Kui maa-asulate keskmisena on haritav maa pind kahanenud 45,6%, siis madalaima mullaviljakusega valdade rühmas vähenes haritav maa koguni 70,5%. Haritava maa kahanemine on väiksem olnud valdades, kus mullaviljakus on kõrgem (r= -0.63). Sellist põllumajandusliku maakasutuse vähenemist ei ole toimunud mitte üheski teises uues EL liikmesriigis! Eesti teravilja keskmine saagikus on kõige madalam Euroopas, kuid ka kõige ebastabiilsem (FAO)! Põllumajanduse toodang on vähenenud kümne aastaga kaks korda (ESA)! Pärast Eesti taasiseseisvumist on meil väetiste kasutamine vähenenud mitmeid kordi! Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, pakub tootjale digitaalsel kujul ajas ja ruumis toimivaid teaduslikult põhjendatud lahendusi efektiivseks ja keskkonda säästvaks majandamiseks. AMGIS võimaldab hinnata ja leevendada põllumajandustootmisest ja toodangust
Eesti impordi mahu tipp tuli aastale 2007, kuid peale Pronksööd impordi ja transiidi seisukord läks halvemaks. Ekspordi kasv sel ajal ikkagi kasvas, ning hakkas langema just, kui algas finantskriis ja selle järgi ka majanduskriis. Vastavalt graafikule (Graafik 2.) on arusaadav kogu väliskaubanduse näitajate progress. Graafik 2. Eesti väliskaubanduse mahtude näitajad. Väliskaubanduse kaupade ekspordi ja impordi kasv aeglustus 2007. aastal varasema aastaga võrreldes ning oli Euroopa Liiduga liitumise järgse aja väikseim. 2007. aastal oli kaupade eksport 125,5 miljardit krooni ja import 177,1 miljardit krooni. Eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 4% ja import 6%, mis on viimase nelja aasta väikseim kasv. Osaliselt on kasvu aeglustumine põhjustatud ekspordi ja impordi väga kiirest kasvutempost 2006. aastal (vastavalt 24% ja 30%). Oktoobris 2008 suurenes kaupade eksport 13% ja import vähenes 3% võrreldes 2007. aasta
Passiivne (ei suuda, ei taha, ei saa) pensionärid, õppimas, sõjaväelased, koduperenaised, invaliidid, heitunud. Muutused Eesti tööturul: Muutus Eesti majanduse struktuur. Vähenes põllumajandus ja tööstus, suurenes teenindus. Järsult suurenes tööpuudus(struktuurne tööpuudus, on töötuid ja on töökohti, kuid need töötud ei sobi sinna.) Samasugused muutused toimusid Eestis 4 aastaga. Euroopa Liidus 15 aastaga. Eestis kiire muutus majanduse struktuuris. Liiga kiire areng 90-ndate alguses Eestis. Inimesed ei suutnud kohaneda nii kiiresti. Tekkis palju väikseid ettevõtteid/ärisid
(Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75
Keskkonnasõbralikud autod Seoses viimase 20 aastaga aktuaalseks muutunud keskkonnaprobleemide lahenduseks on erinevad autotootjad ja insenerid teinud palju koostööd, muutmaks sõiduautosid keskkonnasõbralikumaks. Probleem: Kütusekulu Suur osa sõiduautodest tarbib kütuseks bensiini või diiselkütust, mille tooraineks on nafta. Iga aastaga suureneb nafta tootmine ja tarbimine. Kuna nafta on taastumatu energiaallikas, siis oleme silmitsi faktiga, et naftavarud lõpevad ca 50 a pärast. Mis edasi? 1950. aastate autorevolutsioon Ameerika Ühendriikides pani aluse suurtele, mugavatele, mahukatele ja võimsatele sõiduautodele. Autod võtsid meeletul hulgal kütust, ligi 45 l/100 km kohta (võrdluseks tänapäeva keskm. Kütusekulu 12 l/100 km kohta), saastades ühiskonda ning raisates kiirelt naftavarusid. 90-ndatel
23° 20' E. Sofia asub linnulennult 1800 km kaugusel Tallinnast. Bulgaarias on kellaaeg sama, mis Eestiski ehk kellaajalised erinevused puuduvad. Rahvaarv Bulgaarias on 7 093 635 inimest aasta 2011 seisuga. Eestiga võrreldes on see riik rahvaarvu poolest mitmeid kordi suurem, kuid siiski võrreldes seda Euroopa või teiste riikidega maailmas, siis on 7 miljonit üsna väike rahvaarv. Nagu jooniselt näha, on Bulgaaria riigi rahvastik hakanud vähenema ja on kümne aastaga vähenenud ligikaudu miljoni inimese võrra. Rahvastiku tihedus on 66,2 in/km², mis on naaberriikidega võrreldes väike, sest Türgis, Rumeenias ja Serbias on rahvastiku tihedus suurem kui 90 in/km² ning Makedoonias ja Kreekas on see umbes 80 in/km². Bulgaarias on rahvastiku paiknemine ühtlane, kuid kõige tihedamani on asustatud pealinn Sofia. Ei ole palju kohti, kus ei elaks mitte kedagi. Rohkesti elab rahvast mere ääres, kuna seal harrastatakse kalapüüki.
korda. See näitab, et kümne aasta jooksul on tootmine ja hinnad kasvanud ning elu ja heaolu oluliselt paranenud. Oleme jõudnud lähemale heaoluriikidele. Näiteks on Soome SKP 35000 ja USA SKP 37700, Eestis on see samal ajal 15100 eurot inimese kohta. Sisemajanduse koguprodukt oli 2011 aastal 2007 aasta tasemel. Väga huvitav on jälgida majanduse näitajate dünaamikat masu ajal. Tööstustoodangu mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks on kümne aastaga kasvanud kokku 68,2%. Kõige rohkem kasvas tööstustoodangu mahuindeks aastal 2010 kuid enne 2008 ja 2009 aastal oli tööstustoodangu mahuindeks miinuses. Seepärast ka see suur kasv aastal 2010 22,6%. See näitab, et 2008 ja 2009 aastal oli tööstuses rasked ajad. Ning 2010 suutis tööstus jälle kasvada, aga teisalt ei saa sellest suurest protsendist eufooriasse sattuda, sest võrdlusbaas oli väga madal ja kukkumine masu ajal oli väga järsk
autoga liiklemise asemel jalgratta eelistamine. Kõige vähem ostavad nad ökomärgiga tooteid. 4. Missugused on uuringu põhijäreldused? Enamus inimestes arvavad, et on keskkonnateadlikud. 71% vastajatest viib ohtlikke jäätmeid selleks ettenähtud kohta, 65% sorteerib prügi, 69% võtab poodi minnes kodunt kotti 95% tunneb huvi oma kodukoha keskkonna-alase info vastu 5. Mis on võrreldes 2012.aastaga kõige rohkem muutunud? Võrreldes 2012. aastaga on tõusnud hinnang puhta joogive kättesaadavusele, elanike keskkonnateadlikkusele ning ka jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele. 6. Kuidas Sulle tundub, kas Eesti elanikud on pigem keskkonnateadlikud või mitte? Kuivõrd keskkonnateadlik on Sinu pere? Ma arvan, et Eesti elanikud on keskkonnateadlikud, sest meie riigis on ohtlikke jäätmete punktid, samuti saavad inimesed viia ära enda vanad patareid poodidesse. Poodides on kasutusel tihti ka biolagunevad kilekotid.
miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud. Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust. 2013. aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49%. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra. 4 2013. aastal äriregistris registreeritud 19 187 uuest juriidilisest isikust tasus aasta jooksul makse ligikaudu 26%, kogusummas 7 miljonit eurot. Joonis 2 Maksuaugud 2010-2013 2010. aastal maksuauk Eestis oli 464,2 miljonit euro. 2011. aastal vähenes 11,2 % - 412,4
maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul
2003. 2002-2003 aasta raiemaht oli üle 9 miljoni tihumeetri, kuuse raie ületas metsanduse arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. Eesti Roheline liikumine avalikustas uuringu, mille järgi kuni 50% Eestis raiutavast puidust on illegaalne. 2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005
emastel 110sentimeetrini ning isastel vaid 50sentimeetrini. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Angerjatel pole kõhuuimi ning paljudel liikidel puuduvad ka rinnauimed. Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas) Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest. Eestis kasvavad 10...11 aastaga emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Eestis püütud suurim emane oli 5,3 kg. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Toitumine Enamik angerjaid on röövkalad. Oma saakloomi valivad nad vastavalt isendi suurusele (putukaid ja nende vastseid, tigusid, usse, kirpvähilisi, väikseid kalu ning kalamaime). Esineb ka perioode, kui ei toitu. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 3 Sigimine
Ruumikad galeriid lubavad välja panna suuremõõtmelisi installatsioone. Erilist tähelepanu pööratakse baski kunstnike töödele. · Pidevalt on Bilbaos väljas ka mõni suurem Guggenheimi rändnäitus. · Esimese aasta jooksul külastas muuseumi 1, 36 miljonit inimest - rohkem kui kolm korda loodetust enam. · Bilbao turismiameti poolt läbiviidud uurimus näitas, et üle miljoni inimese (79% muuseumi külastanutest) sõitis spetsiaalselt selleks Bilbaosse. · Suurenenud turistide hulk on aastaga toonud linnakassasse 198 miljonit USA dollarit, millele lisanduvad veel kaupmeeste, restoranide jt tulud. · Muuseum on heaks näiteks kultuuriasutusest, mida finantseeritakse nii riiklike kui ka eratoetuste abil. Aastaga on muuseumi individuaalpatroonide arv tõusnud üle 9000, korporatiivseid patroone on enam kui 100. · Guggenheimi muuseum on osa laiemast , 1,5 miljardi USA dollari suurusest Bilbao kaasajastamise projektist. Läinud aastal avati ka linna uus metroo, mille kujundas tuntud
Lisaks arvatakse, et see ehitis on üks seitsmest tänapäeva maailmaimedest. Tunneli keerulise ehituse tõttu on tunnelis olnud 3 põlengut, mille pärast suleti tunnel. Varasemad neist on aset leidnud 1996. ja 2006. aastal. Viimane oli 11. septembril 2008. aastal, kui süttis ühes tunneli rongis tulekahju. Pärast viiekuulist pausi avati tunnel taas täielikult 10. veebruaril 2009. Tulekahjuga seoses vähenes sõidukite hulk eelmise aasta neljandas kvartalis 40% võrreldes 2007. aastaga. Üldiselt iseloomustas 2008. aastat reisijate langus. Veo- ja sõiduautode hulk vähenes 11%, reisibusside hulk vähenes 15% ja kaubarongide nõudlus 4% võrreldes aastaga 2007. Samas kui reisirongi kasutanud inimeste hulk kasvas 10%, millega ületati 9 miljoni reisija piir. Eurotunnelit loetakse kõige keskkonnasõbralikumaks viisiks, kuidas läbida La Manche väina. 2008. aastal vähendas tunnel õhkupaiskunud kasvuhoonegaaside hulka kahekordselt. Samuti
Kuidas vähendada koolist väljalangemist Kuna lõpetan põhikooli ja gümnaasium ootab ees, siis üha tihemini rõhutavad õpetajad meile, et gümnaasium ei ole kohustuslik ning sinna ei oodata õpilasi, kes ei taha õppida. Eelmisel veerandil käisime klassiõdedega õppealajuhataja juures. Rääkisime gümnaasiumi õpilastest ja nende käitumisest.Ta rääkis, et iga aastaga muutub õpilaste suhtumine õppimisse aina ükskõiksemaks. Ja kuna10.ndas klassis leidub selliseid inimesi, kes ei kavatsegi enda käitumist muuta, tuleb nad koolist välja visata. Mida siis teha, et koolidest ei langeks nii palju õpilasi välja? Ma leian, et kui tunnid oleksid huvitavamad, siis töötaksid ka rohkemad õpilased kaasa. Peaks olema rohkem praktilist tööd. Kus lapsed saaksid kõik ise järgi katsetada. Selline õppimisviis
Mäetööstus 258,1 304,7 345,6 362,4 410,4 mln Töötlev tööstus 5 470,6 7 053,6 9 064,4 9 342,9 9 892,6 Tegevusalad kokku 6 230,7 8 068,6 10 104,6 10 415,0 11 155,9 Joonisel 1. on aga toodud need arvud (Vt Tabel 1.) visuaalse joonisena välja, et luua ettekujutlus, kuidas iga aastaga tõuseb jooksevhind antud tööstustel. Tabelis 1. on näha, kuidas iga aastaga aina tõuseb jooksevhind kõikides valdkondades numbriliselt, visuaalselt parem näha Joonis 1. Seda seetõttu, et majandus oli ja on tõusu teel. Majandus surutise tipp hetk oli tolleks hetkeks selja taga. Kuna aga majandusolukord paranes, suurenes ka erinevate tööstustoodangute tarbimine, millest tuleneb ka jooksevhindade tõus. Vaateldavate aastate keskpaigas võeti Eestis kasutlusele ka euro
............................................................................... 6 Tarbija üldised hoiakud........................................................................................... 7 Kasutatud materjal................................................................................................. 8 Nutitelefonide tarbimisnõudlus Tänu oma asendamatule rakendusele, on nutitelefon üks maailma populaarsemaid tooteid ning selle nõudlus on jõudnud tippu aastaga 2016. See oli nii vajalik toode, et I maailma riikides omab vähemalt 60% inimestest nutitelefoni ning rekordina Lõuna-Koreas 88% inimestest (Baer, 2016). Kuid nutitelefonide hoog on olnud sees juba üle 5. aasta ning peamised telefoni brändid (Samsung, Apple, Huawei, Sony, Nokia) ei müü alternatiivseid telefone aktiivsel turul. See tähendab, et ainuke uus telefon ongi nutitelefon. Tänu oma populaarsusele, ei ole enam
jätkusuutlikult või mitte. Kui ettevõtted soovivad kavandada ettevõtte jätkusuutliku arengut, siis tuleb eelkõige silmas pidada keskkonnast tulenevaid mõjureid. Loodusressursse jääb üha vähemaks, ja mitte ainult fossiilseid kütuseid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel muutub nõrgemaks ökosüsteemi tasakaaluvõime, mis on kliimasoojenemise tõttu niigi surve alla sattunud. Ökosüsteemid on viimase 50 aastaga kiiremini kahanenud, kui kogu senise uuritud inimajaloo jooksul. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et me elame globaalses mõttes võlgu. Me kulutame rohkem, kui me tagasi maksta suudame, ka meie eestimaalased. Inimkond ületaas maakera taastootmis piiri 1980ndatel aastatel. 2002. aastal kulutasid tööstusriigid aastas 23% rohkem loodusressursse, kui maakera taastoota suutis. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid 41 aastat tagasi (1961
· 2010. aastal sai võõrutusravi ligikaudu 710 000 opioiditarbijat 25.5.13 10 Oopiumi tootmine · Oopiumirikkaid unimaguna sorte kasvatatakse peamiselt Kagu-Aasias ja Ees-Aasias · UNODC teatel toodavad afgaanid 90 protsenti kogu maailmas müüdavast oopiumist · Nüüd kasvatatakse neid ka piirkondades, mis varem olid kuulutatud «moonivabaks». ÜRO raporti järgi suurenes oopiumi tootmine mullu 2010. aastaga võrreldes 133 protsenti 25.5.13 11 Seadus ütleb · Unimaguna kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on Eestis keelatud · Unimaguna (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid) ürt, kuprad ja sellest kodusel teel valmistatud produktid kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja 25.5.13 12
(59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70-200 aastaga. Tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. Aatomituumade lagunemisel eralduv energia on mitme suurusjärgu võrra suurem kui mistahes sama kaaluosa aine põlemisprotsessis eralduv energia. Veelgi suurem energia kogus eraldub aga kergete aatomituumade ühinemisel. Raskete aatomituumade lõhestamisel
Väga tihti olen ma kuulnud inimesi kasutamas seda slängi, näiteks „Kui palju infi meil on vaja selle slaidi jaoks otsida?“ Pidevate eesti keele reeglite vastu eksimise, pideva slängi kasutamise ja pidevalt eestikeelsetesse tekstidesse inglisekeelsete sõnade lisamise tõttu arvan ma, et eesti keel ei ole väga jätkusuutlik. Mina arvan seda sellepärast, et 20. sajandil oli keelekasutus väga palju parem, kuid nüüd paarikümne aastaga on keelekasutus drastiliselt halvenenud. Eesti keel ilmselt ei kao täielikult ära, kuid selle kasutamine läheb väga halvaks. Kui paarikümne aastaga on see keelekasutus juba nii palju halvenenud, siis on päris valus ette kujutada milline võib olla Eestis kasutatav eesti keel näiteks 50 aasta pärast. Ehk vaatavad praeguse generatsiooni noored aastat 2069 tulevikus samamoodi nagu vaatavad meie vanemad aastat 2019 praegu. See mõte on minu jaoks päris hirmutav.
Näiteks kõige lihtsamal viisil, mitte prahti maha visates. Alates 2008.aastast korraldatakse Eestis kampaaniat ,,Teeme ära", mis kujutab endast aktsiooni, kus vabatahtlikud koristavad ise Eestimaad. Tuhanded inimesed üle Eesti tulevad kokku, et korjata prügi meie metsadest, teeäärtest ja mujalt. Kokku korjatakse tonnide viisi prahti, mis enamjaolt läheb hiljem käitlemisse vastavatesse firmadesse. Kampaania saab iga aastaga aina populaarsemaks ning seda on Eesti eeskujul jälginud ka teised riigid, näiteks Läti, Portugal, Sloveenia. 2008.aastal korjati ligi 10 000 tonni prügi üle Eesti ja need numbrid kasvavad iga aastaga. Igal inimesel on võimalus anda panud, et hoida loodust puhtana ja võidelda reostuse vastu.
tempo aina kasvas. Ent eelnev moodustab paraku vaid imetillukese osa tegelikust hävingust. Kuna enamik tänapäeval elavaid liike on ikka veel teaduslikult kirjeldamata ja ristimata, lõviosa putukate (kes moodustavad rõhuva osa kogu seltskonnast) tegelik seisund aga tundmata, siis pakuvad eksperdid sootuks suuremaid numbreid. Ühtede hinnangul kaob maamunalt päevas jäädavalt 3-130 eri liiki. Teiste arvates 0,2-0,3% kõikidest liikidest aastas. Iga järgneva aastaga sureb välja 2000 taimeliiki. Veelgi suuremad on kaotused loomariigis. Põhilises ollakse ühte meelt - lähema paarikümne aastaga kaob Maalt veerand praegu siin elavatest liikidest. Suuremad surnuaiad asuvad troopikas. Ja peamisteks põhjusteks on tähtsuse järjekorras elupaiga solkimine, jälitamine ja võõraste liikide sissetoomine, mille tagajärjel pärismaalased kaovad.Tervelt 29 viisil on võimalik elupaigast ilma jäädes välja surra
(seisuga kevad 2008) Eesti elanikest vanuses 15-74 aastat on * internetikasutajaid 66% (on kasutanud Internetti viimase 6 kuu jooksul) * Interneti paljukasutajaid 52% (st on kasutanud Internetti uuringule eelneval nädalal vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles vanuserühmas ca 20 000 arvutikasutajat ja ligikaudu 28 000 internetikasutajat. Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab neid regulaarselt 91% arvutikasutajatest kasutab arvutit ja 90% internetikasutajatest kasutab internetti vähemalt kord nädalas. Kuna uuringu sihtrühm on aastaga kahanenud, siis protsentuaalselt väga suuri muutusi toimunud pole. Siiski võrreldes eelmise kevadega on arvuti ja interneti kasutajaskond
tahavad uudset lähenemist rakendada ka turunduse töös Tele2 eesmärgid: Tele2 kui hinnaliidri kuvandi kasvatamine tarbijate peas. Mõjukus EMT säilitas mobiilsideturul turuosa 47% lepinguliste klientide arv jäi möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 488 tuhande tasemele. Ettemaksega kaartide kasutajate arv kasvas võrreldes 2009.a. esimese kvartaliga 1 tuhande võrra, jäädes 279 tuhande tasemele. EMT mobiilse interneti kasutajate arv kasvas aastaga 11,6 tuhande võrra. Kokku hinnanguliselt 750 000 klienti Lisa EMT AS Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2011 Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja ITettevõte 2011 EMT AS tulemused 2010 (tuh kr/eur) Müügitulu 2 720 782/173 890 Müügitulu muutus +87,8% Puhaskasum 653 358/41 757 Puhaskasumi muutus +127,6% Omakapitali tootlikkus 71,2% Tootlikkus 1 töötaja kohta 5 941/380 Koht üldtabelis 1 Mõjukus
SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3. Lapsed ( 0-14a) moodustavad riigi rahvastikust suure osatähtsuse. Umbes 44.5%. Tööealised (15-65a) moodustava riigi rahvastikust 53%. Tööealisi mehi on rohkem. Vanemaealised(+65 a) moodustavad riigi rahvastikust 2,4%. Naisi rohkem kui mehi. Aastal 2009 on sündimus umbes 46 promilli, mis on võrreldes eelmise aastaga -0,78% Suremus on umbes 19,18 promilli, mis on võrreldes eelmise aastaga -1,94%. Tüdrukute ja poiste suhe on viie aasta jooksul olnud suhteliselt muutumatu. Poisse ja tüdrukuid sünnib võrdselt. Meeste ja naiste suhe on ka olnud suhteliselt muutumatu. Mehi on natukene rohkem kui naisi. Keskmine eluiga on mõlemal sool, nii meestel kui naistel madal. Võib öelda, et Afganistan on praegu demograafilise ülemineku esimeses etapis. AFGANISTANI SUUREMAD LINNAD Näiteks:
"Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti jätkusuutlikkust silmas pidades endas selgeid ohumärke. Jätkusuutlikkuse langemise põhjuseks on ka tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Eesti jätkusuutlikkust näitav säästva arengu indeks on
Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%),
· Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. · Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud. LINNUSAAR https://www.youtube.com/watch?v=ulkY7mOkdqs#t=85 KUI KAUA PRÜGI LAGUNEB? · Kilekotid ja plastpudelid: · õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks · täielikult 500-1000 aastaga · Klaaspudel - miljon aastat · Konservikarp -100 aastat · Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi · Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat · Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud REOSTUNUD RANNAD JA LAHESOPID KURB FAKT · Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja
Haridusametil tuleks vene koolides rakendatav õppekava karmi pilguga üle vaadata ning ainekava rohkem paindlikumaks muuta, ühtlasi peaks tihedamalt lävima vene koolide õpetajatega, kes tihtipeale on negatiivsed kõige uuendusliku suhtes. Suurt rolli venekeelsete koolide halbades tulemustes mängib pedagoogide puudus. Peamiseks takistuseks on vene koolide õpetajate halb eesti keele oskus. Õpetajate koolitamisega on hiljaks jäädud, isegi õpetajad ei õpi enda ainet eesti keeles paari aastaga ära, kui seda seni pole suudetud teha. Arvan, et osalisele eestikeelsele õppele oleks pidanud üle minema juba aastaid tagasi, et õpetajatel oleks olnud aega keelt omandada, ühtlasi oleks see ka lihtsam olnud. Õpetajad, kes mõistavad eesti keele vajalikkust tuleviku jaoks, õpivad selle ka ära ning mõistavad eestikeelsele õppekavale ülemineku vajadust. Lõhe vene ja eesti koolide õpilaste eksamitulemuste vahel on suur, kuid mitte ületamatu. Iga
Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18- aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli
ühiskonna arenguga. Teaduslikult on tõestatud, et arenenud riigid, kus on kättesaadav haridus, on tihtipeale negatiivse iibega. Loogiliselt võttes, kui iga järgneva põlvkonna iive langeb, siis lõpuks puuduvad inimesed, kes tegeleksid ühiskonna ja selle arenguga. Tegelikult algab kõik loodusressurssidest ja nende õigest kasutamisest. Kui kunagi ei olnud autosid, siis liiguti jala. Alates sellest kui auto leiutati, on autod muutunud iga aastaga aina käepärasemaks kõigile inimestele. Auto tundub esmapilgul ju ainult hea ja mugav viis liiklemiseks, kuid tihti ei mõelda selle pahema poole peale. Autokütus ei ole just kõige parem viis, kuidas meie loodusresursse kasutada, kuid kui keelata diisel- ja bensiin kütused ära, laguneks laiali ühiskond. Hetkel tegeletakse igapäevaselt elektriautode ning loodussõbralikke biokütuste arendamisega. Biokütused on küll paremad kui diisel- ja bensiin kütused,
1.2 Konkreetne tegevusala Miniuuringus analüüsiks valitud ettevõtte konkreetne tegevusala on kinnisvara. 1.2.1 Majanduslik seis Kinnisvara haru majandusliku seisu väljaselgitamiseks on tuginetud Statistikaameti kõige värskematele kättesaadavatele andmetele (2011. aasta kohta) ning võrdlen seda 2005. aasta andmetega. Kinnisvara harus tegelevad Eestis vaid väikeettevõtted (vt Tabel 2). Suurettevõteteks loetakse kui on 250 ja enam töötajat. Võrreldes 2005. aastaga on töötajate arv kinnisvaras suurenenud 44 %. 5 Tabel 2. Töötajate arv kinnisvara harus 2005. ja 2011. aastal Töötajate arv Ettevõtete arv 2005 Ettevõtete arv 2011 1-9 2 443 4 603 10-19 121 115 20-49 71 46 50-99 18 5 100-249 6 2
8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld.
Pärisorjast saab pärisperemees Talurahva olukord hakkas paranema 18.19 sajandi vahetusel. Selle suureks põhjuseks oli Merkeli ja Petri algatusel valgustusideede levik, mille eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. Iga aastaga paraneb talupoja seis ning lõpuks saavad neist pärisperemehed. 1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse.
30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse Fakte olmejäätmedest Maailmas aastas: toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) Pildid saarest Prügi lagunemise aeg: Kilekotid ja plastpudelid: õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks täielikult 500-1000 aastaga Klaaspudel - miljon aastat Konservikarp -100 aastat Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud Kahjulikkus elusolenditele Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või – tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. Ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord
inimgeograafia ja statistika. Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid. Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni.Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni. Maailma rahvastiku paiknemine
E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Sellegipoolest peame me sellesse uskuma.
aastaga hääbub meie keel üha enam ja enam. Probleemiks on meie puhta eesti keele kadumine, sest nooremad põlvkonnad võtavad oma igapäevasesse kõnepruuki järjest rohkem võõrkeelseid sõnu ja väljendeid, mis rikuvad eesti keele puhtust Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost ning üha vähem mõtlevad inimesed sellele ühtsele rahvatundele, mis viis neid laulukaare alla ennast vabaks laulma. Iga aastaga lahkub üha rohkem inimesi Eestis, et saada parem töö, haridus ja elu välismaal. Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lähevad laia ilma õnne otsima ega naase enam Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik. Riik , kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Tahaksin loota, et meie väike Eesti rahvas jääb püsima, et meie rahvas leiaks taas selle ühtsus
Tegu on konservatiivsete jõududega, mis arvatavasti ei vähenda liikumise energiat, orbiit võib küll pisut muutuda, aga põhiparameetrid (kaugus päikesest ja ekstentrilisus) on püsivad suurused. Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemisel välja allikast eemaldumise tõttu on planeetide pöörlemine muutlik.Siin on tegu pretsessiooni ja loodeliste jõududega. Maa telg teeb ühe täistiiru 25725.aastaga Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit. Maast kaugemal olevad Kuu osad peavad liikuma orbiidil suurema kiirusega, kui lähemal olevad. Sisejõud aga peavad olema suuremad süsteemi lõhkuvatest välisjõududest. Kui välisjõud on suuremad, siis laguneb taevakeha loodeliste jõudude toimel. Stabiilsus määrab loodeliste jõudude suhtes planeetide omavahelised kaugused. Kosmiline kiirus
2006 -100000 Alates Euroopa Liiduga ühinemisest on nii kaupade välja-kui ka sissevedu hoo sisse saanud ja aastakasvu tempo ulatunud taas 20% ja üle selle.Kui 2004 aastal võis osa ekspordi-impordi kasvust kirjutada andmeallikate ja metoodika muutuste arvele mille mõju ulatus ka 2005 aastasse.(mäletatavasti laienes Euroopa Liit 2004 a. keskel, 1.mail) siis 2006 aastaga andmete võrdlus põhineb juba samadel andmeallikatel ja samal metoodikal.Sel juhul on ekspordi aastakasv 24% ja impordi oma 29%.Siiski näitab ülekuumenenud majandus mõningaid jahtumismärke: 2007 aasta esimese üheksa kuu eksport suurenes eelmise aasta võrdlusperioodi suhtes vaid 4,4% ja import 5,2%. Väliskaubandusbilanss on olnud Eestil alates 1994 aastast pidevalt puudujäägis, kusjuures see on kasvanud impordi suurema mahu ja sisenõudlusest põhjustatud
imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline välisinvesteeringute sissevool aga kinnitas välisinvestorite usalduse kestmist, hoolimata majanduskasvu olulisest aeglustumisest. Inflatsioon
Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus bensoehappe osas, mille ekspordi vähenemist tasakaalustas osaliselt müügi kasv siseturule. Samuti kahanes ammoniaagi ning teatud värvide ja lakkide eksport. (Majandus- ja
Prognoositakse, et aastaks 2020 elektri hind, mis on toodetud tööstuselektrijaamades landeb 0,1 euroni, ja 0,15 euroni elektriks, mis on toodetud elumaja päikesepaneelidega. Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma Kui seni kehtisid päikeseenergia kohta väited, et sel moel toodetud elekter on ülikallis ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga. Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini. Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik
04.05.2006 | Märt Riistop (ÄP Tööstus) Ikka veel leiab umbes pool maailmas raiutavast puidust kasutamist kütusena ning suur osa metsadest langeb tuleroaks seetõttu, et põllumaadele ruumi teha. ÜRO organisatsioon FAO [ütleb], et maailma metsade pindala väheneb endiselt, kuid see vähenemise ulatus on varem arvatust väiksem. Aastatel 2000-2005 vähenes maailma metsade pindala keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas (Eesti metsade pindala on 2,28 miljonit hektarit, viimase viie aastaga on metsade pind kasvanud 0,04 miljoni hektari võrra). Suurem osa sellest langeb Aafrika ja LõunaAmeerika aladele ning süüdi on metsamaa muutmine põllumaaks. Lisaks kakao- jt istandustele on uus tendents palmi- ja sojaõli tootmine biodiisli tarvis. Euroopas ja tänu Hiinale isegi Aasias metsade pindala suureneb. Kõige üllatavam ongi Hiina metsaistutuse mastaapsus, 15 aastaga kasvas metsaistanduste pindala 18 miljonilt 31 miljonile hektarile
rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik: vt lisa 3). Sündide arv viimasel aastal: 54 000 Surmade arv: 53 000 Loomulik iive: 0.18..% Rändesaldo: 0 Slovakkia populatsioon kasvab sündimuse suurenemise pärast. Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul väga vähe muutunud, prognoosis on muutus kahanev, kuid seegi üpris väike muutus. Selle aasta seisuga sündis iga naise kohta 1,4 last. See näitaja on paarikümne aastaga kahanenud. Suremuse üldkordaja on 30 aasta jooksul erinevalt sündimusest olnud muutusteta, prognoositakse väikest kasvu. Imikusuremus on selle aasta seisuga 5 surma 1000 sünni vastu. See näitaja on viimase paarikümne aasta jooksul kahanenud. Oodatav keskmine eluiga selle aasta seisuga on 77 eluaastat, viimase paarikümne aastaga on see vanus kõrgenenud ning prognoositakse veel kõrgenemist. Riigis pole tõsiseid probleeme AIDS'iga. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis on võrreldes 1990
See on teema, mille üle võib vaielda erineval viisil ning üsna lõputult, sest igal inimesel on oma arvamus. Minul isiklikult on Eesti jätkusuutlikuse kohta üks ning väga põhjalik arvamus. Vastus sellele küsimusele, kas Eesti on jätkussuutlik on `'ei'', sest vaatamata nii paljudele võimalustele, mis on meie riigil olnud, ei ole seda kunagi ära kasutatud. Alustuseks toome esile kõige mõjutavama aspekti, miks pole Eesti jätkusuutlik. Valitsus iga aastaga väheneb rahva usaldus valitsuse suhtes, kuna ei rahuldata inimeste nõudmisi ning soovidega arvestatakse minimaalselt. Täpsemini öeldes surub valitsus oma võimu rahvale peale, kinnitades ona reeglid ning seadused mida meie, rahvas, peame järgima.Valimiste eel riputatakse üles reklaamiplakatid ning televisiooni eetris lastakse videolõike, kus lubatakse täita rahva soove, kuid peale valimisi jääb enamus soovidest siiski täitmata. Hiljuti lugesin uudiseid Eesti
2006 66,9 66,6 - 2007 82,1 77,5 - 2008 90,1 90,3 2,6 2009 97,8 98,5 -0,8 2010 83,9 89,5 -5,5 2011 87,9 92,7 4,6 · 2005-st aastast kuni 2007 aastani ületavad riigieelarve tulud kulusid · 2008-2011 aastatel on kulud suuremad tuludest · Iga aastaga on kulud märgatavalt suurenenud, vähenenud vaid aastal 2010 RIIGI EELARVE MAHU MUUTUS KORRIGEERITUNA INFLATSIOONIMÄÄRAGA · Arvutamiseks kasutatakse valemit In= Ir- g, kus In on nominaalintressimäär, Ir on reaalintressimäär ja g on inflatsioonitempo TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA (%) Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku 4,1 4,4 6,6 10,4 -0,1
Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6 Nagu eelmises seminaritöös juba öeldud, on tabelist näha, et Eesti SKP on tunduvalt kõrgem antud aastate vältel kui seda on Gruusias. Kuid samas on Gruusia majandus nende arvude põhjal palju stabiilsem. Aastal 2009 esines sealgi majanduskriis, kuid languse protsent võrreldes 2008 aastaga ei olnud nii hull kui samal ajal meil siin Eestis. Majanduse languse eest ei pääsenud kumbki riik, aga nagu näha, siis puudutas see rohkem meie riiki kui gruusiat. Praeguseks on mõlemad riigid oma majanduse saanud uuesti plussi poolele, mis on vägagi positiivne. GRUUSIA JA EESTI INFLATSIOONI VÕRDLUS 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi inflatsiooni muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 9.2 10
lõpetamist kursustel käies omandasin iseseisvalt eesti keelt. Aastatel 1992-2001 töötasin Tööturuametis töövahenduskonsultandina. Olen käinud paljudel tööalastel täiend-ja ümberkoolitustel, mille käigus omandasin uusi oskusi ja teadmisi (nt projekti kirjutamine). Minu teiseks töökohaks on Narva Linna Sotsiaalabiamet, kus ma tööan juba 10 aastat. Alguses olin ma neli aastat sotsiaaltoetuste määratlevaks ametnikuks. Siis sain hoolekandeosakonna juhiks. Arvan, et selle kümne aastaga olen omas valdkonnas saanud piisavalt palju kogemusi. Oma ametivalikuga olen väga rahul. Minu arvates mul on pingeline, aga huvitav töö, mille eest ma saan piisavat töötasu. Arvan, et valitud kutse (sotsiaaltöötaja) sobib mulle. Analüüsides iseenda, võin teha kindlaks, et mul on tüüpilised isiksusejooned: inimkeskne ja sõbralik, kannatlik, taktitundeline, mõistev, lahke, abi- ja koostöövalmis, toetav. Eelistan tegevusi, mis hõlmavad suhtlemist teiste inimestega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
