100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
spaps
Õppematerjali autor
Tarbimine Rühmatöö: rühmas on 45 inimest. Töö esitatakse kirjalikult ja kantakse suuliselt seminaris ette. 1. Uurige, milliseid toiduaineid teie rühma liikmed ostavad. Märkige nädala jooksul tabelisse kõik ostetud toiduained ja nende päritolumaa (leiate pakendilt). Jälgige, et toote valmistaja ei läheks segi pakendajaga. Märkuste lahtrisse kirjutage, kas toode on teie arvates keskkonnasõbralik, või põhjendage, miks olite sunnitud just seda kaupa ostma (näiteks, kas meil ei toodeta või oli Eesti toode oluliselt kallim. Märkige ka hind. Kui ostate poest, jätke ostukviitung alles, siis on parem meeles pidada, mida te ostsite. 2. Juuresolevale kaardile kandke koht, kust ostetud tooted pärinevad. 3. Märkige iga toote juurde, kas ja milliseid lisaaineid on kasutatud (E-kood). Rühmas ühiselt arutada ja üles kirjutada: 1. Kas tulemus oli üllatav? 2. Miks ostsite kaugelt pärit
tuleb visata prügikasti valmistatud värvitust klaasist Leitud märgistused Plastpakend: tuleb visata prügikasti taaskäideldav Plastpudel: tagastatav pakend taaskäideldav tuleb visata prügikasti Järeldused ja kokkuvõte Hinnatundlike tudengitena ostsime pigem odavamaid tooteid. Koduaia toiduainete tarbimine on nii tervislik kui ka majanduslikult kasulik. Peame jätkama mitmekülgset toitumist. Looduskeskkonda silmas pidades peaksime rohkem prügi sorteerima TÄNAME KUULAMAST!
Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad, sest enamasti saab organism nende lagundamisega ise hakkama. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed, ainult kunstlikult valmistatud. Nõnda ei põhjusta needki tervisele suurt muret. Märksa ohtlikumad on aga sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda. Ülitundlikel inimestel võib sünteetiliste ainete kauaaegne tarbimine tekitada allergiat. Samas on selliseid lisaaineid odav toota, need täidavad toidus kindlat ülesannet ning on väga tõhusad. Kuid kaugeltki kõik E-koodiga tähistatud ained pole kahjulikud. E ja numbrikood märgib kõiki toidus kasutatavaid keemilisi ühendeid, mis on Euroopa Liidu maade toiduainetööstuses lubatud. Nii võivad E-koodi taga peituda ka näiteks vitamiinid. LISAAINETE ESIKÜMME Lisaainete rohkuse poolest paistavad üsna ootuspäraselt silma värvilised joogid ja maiustused
Kasulik toime naatrium on: Vee hulga reguleerija kudedes Vererõhu mõjutaja Happe-leelise tasakaalu reguleerija Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja Soola kasutamine Toiduvalmistamisel maitseainena Konserveerimisel säilitusainena Meditsiinis Seebi- ja pesuainete tootmisel Keraamikatööstuses Paberitööstuses Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel Soola tarbimine Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas 1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda valmistatakse. Hüdrogeenitud rasvu leidub toodetes, kus kasutatakse margariini (mitte segi ajada võiga) - erinevad küpsetised ja kondiitritooted, maiustused aga ka paljud kohukesed ja loomulikult ka margariin ise, mida kasutatakse leivamäärdena. Tervise seisukohast on parem kasutada
Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende liigne tarbimine võib põhjustada tervisehädasid. Valge suhkru baasil on tehtud järgmised suhkrud: Fariinsuhkur - värvuselt on fariinsuhkur tumepruun ning konsistentsilt veidi niiske, maitselt mõrkjas-karamelline, küll aga pole fariinsuhkur nn pruun suhkur ehk rafineerimata roosuhkur - fariinsuhkur saadakse, kui valgele suhkrule lisatakse melassi, mis annab ühtlasi suhkrule värvi. Seega pole fariinsuhkrul ka tervislikke omadusi. Fariinsuhkrut kasutatakse küpsetistes, kus suhkru karamellist ja veidi
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid