50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
98 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
S@ga
Õppematerjali autor
*Missugusel tingimusel tekib vooluringis pingeresonants ja milline takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL xC Pinge resonants tekib sellisel tingimusel, ning resonantsi määrab aktiivtakistus. *Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? Kuna kondensaator on ka tarbija ja tekitav lisapinget, mis on küll väike, aga olemas. *Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? Võrdlemisi suur. *Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? Vektoris on risti üksteise suhtes. *Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Siis, kui liidame erinevaid osapingeid kokku. Hinnang tööle: Töö sai tehtud ilma probleemiteta. Ühendused olid korrektsed ja töötasid korralikult. Mõõtmis tulemused üritasime võtta piisavalt täpsed. Teostasime ettenähtud katsed vastavate vahenditega. Töö tulemusena suudan hinnata eri olukordades mõjuvaid
Jrk. Nimetused Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~05 A 3. Lambid 36 V 25 W (L1), 40 W (L2) , 60 W (L3) 3 tk. 4. Juhtmed 9 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2.Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 a) jadaühendus A ~ 0-60 V L ~ U=30 V N ~ 0-5 A b) rööpühendus. L ~ U = 30V V ~ 0-60 L1 L2 L3
a2 + b2 = c2 Nii liidetakse trigonomeetriliselt ka pinged 88 U a2 + U L2 = U 2 , millest U = U a2 + U L2 . Vooluringi klemmipinge on aktiivpingest ning sellega faasis olevast voolust ees nihkenurga võrra. Tavaliselt öeldakse vastupidi: vool jääb pingest nurga võrra maha. Nihkenurk saab olla vahemikus 0° (kui induktiivsus puudub) kuni 90° (kui aktiivtakistus on induktiivtakistusega võrreldes kaduvväike). Vahelduvvoolutehnikas kasutataksegi induktiivsuse osatähtsuse iseloomustamiseks voolu- ja pingevektori vahelist nurka , mis on ühtlasi klemmipinge- ja aktiivpingevektori vaheline nurk. Sagedamini kasutakse mõistet koosinus fii Ua cos = . U Ua aktiivpinge voltides (V) U klemmipinge voltides (V) Takistuskolmnurk Kui pingekolmnurga kõik küljed vooluga I läbi jagada, saadakse pingekolmnurgaga sarnane takistuskolmnurk. Eelnevast on teada, et Ua = r on aktiivtakistus, I UL
( , .) 25.Võimsuse mõõtmine Mõõtmine alalisvooluahelas Võimsus elektrotehnikas Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk, aktiiv, reaktiiv ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel.
1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2
Tarbija võimsus väheneb võimsuskao võrra 26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks
kasti takistus suurenes, siis on kastis pool. Takistuse kahanemisel on kastis kondensaator. Kui takistus ei muutu, siis on mustas kastis aktiivtakisti. Induktiivsuste, mahtuvuste ja takistuste arvväärtuste leidmiseks võib lahendada võrrandisüs- teemi. Teiseks võimaluseks on kanda topeltlogaritmskaala x-teljele sagedus ja y-teljele musta kasti takistus ning leida graafikult sirge tõus. Kuna see leiti topeltlogaritmskaalalt, siis tuleb mahtuvuse või induktiivsuse leidmiseks võtta tõusust antilogaritm (ehk 10t˜ous ). Magnetinduktsioon Magnetinduktsiooni B mõõtmiseks saab teslameetri puudumisel kasutada vasest juhtmetega südamikuta pooli. Lisaks on vaja galvanomeetrit, mis töötab impulssre ziimis, ja oommeetrit pooli takistuse määramiseks. Ei tundu just erilise lihtsustusena, kui ühe mõõteriista asemel tuleb kasutada kahte, kuid teslameeter nii haruldane ja õrn mõõteriist, et seda saab väga harva tarvitada.
koormamisel vähem, 2.Induktiivsus Silindripooli iga keerd aheldab teatud magnetvoogu . Pooli kõikide keerdudega aheldatud magnetvoogu nim. selle pooli aheldusvooluks ning tähistatakse tähega (psii). =w Poolil on aheldusvoo suhe vooluga jääv,pooli magnetiliselt iseloomustav suurus, mida nim. induktsiooniks. L= /I Ühik- H(henri) 3. Vahelduvvooluahel aktiivtakistusega Aktiivtakistus r () nim. juhtme takistust vaheduvvoolule. Praktiliselt võib puhtaktiivtakistiteks pidada kõiki induktiivsuse ja mahtuvuse tühise mõjuga elektriseadmeid nagu hõõglambid, sirgjuhtmed. Aktiivtakisti vool on pingega faasis; sest mõlema algfaas =0, nad muutuvad korraga. ÜLESANNE: I=U/R I=4/20=0,2 P=U*I = 0,4*0,2= 0,8 9.1 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahela hargnemispunkti suubuvate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. Näiteks punkti C kohta võib kirjutada I1+I2=I3 ehk kui viia kõik liikmed vasakule siis I1+I2-I3=0, mida võib lühemalt kirjutada = 0, kus täht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid