Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
Xeea Peapy : , 1856 . Riiklik Tretjakovi Galerii on Moskvas asuv kunstimuuseum. See on asutatud 1856.aastal kaupmees Pavel Tretjakovi poolt, kellele kuulub praegu üks suuremaid ja kõige olulisemaid kunstikogusid maailmas Venemaa kunstist. 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . Pavel Tretjakov alustas oma maali kollektsiooni kogumist 1850.a keskel. Ja see viis mõne aja pärat selleni, et 1893.a avati suurele publikule Moskva Paveli ja Sergei Linnagalerii. Kollektsioonis oli 1276 maali, 471 joonist, 10 skulptuuri vene kunstnikelt aga ka 84 pilti välismaa meistritelt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( , . 10) « », 1986 . 1850. , 1867 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3. 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . , -- , . 1941 17 . 17 1945 . 1985 . , , 10, . « XX ». 1986 1995 . . , . , , . ( ) : .. , . . , .. , .. , .
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( ., . 10) « », 1986 . 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . -- , . 1941 17 . 17 1945 . (2004) 1985 . , , . 1986 1995 . . - , . -- . . . , . . , 1815, . « » ( ) : - .., - . . , - .., - ... : ., 10
f 32 ,64 ,96 ,27 ,59 ,91 ,07 ,23 ,39 ,55 ,71 ,87 ,03 ,19 ,34 ,50 Column F 1/s U=f(w) 6,00 5,00 4,00 3,00 Column E Column F 2,00 1,00 0,00 =2 628, 125 188 251 314 376 408 439 471 502 534 565 596 628 659 691 f 32 6,64 4,96 3,27 1,59 9,91 4,07 8,23 2,39 6,55 0,71 4,87 9,03 3,19 7,34 1,50 e 1/s 1,00 0,00 =2 628, 125 188 251 314 376 408 439 471 502 534 565 596 628 659 691 f 32 6,64 4,96 3,27 1,59 9,91 4,07 8,23 2,39 6,55 0,71 4,87 9,03 3,19 7,34 1,50 1/s
yp : : 10. - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III.
Taoism üldist Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioossne usk Peetakse tarkuseks ja eluviisi aluseks Tõeline hiinalik religioon Üks ,,Kolmest õpetusest" budismi ja konfutsianismi kõrval, millel põhineb hiina kultuur Levik Levinud enamjaolt Hiina aladel Levinud edasi ka Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia aladele Alates 1960. aastatest muutus populaarseks ka läänemaailmas Eriti levinud Taiwanil Ajalugu Religioosse taoismi algus 142. aasta pKr Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt Põhiteos ,,Daodejing" (,,Kulgemise väe raamat") Autoriks Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks Õpetuse alused Dao toimimisviis, eluseadus Üksikisiku suhe maailmaga Muutuse ja vahelduse tsükliline kordus Ohvrite ja rituaalidega mõjutada ei ole võimalik Sundimatus Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne Inimese intuitiivne inetlligentsus Pettekujutlused Toimimatus, mis ei sarnastu liikumatusega Tundeline suhtu...
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks fenneki, kes on küülikusuurune kõrberebane. Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad ...
Tabel 14-1 Katse Mõõdetud Arvutatud nr. r U,V I,A P,W Ua,V Uz,V z, Ua,V Uz,V cos z, 1 20 226 0,6 38 10,6 224 377 12 211 0,06 326 2 40 226 0,6 42 23 220 376 24 211 0,11 354 3 100 226 0,56 56 56 208 404 56 197 0,27 366 4 200 226 0,48 67 98 182 471 96 169 0,49 405 250 200 150 r 100 M. U,v M. I,A 50 0 1 2 3 4 500 400 300 200 100 0 1 2 3 4 r M. U,v M. I,A M. P,W M. Ua,V M. Uz,V M. Z A. Ua,V A. Uz,V A. Cos A. Z
TARBIMINE TÖÖ ÜLESANNE: Määrata milliseid toiduaineid meie rühma liikmed ostavad ja koosta nädala sees ostetud toiduainetest tabel Määrata toitudes kasutavaid lisaaineid (E) Kanda kaardile kohad, kust ostetud tooted pärinevad. Märkida miks olin sunnitud just seda kaupa ostma TOP 10 TOOTEID MEIE RÜHMAS 1 Coca Cola 2 Rumm 3 Piim 4 Leib (Paksendaja: guarkumm; emulgaator: E482) / Sai (Emulgaator : E 471,E 481) 5 Makaronid 6 Kartul 7 Munad 8 Õlu 9 Lastevorst (Stabilisaatorid: karrageen, E450; Antioküdant: askorbiinhape, naatriumaskorbaat; Happesuse regulaator: E451; Lõhnaja maitsetugevdaja: E621; Säilitusaine: E250) 10 Kala MIKS JUST COCA COLA? Kes ei tea, siis seda kasutatakse alkohoolsete kokteilide valmistamiseks. Selles lauses on ka vastus sellele miks populaarsuse järgi teisel kohal on rumm! :) KUI AGA TÕSISELT RÄÄKIDA...
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räi...
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik Poliitiline Rahanduskriis Majanduskriis kriis kriis PINGED Väljapääsmatu Rahanduslik olukord Generaalstaatide Kokkukutsumine 1789 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee /voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7Nq7M:&tbnh=13 7&tbnw=186&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1356%26bih %3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&...
inimese gu kohta 2006a. leibkondades (M) (N) in/kg import ja netojääk kohta indeks 2006a. (p) Suurbritannia 116,9 0.942 1269.1 5.4 471 62 ... .. 4.7 78.2 572 874.2 (p) ; 903.1 (p) ; -28.9 (p) Eesti 68,1 0.871 191.7 5
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Elektriga ja elektrita töövahend Referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2010 SISUKORD 1. ELEKTRIGA TÖÖVAHEND KÖÖGIKOMBAIN....................................2 2. ELEKTRITA TÖÖVAHEND TAIGNARULL..........................................3 3. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................4 Elektriga töövahend köögikombain Köögikombain on seade, mida juhitakse nuppude, mootori, tööanuma ning rea lisaseadmete abil. Kõik need komponendid piiritlevad seadme funktsionaalsed võimalused. Peamine parameeter, mille eest mootor vastutab on pöörlemise kiirus. Lihtsamatel mudelitel on üks-kaks kiirust, kallimatel variantidel aga neli ja enam. Kiiruste vahemik ulatub 15 kuni 12000 pöördeni minutis. Suuremad kiirused on head peenestamiseks, aeglasemad kiirused aga sega...
andmete kvaliteeti? Andmekogumismeetodiks valiti ankeetküsitlus, mis saadeti laiali veebipõhiselt. Saadud andmete kvaliteet on üsna keskpärane. Arvestades, et tagasi tulid vaid nende ettevõtete arvamused, kellel on internet igapäevakasutuses. Lisaks sellele jäeti ankeedid saatmata nendele majutusettevõtetele, kellel puudub e-posti aadress puhkaeestis.ee veebilehel. Samuti võib andmete kvaliteeti nimetada keskpäraseks, sest tagasisaadetud vastuseid oli 104, kuid saadetud ankeete 471. Küsitlus ise oli veidi pealiskaudne. Oleks isiklikult laskunud veidi rohkem detailidesse, kuid ilmselt oleks pikem küsitlus kaasa toonu väiksema tagasisaatmise protsendi. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? Andmetöötlusmeetodiks kasutati kirjeldatavat ja järeldavat statistikat ning sisuanalüüsi. Lõputöös ei ole mainitud kordagi, milliseid andmetöötlusmeetodeid
83,86. Võrreldes neid andmeid teiste sama regiooni riikidega siis väga erinevusi pole. Rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu analüüs Suurimaks muudatuseks on kindlasti see, et mõlema sugupoole esindajad elavad nüüd kauem kui varem. Riigi rahvastiku vanuseline jaotus Lapsi vanuses kuni 14 moodustavad 16,41% (898 903 inimest) kogu riigi rahvaarvust. Kodanikud vanuses 15-64 on kogu rahvaarvust 63.38% (3 471 363 inimest) Eakamad, ehk siis 65+ aastased moodustavad 20,21% (1 106 656 inimest) kogu riigi rahvast. Ülalpeetavate määr on 57,77% Vanadussõltuvuse määr on 31,9% Selle põhjal võib järeldada, et riigis on vananem rahvastik. Riigi demograafiline areng Soome riik on jõudnud kaasaegsesse demograafilisse arengu etappi, kus on sündimus suurem kui suremus ja kus erinevas vanuses inimesi on sarnases hulgas. Sisse- ja väljaränded
(madalad) 4 Töökindlus 10 8*10=80 8*10=80 10*10=100 9*10=90 9*10=90 (kõrge) 5 Ohutus (ohutu) 9 8*9=72 9*9=81 10*9=90 9*9=81 8*9=72 6 Kasutamislihtsus 9 8*9=72 7*9=63 9*9=81 9*9=81 8*9=72 (lihtne) 7 Mugavus (kõrge) 10 10*10=100 10*10=100 10*10=100 10*10=100 10*10=100 408 392 471 440 424 Laud 3 on parim variant! Kokkuvõte: Oli vaja konstrueerida selline kokupandav laud, mis oleks kompaaktne, mugav ja lihtne kasutamiseks. ,,Morfoloogiline maatriks seadme omaduste osakaalu hindamiseks" näitaks, et parim varian on 3. Laud 3 on mitte väga odav aga tal on mitu funktsiooni: 1. Kokkupandav laud 2. Suur peegel Laud on ohutu, sest ta on tehtud löögikindlapeegel klaasist. Ta on lihtne kasutamiseks ja väga mugav
Majutuskohad Lääne Eestis oli 2004. aastal 256 majutusettevõtet. Kogu Eestis 609. 2009. a oli peaaegu poole rohkem uusi ettevõtteid. Lääne Eestis 394 ja Eesti peale kokku 1091 Toad 2004.aastal oli Lääne Eestis 4700 tuba, kogu Eestis aga 14 953 2009. aastaks oli see arv suurenenud. Lääne Eestis 6004 ja kogu Eestis 21 117 Voodikohad 2004. a Lääne Eesti 10903 Kogu Eesti 32 899 · 2009. a Lääne Eesti 14 738 Kogu Eesti 49 471 Tubade täitumuse protsent 2004.a Lääne Eestis Kuu A V M A M J J A S O N D Tu- ba- de täi- 25 40 43 44 44 48 66 52 41 44 42 36 tu- mu- se % Tubade täitumuse protsent 2004.a kogu Eestis Kuu J V M A M J J A S O N D Tu- ba- de- täi- 30 35 40 46 49 53 66 58 47 43 41 38 tu- mu- se % Tubade täitumuse protsent 2009.a Lääne Eestis
2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi. Esimene taoistlik kaanon (Dao Zang) pandi kokku 471. a. pKr. See koosnes 1200 kirjarullist ehk meie mõistes "raamatust", mis olid kogutud kõigist taoismi peamistest traditsioonidest. Kõik nad tunnistasid Daodejingi. Dao Zang koosnebki peamiselt tao meistrite poolt antud tõlgendustest Daodejingile ning sisaldab kirjutisi alkeemiast ja surematusest, surematute ja kangelaste elukäikudest, filosoofilisi kirjutisi ja rahvapärimust, samuti taoistlikku maagiasse, meditatsiooni, rituaali, liturgiasse ja paljudesse teistesse taoismi
EBIT marginal 15,90% 2,10% EBITDA 9360 3500 EBITDA marginal 21,20% 7,60% 31.12.2012 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS % % 2010 2011 2010 2012 25,82% 14 831 32,02% -1,84% 37,50% 19,37% 7 471 16,13% 1,57% -4,48% 1,88% 875 1,89% 5,05% 19,37% 47,07% 23 177 50,04% -0,20% 19,84% 0,28% 0 0,00% 152,17% -100,00% 3,72% 2 100 4,53% -48,74% -29,36% 39,03% 16 107 34,77% -1,92% -1,31% 9,90% 5 247 11,33% -2,36% 26,16% 52,93% 23 454 50,63% -7,62% -0,19%
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Siim Raudsepp matrikli nr. 122553 Amet ja eetika Referaat õppeaines Insenerieetika EAEI Tööstus- ja tsiviilehitus spetsialseerumisega ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile Üliõpilane: ,, ,, 2012. a ............................ Siim Raudsepp Juhendaja: ,, ,, 2012. a ........................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt vii...
w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 608 432 0 w 608 432 736 432 0 w 368 208 512 208 0 w 512 208 512 64 0 w 512 64 720 64 0 w 368 208 368 192 0 w 368 192 592 192 0 w 592 192 592 208 0 w 592 208 736 208 0 w 368 208 368 224 0
Pemphingus foliaceus Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, II rühm, II grupp) Pemphingus foliaceus (PF) on harva esinev autoimmuunne naha haigus, mis esineb inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Haiguse nimetus ,,pemphingus" on tuletatud kreeka keelsest sõnast ,,vill". Kuna PF väljendub enamasti naha ketendamises ja koorumises lisati nimetusele ,,foliaceus", mis tähendab lehe-sarnast. (Vandenabeele et al., 2014) Pemphingus foliaceust iseloomustavad pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine. Haiguse arenedes suureneb nahalööve üle terve keha, esineb palavikku, letargiat ja jäsemete turset. (Bizikova et al., 2014a) Pustulid on ebakorrapärase kujuga, suured ja omavahel ühinenud. Kuna need on haprad ja kergesti purunevad võib tihti näha vaid kuivanud koorikuid. PFi esinemine ei ole vanusega seotud. Valitu...
Lühiajalised kohustused kokku 73 558 261 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 168 784 844 10 Pikaajalised eraldised 3 153 532 16 Põhivara sihtfinantseerimine 244 641 691 17 Pikaajalised kohustused kokku 416 580 067 KOHUSTUSED kokku 490 138 328 OMAKAPITAL Aktsiakapital 144 871 700 19 Kohustuslik reservkapital 22 855 471 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 214 987 306 Aruandeaasta kasum 95 099 748 OMAKAPITAL kokku 477 814 225 967 952 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 554 Konsolideeritud kasumiaruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa TULUD 7 Müügitulu 427 276 387 819 19
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4 1.2. Juhi roll meeskonnas .............................................................................................. 7 2.1. Koostöö meeskonnas ................................................................................................
Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Krediidi tagasimakse 1375 Liisingumakse 824 Elekter 100 Vesi ja Kanalisatsioon 76 Kulud kokku 2375 12 3.3 Likviidsusprognoos Nimetus Okt Nov Dets Jaan Veebr märts Algjääk 8561 10 086 12 201 14 836 17 471 20 106 Tulud teenuselt 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Tulud kokku 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Kasutada olev raha 10 086 12201 14 836 17 471 20 106 22 741 Liisingumakse 824 824 824 824 824 824 Krediidi 1375 1375 1375 1375 1375 1375 tagasimakse Elektri kulu 100 100 100 100 100 100
1947ndal aastal lõi Veneetsia ärimees Antonio Fanna Istituto Italiano Antonio Vivaldi, mis töötab tänapäevani. 2005 aasta seisuga on ka tehtud 3 filmi Vivaldist ja tema elust. 2005 Augustis on leitud ka osa tema koorilisest muusikatööst, mida siis ka esmakordselt esitati üle 250 aastalise pausi järel. 4 Kasutatud Kirjandus 1) http://en.wikipedia.org/wiki/Vivaldi 2) EE 10 (Eesti Entsüklopeedia) Tallinn1998, lk 471 3) http://www.zone.ee/web_sidam_com/antonio%20vivaldi.htm 4) http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/vivaldi.html 5) http://www.baroquemusic.org/bqxvivaldi.html 5
puhasväärtuse muutused kvartalite lõikes alates fondi algusest eurodes. Tabel 2. Osaku puhasväärtuse muutused kvartalite lõikes 2012 2012 2012 2013 2013 2013 2013 2013 aprill juuli oktoober jaanuar märts juuni september detsember 99,88 101,44 103,28 103,26 105,22 105,82 103,62 106,94 50 000 euro eest saame hetkel osta 471 fondi osakut. Nagu tabelist 1 on näha, on fondi tootlus eelnevalt kasvanud aastas 3,5% . Kuna me ei tea, kuidas osaku hinnad tulevikus kõiguvad, arvestame ka riskidega ning oletame, et tootlus kasvab aastas 2%. Arvutusega vaatame, kui palju on meie paigutatud raha väärt 5 aasta pärast ja kas tasub fondi investeerida. Investeeritud summa väärtus on seega 5 aasta pärast 50 000 (1+0,02) astmes 5 = 55204 eurot 3
krooni + käibemaks 180 krooni. Kokku on erisoodustuseks 1 180 krooni, mille kohta fira teeb kanded: D Erisoodustuste kulud 1 180 K Arveldusarve 1 180 Arvestatakse erisoodustuse tulumaks: 1 180 x 0.21 = 248 krooni D Erisoodustuste tulumaksukulud 248 K Tulumaks 248 Arvestatakse sotsiaalmaks erisoodustuselt: (1 180 + 248) x 0.33 = 471 krooni D Sotsiaalmaksukulud 471 15 K Sotsiaalmaks 471 Kinnipeetud tulumaksust laekub riigile ning maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele. Ülekantav sotsiaalmaks isikustatakse. Töötuskindlustus staaz suureneb 1 kuu võrra ja isiklikule pensionikontole laekub vastav summa. Erisoodustuste andmisel (näide 6) maksab tööandja erisoodustuselt tehtud kulutuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mis laekuvad kogu ulatuses riigile
....... 11 Lisa 1 ................................................................................................................... 12 Lisa 2 ....................................................................................... 14 1. Mootori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T T kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment D D 0,16 T =F mg = 600 * 9,81 * 471 Nm 2 2 2 kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; F - tõstejõud. Nurkkiirus 2v 2 * 0,12 T = = = 1,5 rad/s D 0,16 Siis vajalik võimsus PT = T T = 471 * 1,5 707 W Mootori võimsust saab tingimusest PT PM = 1 2 33 kus 1 0,8 tiguülekanne kasutegur; 2 0,92 rihmülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis
2003 310 64,68 2004 368 66,37 2003 315 40,94 2004 384 46,21 2003 317 81,38 2004 395 63,26 2003 318 74,00 2004 401 55,63 2003 320 71,57 2004 410 64,54 2003 322 69,46 2004 418 54,70 2003 330 51,79 2004 420 65,07 2003 355 41,25 2004 423 43,17 2003 359 38,01 2004 432 68,67 2003 368 60,97 2004 450 46,72 2003 384 44,63 2004 451 39,43 2003 395 61,00 2004 471 66,15 2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14
Sudaan 2 621 4. Mehhiko 6 462 4. Etioopia 1 601 5. Sudaan 5 188 5. Hiina 1 299 6. Hiina 2 880 Burkina 6. 1 130 7. Argentina 2 685 Faso 8. Brasiilia 1 805 7. Mali 563 9. Etioopia 1 784 8. Tsaad 471 9. Kamerun 433 Burkina 10. 1 610 Faso 10. Niger 422 11. Austraalia 1 465 11. Tansaania 325 ... ... kirjandust ja andmeid · Eino Kiik "Maailma viljad". Ilmunud kirjastuselt Valgus 1980ndatel kahes trükis. Kooli raamatukogus olemas. · FAO - Food and Agriculture Organization of the
c. Põhja settinud massilt eemaldasin ekstrakti teelusika abil filtrile. d. Kordasin seda, kuni sademe kohal oleva ekstrakt muutus värvusetuks. e. Kõik ekstraktid viisin samasse kogumisnõusse. f. Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu V= 43 ml 5. Edasi uurisin saadud ekstrakti neeldumisspektri all. Spekter mõõtis vahemikus 350-600 nm. Tulemused: Neeldumismaksimumid: I 530 nm; 0,298 A II 471 nm ; 0,361 A ( E1cm1% = 3454 ) II 446,5 nm; 0,260 A Kirjanduse alusel domineerib paprikas lükopeen neeldumismaksimumidega 446, 474, 506 nm. Karotenoidi sisalduse arvutamine 3 A ∙V ∙ d ∙ 10 K= 1 mg E 1 cm ∙ g 0,361 ∙ 43∙ 0,65 ∙ 1000 K= =1,8 mg 3453∙ 1,62 See tähendab, et 100g punast kirsstomatit sisaldab 1,8 mg lükopeeni.
Finantsinvesteeringud 1 464 418 1 000 976 2299564 Nõuded ja ettemaksed 1 662 249 3 761 986 1406693 Varud 1 728 587 2 606 482 1419229 Kokku käibevara 5 328 770 7 743 120 7273725 Põhivara Materiaalne põhivara 7 373 233 7 471 096 7 588 928 Kokku põhivara 7 373 233 7 471 096 7 588 928 Kokku varad 12 702 003 15 214 216 14 862 653 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 23892 Laenukohustused 810 994 1 583 591 457539 Võlad ja ettemaksed 555 353 828 006 1 139 561
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Hip-hop räp-muusika Referaat Õpilane: Indro Madison Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................4 Naised hip hopis.............................................................................5 Hip hop arenemine...........................................................................6 Räpikultuur....................................................................................7 Hip-hoptants..................................................................................8 Kokkuvõte....................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.........................................................
olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit. §13. Liikluse reguleerija (1) Reguleerijaks võib olla vähemalt 21-aastane isik, kellel on mootorsõiduki juhiluba ja kes on läbinud vastava väljaõppe. (2) Reguleerija ülesandeid võib täita ka saateauto juht. Reguleerijaks ei või olla suur- ja/või raskeveose erisõiduki juht. (3) Reguleerija peab kasutama: 1) standardi EN 471: 1994 «Märguriietus» kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusvesti. Kiireloomulisel ja lühiajalisel reguleerimisel võib olla teel töötavale inimesele ettenähtud vähemalt 2. klassi oran ohutusvest või -riietus; 2) märgi «Sõidu keeld» või 336a «Politseikontroll» kujutisega (kirje «Politsei» asendatud muu lühikese sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni) 200-mm läbimõõduga ketast, pimeda
Üldhalduskulud -166 426 -133 603 15 Muud äritulud 1 777 285 13 Muud ärikulud -38 -550 17 Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Finantstulud ja -kulud -1 847 -527 155 18 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -379 183 -806 471 Aruandeaasta kasum (kahjum) -379 183 -806 471 5 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Rahavood äritegevusest
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105
aastal 12 500 krooni). Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded 31.12.2008 31.12.2007 Arvestuslik nõue tellijatele (lisa 14) 150 000 - Dividendinõuded (lisa 23) 33 118 - Muud nõuded seotud isikutele (lisa 23) 221 582 192 471 Muud nõuded 5 642 7 718 Kokku 410 342 200 189 Lisa 4 Varud 31.12.2008 31.12.2007 Tooraine ja materjal 1 042 191 987 556
Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005 Riik: LT EE LV POL RUS SWE FIN GER DK Viimased andmed (aasta): 2000 1994 1995 1995 1997 1990 2000 1995 1994 50 Bio-lagunev (toit, aia-pargi j. jne.) 50 48 35 33,8 30 33 44 36
asutustelt numbe ele , r1 isikutelt) Segaolmejä 20 03 0 238,34 471 0 0 0 0 238,34 ätmed 01 Ohtlikud 0 5.48 0 0 0 0 5.48 jäätmed Biolag- 20 02 0 286,05 140 0 0 0 0 286,05 unevad 01 jäätmed
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees...
. 100 1,007 892 824 - 100 1,761 3,375 4,622 22 riigid Eesti .. .. 58 160 251 e - - 58 218 468 298 Läti .. .. 43 39 187 - - 43 82 269 100 Leedu .. .. 10 31 33 e - - 10 41 74 20 Balti riigid - - 111 230 471 - - 111 341 811 102 Kokku 605 2,406 4,220 5,041 4,308 1,095 3,524 8,424 14,241 19,041 58 Tabel 4. Eestisse tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud 1993-1995 (mln. kr.) 1993 1994 1995 I II III IV Kokku I II III IV Kokku I II
Marconi võitis oma jõupingutuste eest füüsikas 1909. aastal Nobeli auhinna.Teised väga olulised telekommunikatsiooni arendajad ja nende avastused: Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf), Alexander Graham Bell (telefon),Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), John Logie Baird ja Philo Farnsworth (televisioon). Maailma võime vahetada teavet läbi kahesuunalise telekommunikatsiooni võrgu kasvas 281 petabait informatsioonist 1986. aastal 471 petabaidini 1993. aastal ning 2,2 eksabait informatsioonist 2000. aastal 65 eksabaidini 2007. aastal. [1]1986. aastal oleks see olnud informatsiooniliselt samaväärne tänapäeva 2 ajalehe lugemisega iga inimese kohta päevas ning 2007. aastal tervelt 6 ajalehe lugemisega. Arvestades taolist kasvu, mängib telekommunikatsioon üha olulisemat rolli maailma majanduses. Ülemaailmse telekommunikatsioonitööstuse tulu oli 2008. aastal hinnanguliselt 3,85 triljonit USA dollarit
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
2003 310 64,68 2004 368 66,37 2003 315 40,94 2004 384 46,21 2003 317 81,38 2004 395 63,26 2003 318 74,00 2004 401 55,63 2003 320 71,57 2004 410 64,54 2003 322 69,46 2004 418 54,70 2003 330 51,79 2004 420 65,07 2003 355 41,25 2004 423 43,17 2003 359 38,01 2004 432 68,67 2003 368 60,97 2004 450 46,72 2003 384 44,63 2004 451 39,43 2003 395 61,00 2004 471 66,15 2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
