte seas. Kas selle põhjuseks on liiga suur haridusehimu, mille kõrvalt töötada ei jõua, või on süüdi hoopis riik? Suur haridusehimu on mõjutanud üliõpilasi väga palju. Loodetakse kõrge hariduse nimele, kuid tihtipeale ei pruugi see olla piisav. Omandades Kehakultuuri bakalaureuse kraadi arvame, et oleme nüüd kõrgharitud ja nõutud spetsialistid, kuid tegelikult ei saa me selle haridusega isegi mitte kehalise kasvatuse õpetajaks
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda o...
Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919)
.....10 10) Kasutatud kirjandus........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis peatun ma teemale, millest räägitakse igapäevaselt. Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater
docstxt/1318705066120334.txt
Reklaamid kui internetis edu saavutajad Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel . Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga . Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga . Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Kuidas sai interneti reklaamidest multi-miljoni dollariline tööstusharu?
pikkusest. . Ajutine töötaja on majapidamises lühiajaliselt töötav isik, kes saab selle eest tasu ja kes ei ole töötanud majapidamises viimase 12 kuu jooksul iga nädal. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus_regionaalne/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_maj apidamiste_struktuur/08Toojoud/PMS201.htm] (20.09.2008) 2007.aastal oli põllumajanduslikes majapidamistes kokku hõivatuid 73343. Võrreldes 2001 aastaga on tööjõu arv langenud poole võrra. Ka 2005.aastal jäi põllumajandussektoris töötajate arv väiksemaks kui 10000 inimest. Kõige suurema osa tööjõust moodustas igal vaadeldaval aastal peretööjõud. 2007.aastaks oli ka peretööjõu osakaal vähenenud. Kui 2001.aastal moodustas see veel peaagu 80% kogu tööjõust, siis 2007.aastaks oli vastav näitaja langenud ca kümnendiku(joonis 4). Vastupidine muutus toimus alaliste töötajatega
TEETSEREMOONIAST Referaat Sissejuhatus Tee on olnud inimkonnale tuntud juba üle 5000 aasta ja oma pika ajaloo jooksul on ta levinud üle terve maailma. Tee on jäädvustanud igaveseks oma koha ajaloos ja kultuuris. Kogu selle pika aja jooksul on tee populaarsus inimkonna seas aina kasvanud ning tootmine suureneb iga aastaga. Võib julgusega öelda, et tee on maailmas üks levinumaid jooke. Tee joomise kombed on üle maailma erinevad: inglased naudivad oma tea time'il teed piimaga, samas kui idapool nauditakse kangemat teed samovarist. Nii on ka Jaapanis omad kombed. Sõna teetseremoonia seostub tahes-tahtmata ka kõige tavalisemal inimesel Jaapaniga, ent samas kui palju me tegelikult sellest teame? Teemavalik oli eelkõige tingitud isiklikust huvist antud valdkonna vastu ning soovist saada aru selle taga peituvast mõttest. Lootuses, et ükskord saan ma jälle osa...
1) 2010 aastal oli Eesti majutusturu jaoks murranguline , mida iseloomustab hinnalanguse peatumine ja nõudluse järkjärguline taastumine. 2) Eati hotellide numbritubade keskmine ööpäevane täituvus oli 2010 aastal 53,3% mis 2009 aastaga võrdluses kasvas 15,21% 3) Nõudluse kasvu peamiseks motivaatoriks oli nr-tubade madal keskhind,mis kahanes 2009aastaga võrreldes 5,5%. 4) Eesti hotellide nr-tubade keskmine ööpäeva maksumus oli 2010 aastal 45,58, mis langes 2009 aastaga võrreldes 5,4%. 5) Hotellides majutus mõõdunul aastal keskmiselt 2015 inimest ühe hotelli kohta ühes kuus.Majutunud inimeste arv kasvas 2009 aastaga võrreldes 19,2%.
2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti
28026 25365 Maantee Raudtee Meretee 16 Õhu 13.9 2015 2016 Vee transpordi ja raudtee transpordi vähenemine: • Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem
1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%. Kinnisvara ostu-müügi huvi kasv oli ühtlane kogu Eestis. Suurimat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomanditehingute arv suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra. Võrreldes 2006. aastaga vähenes hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv üle poole. Ostu- müügitehingute koguväärtus kasvas aastaga 6%. Samal ajal oli tehingu keskmine väärtus 2010. aastal 38 857 eurot ehk kümnendiku võrra väiksem kui 2009. aastal ja
Tarbijaindeksi muutus on abielupaaril olnud 4 aasta jooksul üsnagi suur. Tabelisse ei lisanud ma näiteks alkohoolsed jooke, tubakatooteid, transporti, vaba aega ning palju teisi väljaminekuid, kuna arvasin, et need ei ole hädavajalikud kulutused ja neid saab suuresti vähendada. 2009. aastal oli abielupaari tarbijaindeksi langus üsnagi väike, kõigest 1,92%. Abielupaar kulutas toidule -0,4% vähem kui eelmisel aastal. Riietus langes võrreldes eelmise aastaga 3% võrra ning samuti ka tervishoid 3,4% vähem kui eelneval aastal. 2010. aastal abielupaari tarbijaindeks tõusis 2,14%. Kulutused tõusid riietuse ning eluaseme koha pealt. Väiksemaks läksid kulutused teenuste ning tervishoiu pealt. 2011. aastal tõusis abielupaari tarbijaindeks 4,46% võrreldes eelneva aastaga. Suhteliselt palju suurenesid kulutused toidu peale, 9,70% võrreldes eelneva aastaga. Langust võrreldes eelneva aastaga ei toimunud.
Ladu Rakveres Alguses Internetipood Päras ka poed Tartus ja Tallinnas Hiljem ka mujal Eesti linnades Soodne asukoht Miks? Rakvere on soodne asukoht Paar tuhat krooni kuus veebipoe pidamiseks Tartus, Tallinnas kaubanduskeskused Turustamine Põhitegevus Eestis. Internetpood Mujal Euroopa maades Noored inimesed Edukad inimesed Kui ka vanad inimesed Visioon tulevikus 5 aastaga Tööstuslik ettevõte 10 aastaga Iga Euroopa riik 15 aastaga 15 % koguturust Aitäh kuulamast x)
vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10. Näitena kasutame Itaalia veini, mis maksab 10 eurot. Kui dollari otsene kurss euro suhtes on 1,0 ( 1EUR=1USD), siis veini hind dollarites=........ ,kui vahetuskurss on 1,1 siis hind =....... . Eelmises punktis toodud dollari kursi muutuse kohta võib öelda, et dollar
absoluutsuurustes (summas), kuid võimalik on tuua välja ka protsentuaalsed muutused aastate lõikes. Rahalises väljenduses on võimalik leida ettevõtte peamisi finantseisundit mõjutavaid tegureid, protsentuaalkuju võimaldab kindlaks teha, kui olulised on olnud muutused ja millised need võiksid olla edaspidi. Analüüsides AS Dale LD bilansinäitajaid on näha käibevarade vähenemist 0,3% võrra. Kõige likviidsem vahend- raha, on võrreldes 2010 aastaga vähenenud. 2011 aasta bilanss näitab, et kassas raha puudub. Võrreldes 2010 aastaga on toimunud varade suurenemine 0,03% võrra. Tegu võib olla tooraine kallinemisega turul. Põhivara maksumus on ettevõttes aastate jooksul võrdlemiselt stabiilne olnud. Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud 7% võrra, millest võib järeldada, et ettevõtte on õigeaegselt ja kohusetundlikult maksnud oma laene
Inimese kohta PC = 68 567 aastas ja BO müügitulu inimese kohta aastas = 37 614. Mis näitab, et kuus teenis PC inimesekohta ligikaudu 2500 rohkem tulu. Kuid 8 samuti kulutati rohkem. PC kulutas 2016. aastal inimese kohta 29 008 ja BO 22 919. Ehk kuus kulutab PC ligikaudu 500 rohkem, kui BO Eesti BO aruandeaasta kasum langes aastaga -82 866 võrra, mida mõjutasid müüdud teenuste kulude tõus ja turunduskulude tõus. Langenud oli aastaga ka brutokasum. PC'l samuti on aastaga tõusnud müüdud teenuste kulud ja turunduskulud kuid lisaks on tõusnud veel üldhalduskulud, finantstulud ja kulud. Üldhalduskulud on tõusnud PC'l 310 073 võrra, mida peamiselt mõjutasid üür ja rent, bürookulud, kulu ebatõenäoliselt
tagasi on makstud 1, 013 miljardit krooni. Eesti Vabariigi välislaenude koguvõlgnevus oli 2, 789 miljardit krooni. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi kroonini. Maksudest laekus eelarvega võrreldes enim ettevõtte tulumaksu (131,3% eelarvest), sotsiaalmaksu laekus 103,0%, käibemaksu 102,2%, üksikisiku tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%. Valitsussektori konsolideeritud kulud moodustasid aastaga 34,50 miljardit krooni. Võrreldes aastaeelarvega kulutati eelarves ettenähtud summa peaaegu kõikide kululiikide lõikes. 2000. aasta lõpuks ulatus valitsussektori defitsiit 879,6 miljoni kroonini ehk oli 1,0% SKP-st. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht oli 2000. aasta 12 kuuga 30,73 miljardit krooni ehk 2001. aasta tulude laekumine oli eelneva aastaga võrreldes 13,6% kõrgem. Samas suurenesid valitsussektori kulud võrreldes 2000. aastaga 9,1%, ulatudes toona 31,61 miljardi kroonini
Tabel 2. aritmeetiline keskmine 27643 variatsiooniamplituud 31610 maksimumväärtus 42309 miinimumväärtus 10699 Aritmeetiline keskmine näitab, et keskmiselt oli Eestis ajavahemikul 1970-2008 aastani 12- kuuse perioodi jooksul 27643 aborti. Suurim abortide koguarv oli 1972. aastal (42309 aborti) ja vähim 2008-ndal aastal (10699). Variatsiooni amplituud on üsna suur, lausa 31610, ehk siis viimase 39 aastaga on abortide koguarv Eestis vähenenud 31610 abordi võrra. See näitab, et viimase nelja aastakümnega on abortide koguarvu lausa 4 korda vähenenud. Seoseid võib siin tuua elatustaseme kasvuga ja arstiabi parema kättesaadavusega. 3. Elementaaranalüüs Tabel 3. Tagasivaatav absoluutne Abortide arv ahelin aheljuurde- aheljuurde-kasvu aheljuurde- absoluutne
Kodukirjand Eesti tulevik Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Andrus Ansipi kõrgelennuline loosung ,,20 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka!" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont
Regulaarselt viiakse läbi ohutusealaseid kontrolle, korraldatakse riskianalüüside koostamist, jälgitakse ohutust töökohtadel, viiakse läbi töötajate tervisekontrolle ja esmaabiandjate koolitusi. Sadam teeb tihedat koostööd Tööinspektsiooni regionaalsete üksustega. Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%. Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud
alustada oma õnnelikku ning täisväärtuslikku lapsepõlve. Kõikidel Eesti noortel on õigus kooliõppele ehk haridusele. Tulevikus saavad kõik Eesti noored käia mitmetes käsitööringides ning trennides. Eestlased hakkavad aru saama, kui tähtis on hoolida oma inimestest kellega nad elavad külg-külje kõrval. Isegi kui meid on vähe peame me alati kokkuhoidma, mis iganes ka ei juhtuks. Eestimaa on laulu rahvas, ning iga aastaga tekib juurde sadu uusi muusikuid ning heliloojaid. Paljud välismaalased hakkavad Eestisse rändama, sest nad teavad, et Eestis on hea ja turvaline elada. Siin pole tornaadosid, maavärinaid ega tsükloneid. Eestis on head ja muljetavaldavad elamistingimused. Lisaks on siin ka väärikas palk. Siin ootab neid kokkuhoidev ja sõbralik Eesti rahvas. Eesti jätkab oma soojade ning lõbusate traditsioonidega ning arendab neid iga aastaga aina edasi. Iga järgneva aastaga muutub
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). K...
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni kasvas veoteenus väljaspool Eestit. Kõige suurem tulude-kulude muutus on olnud kaupade, toodete, materjali ja teenuste valdkonnas. Samuti on ka suurenenud tööjõukulud
Kui otsused riigis põhinevad tühise seltskonna tahtel, siis ei saa enamusel hästi minna. Külluslikku elu nautivad otsustajad ei hakka kunagi mõistma neid, kellel hambad suus mädanevad, kes ei suuda iseseisvalt meelepärast tööd leida, kes pole sarnaselt peaministrile võimelised eluaset soojustama. Mida tähendab üleskutse, et teeme Eesti korda? Et hakkame riiki nagu korterit koristama? Üleskutse teha Eesti viie aastaga korda on mitmeti mõistetav. Mina sooviksin, et viie aasta pärast on korrastatud kõik lasteaiad ja lasteaiakohtadele ei ole järjekordi. Samuti on viie aastaga saavutatav see, et lausvaesuses olevate inimeste arvu vähemalt poole võrra vähendada. Viie aastaga saaks mõistliku asjaajamisega ka meie teed ja tänavad korda. Riik korda viie aastaga võiks tähendada ka seda, et lõpuks need hooned, mis on lagunenud ja silma riivavad, ära lammutatakse.
Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 II kvartal 2012). Et tempot mõista, olgu rada tähistatud skaalaga, mis algab 100-ga. Kohe esimesel aastal läheb Keskmine Palk ette (110) ja Eluase ei jää palju maha (109), Toit alustab aeglasemalt (105). Olgu järgmine vahefinis 6 aasta pärast (vahetult enne majanduskriisi kuristikku). Keskmine Palk on kaugel ees (200), järgnevad Eluase (152) ja THI 124. Toidu hinnad kasvasid sel perioodil üsnagi üldise hinnatõusu tempos (6 aastaga 22%). Raja lõpus on Palk jõudnud tähiseni 244*, Eluase 215, Toit 160 ja THI 154. Võrdlus näitab, et valitud perioodil on keskmine palk kasvanud keskmiselt kiiremini kui tarbijahinnad üldiselt ning kiiremini ka toidu ja eluaseme hindadest. Tarbijahinnaindeksi aastamuutus THI on kahel viimasel aastal tõusnud. Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aastal 2010. aasta keskmisega võrreldes 5,0%. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks olid
Uuringust selgus, et ka ühes perekonnas võivad olla mõlemad eluviisi valikud esindatud. Kas eluteel lähtutakse sellest, mida on õpitud eelnevatelt põlvkondadelt ja milline on saatus või oleneb tulevik hoopis tehtud valikutest? 19. 20. sajandil toimunud muutustest saaksime tuua välja ainult mõned, mis meie praegust elu on palju mõjutanud, kuid viimase kahekümne aasta jooksul toimunud muutuste mõju on olnud väga suur. Hea näide sellest on Eesti Vabariik, mis viimase kahekümne aastaga on saanud tuntuks uudse IT-riigina. Oleme ennast üles töötanud ja arenenud kahekümne aastaga rohkem kui kahe saja aastaga. Kiire arengu tulemusena on noorematel põlvkondadel olnud kergem kohaneda, sest sünnitud ja kasvatud on selle areneva keskkonna sees. Vanemad inimesed on aga suure osa oma elust veetnud tööd rabades ja muretsedes sellele, et perel oleks toit laual ja katus pea kohal. Seetõttu on generatsioonide vahelised lahkarvamused peaaegu vältimatud.
(vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 10 156, tööealisi (vanuses 15-64) oli 45 069 ja pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS Kokku sündis 2011 aastal Lääne-Virumaal 647 last. Vanuserühmadena: alla 20 aastased 46 last, 20-24 eluaastat 178 last, 25-29 eluaastat 174 last, 30-34 eluaastat 148 last, 35-39 eluaastat 78 last, 40 ja venemad 23 last. Kõige enam sünnitasid keskharidusega naised, 267
Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga 22% Kuld, teemandid, plaatinum, muud metallid, masinad ja seadmed Hiina, USA, Jaapan, India Import $102.6 miljardit (2011) Kasv aastaga 25% Masinad ja seadmed, kemikaalid, naftasaadused, teadustehnika ja toiduained Hiina, Saksamaa, USA, Saudi Araabia TÄNAN KUULAMAST!!!
Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a. on pidevalt suurenenud maagaasi ja vähenenud kütteõlide osatähtsus soojuse tootmises.
arvestuses. Enim kosus import Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt ja Hiinast. Väliskaubandusbilanss oli negatiivne Euroopa Liidu ja SRÜ riikidega. Suurima ülejäägiga oli Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu riikidest Rootsi, Soome, Prantsusmaa ja Taaniga, SRÜ riikidest Moldovaga ning muudest riikidest USA ja Nigeeriaga. Suurim kaubabilansi puudujääk oli Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Hiina ja Venemaaga. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot (vt tabelid 10-11). Ülejäägi vähenemise põhjustas teenuste impordi mõnevõrra kiirem kasv, mida toetasid muuhulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejääk moodustas teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. 2010. aasta viimase kvartaliga võrreldes oli teenuste netoeksport 27% väiksem ja hõlmas 5,6% SKPst.
Päev päevalt areneb meie maailm tohutult, iga päevaga aina kiiremini. Võtame kasutusele uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado vett, mis ei jõuagi mereni. Jordani jõe vesi voolab aga kaubandusse, mida
· Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3. Välisnõudluse taastumise (soodne mõju kaupade ekspordi kasvule), majandustegevuse elavnemise (suurenes Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete kasumlikkus) ning tulu netoväljavoolu kahekordistumise tagajärjel oli maksebilansi jooksevkonto 2010. aastal ülejäägis, vähenedes varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra. Jooksevkonto ülejääk oli 517 mln eurot ehk 3,6% SKPst. Maksebilansi jooksevkonto ülejäägi põhjused on järgmised: · Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning Eestisse paigutatud välismaiste otseinvesteeringute tulususe kasvu. · Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes aastaga 40% ning oli 1,1 mld eurot ehk 7,6% SKPst. Kaupade eksport suurenes enam kui kolmandiku võrra.
PESTLE test Enda PESTLE testi tegemiseks valisin BALTIKA firmat. Baltika turuosa Venemaal on poole aastaga kasvanud 3,7%. Baltika omanikeks on ülemaailmse tuntusega õlletootjad Scottish & Newcastle ja Carlsberg. joon. 1Baltika firma silt Baltika on Euroopas teinud läbi kiire tõusu. Venemaal on ta konkurentsitu esinumber. Tema käes on 24% Venemaa õlleturust ning poole aastaga on Baltika õlle läbimüük Venemaal kasvanud 22%. 1990. aastate algusest on Venemaal toimunud olulised muudatused alkoholitarbimise harjumustes. Õlu on asunud jõuliselt viina juhtpositsiooni kõigutama. Venemaa on tõusnud õlle tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas viiendale kohale. 1.Poliitilised tegurid Õluturgu reguleeriv õiguslik raamistik Kohalike omavalitsuste lojaalsus Haldusbarjääride olemasolu
Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4. Saturni ja Maa suuruse võrdlus 3. Planeet Neptuun Neptuun on kaheksas planeet päikesest ja see asub päikesest kõige kaugemal. Neptuun on Maast ligi neli korda suurem. Neptuunil puhuvad väga tugevad tormituuled. Tuulte kiirus võib tõusta kuni 2100 km/tunnis. Neptuunil kaks kuud: Triton ja Nereis
Transport tõusu või languse teel ? Maailmas mõeldakse väga palju looduse säästmisele ja ökonoomsusele. Kuid siiski väheneb iga aastaga transpordi kasutatavus. Iga aastaga langeb transpordi kasutatavus ligi kümnetuhande võrra, kui aatal 1996 oli sõitjatevedu ligi 265,1 miljon inimest siis aastaks 2010 on see arv kahanenud 173,6 miljoni inimeseni. Kas siis inimesed käivad jala või sõidavad enda isikliku autoga ? Statistika näitab ,et autosi ostetakse ja registeeritakse kuude vältel sama palju, väikeste kõikumistega. Seega ei saa otseselt väita ,et inimesed rohkem autodega sõidavad kuigi see linna pildis nii võib tunduda. Äkitselt on inimesed
November 774,609 759,973 867,76 968 1 093 Detsembe 841,972 809,249 918,02 1 028 1 160 r Allikas: Eesti Statistika andmebaas Aastal 2007 oli Eesti keskmine brutopalk kõrgeim detsembris, milleks oli 841,972 eurot. Sellele järgnes juuni, kus oli keskmiseks brutopalgaks 806,565 eurot. Madalaim Eesti keskmine brutopalk oli jaanuaris, milleks oli 631,128 eurot. Aastal 2009 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2007 aastaga tõusnud igakuiselt, vaid novembris ning detsembris oli keskmine brutopalk mõnevõrra langenud. 2009 aastal oli brutopalk kõrgeim juunis, milleks oli 875,142 eurot. Madalaim keskmine brutopalk oli augustis, milleks oli 719,773 eurot. Aastal 2011 oli Eesti keskmine brutopalk võrreldes 2009 aastaga madalam vaid jaanuaris, ülejäänud kuudel oli keskmine brutopalk tõusnud. Kõrgeim brutopalk oli detsembris, milleks oli 918,02 eurot
Eestist välja.Kuna ekspordi puhul on tegu eelkõige käibemaksuseaduse mõistes majandustehinguga, siis õiguslikul tasandil reguleerib käibemaksuseaduse § 5 kauba ekspordi mõistet.[1] 1.1 Eksport aastal 2008 Aasta 2008 oli Eesti majanduses küllaltki raske aeg, kuid ekspordis see ei kajastunud. Välja müüdud teenuste ja/või kaupade protsent oli kasvanud 5,4% võrreldes eelneva aastaga. Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgetekasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Masinad ja seadmed on jätkuvalt
vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse? Bakterite abil „DNA püssi“ abil antibiootikumiresistentne markergeen DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse GM põllukultuure kasvatatakse praegu 29 riigis kokku 160 miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest. 2011. aastal suurenes GM põllukultuuride kasvatamine võrreldes 2010. aastaga 8% võrra. Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
