Omavalitsuse tulude-kulude
struktuur 2007 aastal
Kodanik Voolaid
2011
Üldine info
· Kohalike omavalitsuste tulud kasvasid
2007. aastal kokku 11,3% ehk 2,0 miljardit
krooni
· Omavalitsusüksuste tulud varade müügist
liikusid 2007. aastal tavapärasemale
tasemele ning vähenesid eelmise aastaga
võrreldes 1,0 miljardit krooni.
Üldine info
· Omavalitsusüksuste tulud tulumaksu
laekumisest kasvasid 2 miljardit krooni
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristjan29
Õppematerjali autor
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................
Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub vastava eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. (Sisekaitseakadeemia koduleht) 2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli planeeritav tulu tõusnud 8 miljardini, ka kulud olid tõusnud üle 300 miljoni ehk 8,06 miljardini.
...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011.
milles pakutakse võimalusi teha suuri ja kalleid kingitusi. «Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed, sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni. Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja.
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Panga kasum moodustas 34,4 miljonit krooni ja jäi 2007. aasta 6 kuu kasumi tasemele. Liisingutegevus tõi kontsernile 1,5 miljonit krooni kahjumit (eelmise aasta 6 kuu kahjum oli 0,5 miljonit krooni). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjum moodustas 14,4 miljonit krooni (eelmisel aastal 4,6 miljonit krooni kahjumit). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjumid olid seotud laenuintressi kulude ja kinnisvara haldamisega seotud kuludega. Kasumiaruande analüüs 2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni. Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga. Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini
soodustab tarbimist, tarbimise kasv elavdab omakorda majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist, piirates seega majanduse arengutempot. 8. Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumisest - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestusest - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks. Riigieelarve on riiklik tulude ja kulude plaan. Riigieelarve 2010: tulud 84,5 miljardit; kulud 89,7 miljardit Vasalemma valla eelarve: tulud 64,5 miljonit; kulud 64,5 miljardit Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks. Nii tagatakse ka kontroll raha kasutamise üle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid