Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828. a rajati elementaarkooliõpetajate seminar, õpetajate ettevalmistamiseks 19. sajandil mindi vaikselt üle kohustuslikule koolisundsusele. 1870-1880. aastatel kehtis see kogu eestis Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilu...
III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4. Karl August Hermann ,,Mingem üles mägedele" ja ,,Oh, laula ja hõiska" Aleksander Saebelmann-Kunileid ,, Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" Friedrich August Saebelmann ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ellerhein" Aleksander Eduard Thomson ,,Pulmalaul" ja ,,Laulge, poisid" 5
Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske, A. Reinvaldi, H. Jürgensoni, J. Lippi, J. Weidemanni, J. Järvi, J. Kõrvi ja J. Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus.Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877. aastal esitatud taotlus välja anda Viljandis ajalehte "Sakala"rahuldati. Arvatakse siiski, et paljuski tänu Johann Köleri headele suhetele see õnnestus. 1878
RAHVUSLIK LIIKUMINE · 1857 Janseni ,,Perno Postimees" - vanim tänaseni tegutsev ajaleht · 1863 ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1864 toimus palvekirjade aktsioon, keisri õuemaalija Köler aitas talupoegade delegatsioonil Aleksander II palge ette jõuda · 1865 asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" · 1869 I üldlaulupidu, mille algatajaks oli ,,Vanemuise" selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest · 1870 valmis esimene raudteeliin; Paldiski Tallinn - Peterburi · 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts · 1870 Eesti Põllumeeste Selts · 1870 - ,,Kolm isamaakõnet" - C.R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi · 1872 Eesti Kirjameeste Selts juhiks J. Hurt; ülesandeks eestikeelse kirjasõna väljaandmine JAKOB HURT · emakeelne haridus · usult saab abi
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
1. Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896
· Esiteks andis eelduse omariikluse tekkeks · andis oskuse kaasa rääkida ja omavalitseda 5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva jaoks? · 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd
Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 romansi Ooper ,,Vürst Igor`` Alustas kirjutamist 1869 ja lõpetas selle helilooja Rimski Korsakov. Ooperi aluseks on 12. saj. pärit eepos, jutustus Igori sõjakäigust. Libretto kirjutas ta ooperile ise. Igor oli Kiievi vürst. Borodin kasutas Idamaade ja Vene muusikat. Kõige kuulsam ooperis on vürst Igori aaria. Ta langes Polovetside juurde vangi. Kontsat pakkus talle ühineda endaga
1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000 pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eestlaste omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
Rahvusliku liikumise etapid I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu.
kasvatusohvitserina ühes Müncheni rügmendis. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks. Hiljem olles juba diktaator, kasutas ta rahva hulkade kaasahaaramiseks kõikvõimalikke vahendeid ( rongkäike, kinosid jne.. ) * ,, Mein Kampf '' Minu võitlus. Kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kolmas riik natsiliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur- Saksamaa. Führer diktaator ehk füürer. Hitlerijugend - Natsionalistlik Saksa Töölispartei - Aarialane - SS - kaitsemalev Wehrmacht hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. * Vladimir Lenin 1870-1924. oli Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja Jassif Stalin 1879-1953. Oli Nõukogudeliidu juht. Benito Mussolini 1883-1945
hakkas talude massiline päriseksmüümine 1860.-1870. aastatel, Saaremaal aga hiljem, kusagil 20. sajandi algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas Seoses uue eneseteadvusega ja mõjutustega Euroopast, hakkas muutuma ka kultuuri pilt Esile hakkasid kerkima tunnustatud juhid: Jakop Hurt, Carl Rober Jakopson ning Johann voldemar Jannsen. Aasta 1870 asutati Eesti Põllumeeste Selts ning Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kõige silmapaistvamaks rahvuskultuuri kogujaks oli Jakob Hurt (18391907), kes algatas 1888. aastal kampaania rahvaluule kogumiseks. Jakobson oli aga esimene, kes mainis oma isamaalises kõnes eestlasi, mitte maarahvast. Oluline oli ka 1866. aasta vallaseadus, millega talupojad vabanesid mõisnike eestkoste alt
Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli liinil Keila-Haapsalu. Näited kroonuhistoritsismist: Tondi kasarmud, Keila jaam(puit) Balti jaam(paekivi), Transpordi kooli hoonete kompleks, Kreenholmi Georgi vabrik. 3) Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete.
Vladimir Uljanovits Lenin 1870-1924 Kertu Klementi, Triinu Lotta Toots, Annabel Laur, Elis Savisaar Vladimir Ilits Lenin · Venemaa bolsevike juht · Oktoobrirevolutsiooni läbiviija · Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht · Leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Eluloolised andmed · Vladimir Uljanovits Lenin sündis 22. aprill 1870. a Simbirskis (praegu Uljanovsk) rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas. · Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis. · Gümnaasiumi lõpetas ta kuldmedaliga ja astus Kaasani Ülikooli õigusteaduskonda. Varsti heideti ta sealt üli- õpilaste revolutsioonilises liikumises osalemise eest välja. · Kaasani ülikoolist välja visatud, läks ta Peterburi, kus ühines teiste noorte
seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teater Eesti teatri asutaja ja algupärase näitekirjanduse rajaja 24. juunil 1870 esietendus Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onupoeg" 1870 sügisel "Marret ja Mina ehk Kosja- kassed" 3. juunil 1871 "Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango'' Koidula muuseum Avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas Muuseumis on võimalik näha kõike Koidulaga seonduvat
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raudvaraks said C. R. Jacobsoni lugemikud. See kõik andis eelduse jätkata õpinguid keskhariduse omandamise suunas, mida üha rohkem ja rohkem eestlasi ka teha püüdis. 1870.aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis, mis kujunesid 8-klassilisteks õppeasutusteks. Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal nagu tänapäevalgi. Ehkki tänapäeval tähtsustatakse haridust ülegi, ent selle olulisust mõisteti juba tol ajal, mis ajaloo seisukohalt polegi nii ilmatu kaua aega tagasi. Haridusele andsid aga tagasilöögi venestusreformid.Taas sai kohutuslikuks õppekeeleks vene keel,
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
Uniooni (tööstuslikud põhjaosariigid) *1865 kodusõja lõpp, orjanduse kaotamine, A. Lincolni tapmine -> lõunas Ku Klux Klun ja konservatiivuss Unelmate maa *1870-80. tööstuse areng, raudteed, monopolid * 1890. New Yorkis 1,5 mln elanikku, Chicagos ja Philadelphias üle 1 mln elaniku * Sajandivahetusel rändas USA-sse 1 mln immigranti aastas * John. D. Rockefeller rajas 1870. a. õlitrusti Standard Oil Company -> koondas enda kätte 90-95% puhastatud naftast -> I monopoolne ettevõte USA-s
eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. 18-20. juuni 1869 toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt. Agaralt lõi Hurt kaasa ,,Vanemuise" seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvusluulest. 1870. aastal Helmes peetud kõnes püstitas ta eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts
Boriss Godunov (1825), Jutustus Tsaar Saltaanist (1831, poeem), Jevgeni Onegin (1925-1832, värssromaan), Vaskratsanik (1833), Padaemand (1833). Victor Hugo (16 Veb 1802 - 22 May 1885), sünnikoht - Besancon, Prantusmaa, suri Pariisis. Faktid: Ta on tähtsaim prantsuse romantik, Napoleon III vastane, 1841a. valiti teda Prantsuse Akadeemiasse. 1841a. tõsteti aadliseisusse. Vahepeal elas Brüsselis ja Kanadas. 1870 läks ta kodumaale tagasi ning teda kohe valiti Rahvusassabmleesse. Romaanid: Hukkamõistetu viimane päev (1829), Jumalaema kirik Pariisis (1831), Hüljetud (1862), Meretöölised (1866), Mees, kes naerab (1869), 93. aasta (1873). Walter Scott (15 Aug 1771 - 21 Sept 1832), sünnikoht - Edinburgh, suri Melrose linnas. Faktid: Tema oli 9 laps peres, 1789-1792 õpis juristiks. Teosed: Waverley (1814), Guy Mannering (1815), The Antiquary (1816), Rob Roy (1817),
Koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna,
• Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ. lk. 130 • Killustatud piirkond, keskajal 300 väikeriiki, keiser valiti • Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860. aastatel Taani ja Austriaga, Preisimaa võidab • 1870 Prantsuse-Preisi sõda, keiser Napoleon III võetakse vangi • 18. jaanuaril 1871 kuulutatakse Versailles lossis välja Saksa keisririik, keiser- Wilhelm I; peaminister O.v. Bismarck 1870 kuulutatakse välja ka ühtne Itaalia kuningriik Sardiinia juhtimisel õ.lk. 126. USA 19.sajandil. Õ. lk.138. • Põhi (farmid, tööstus) ja Lõuna (istandused, orjus) • Uute territooriumite hõivamine (23 uut osariiki); iseseisvuse kaitse • Reservaadid indiaanlastele • Orjuse leviku probleem
1869. a toimus 18.–20. juunil Tartus J.V.Jannseni eestvedamisel Eesti esimene üldlaulupidu. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat. Laulupeo repertuaari kuulusid kirikukoraalid, vaimulikud laulud, ilmalikud laulud ja Vene riigihümn. Kava koosnes 25st laulust. Esimesel üldlaulupeol lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!", millest sai hiljem Eesti hümn. Sõnade autoriks oli J.V.Jannsen. 24. juunil 1870. a sündis Tartus Eesti Rahvusteater. Vanemuise Seltsi eestvõttel etendati Lydia Koidula näidendit „Saaremaa onupoeg“. Pandi alus eesti rahvuslikule teatrile. 1872. a asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Veske; kõik, kes tahtsid eestlust luua ja arendada). Tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning rahvaluule kogumine. 1878. a andis C.R.Jakobson välja Sakala esimese numbri. Oli omal ajal kõige loetavam leht
Bergmann). Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" Teatri ja kontserdihoone ehitamine. 4 1.1.3. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" Asutati 1865, eestvedajaks oli J. V. Jannsen. ,,Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. ,,Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). 1.1.4. Eesti rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, ta esitas oma idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Kuid Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. · 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust.
mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaatajat. Esimesed Eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda
viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust. Sama aasta sügisel jõudis ettekandele komöödia ,,Kosjakased" ja 1871 aastal Koidula parim näidend ,,Säärane Mul'k, ehk Sada vakka tangusoola" (Tartu 1872). Kroonlinnas kirjutas Koidula veel komöödia ,,Kosjaviinad" (1946), mis ei leidnud tollal lavastamist. Koidula näidendid, ehkki tolleaegseid ettekandevõimalusi silmas pidades võrdlemisi vähenõudlike ja
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
Jakob Hurt Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste
? - : 22. , 1870 ? «» . (CCCP) - , 1924 . - , !
. , . . . , 19 1861 . II « , ». . , . . , , . 1861 . . , . «» 20 . : 20 % , 80 %. , 49 , ( ), . , (). , . , . : , , , , . 1860--1870- . , . 1864 . : . , , , . , ( , , , , .). 1864 . , ( ), . , , . 1870 . : , ( , , , , .) , , , . 1874 . . , 21 , . : 6 67 . , . . 1863 . , . 1864 . , . 1870 . , . . 1865 . . , , . . « » 1860--1870- . , . I . II . , . , , . : . . , . . , . . , . . . - . . . « », , , . , . 1862 . , «
saksa kõrgkihtide hooldusega. Selline baltisakslaste eeskoste all olev selts oli näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Pärast seda lisandus nii mõnigi Eesti jaoks oluline selts, nagu näiteks Eesti Põllumeeste Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. aastal korraldatud esimene üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunesligi tuhat pillimeest ja lauljat. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise kõrgajaks, mil üle kogu Eesti rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Sel ajal l kerkivad esile ka rahvusliku liikumise tunnustatud juhid : Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale
HISTORY The history of rail transport in Estonia starts in 1870 when a line was opened connecting Paldiski, Tallinn, Tapa and Narva; the line extending all the way to St. Petersburg in Russia. The first railway line to be built in Estonia was the Paldiski Tallinn Narva Gatchina line constructed in 1870; Baltic German nobility provided the impetus for the construction of the line, though because of the Russian influence the line was built to 1524mm gauge to connect with the line from St. Petersburg to Warsaw . The construction
salajasse vahekorda noore näitlejanna Ellen Ternaniga. Sellest ajast alates elas Dickens Kenti krahvkonnas Rochesteri lähedases Gad's Hilli mõisas Chathami ligidal. Tema hilisesse loomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867/68 ka USA-sse. Tema viimane teos kriminaalromaan "Edwin Droodi mõistatus" (1870) jäi lõpetamata ja on ärgitanud paljusid kirjanikke järge kirjutama. Charles Dickens suri 9. juunil 1870. aastal Gad's Hillis ajurabandusse ja maeti tema tahte vastaselt Westminster Abbeysse kirjanike matmispaika Poet's Corner. Teosed: · "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (18361837, eesti keeles 1948) · "Nicholas Nickleby elu ja seiklused" (1837-1839) · "Barnaby Rudge" (1840) · "Antiikasjade kauplus" (1841) · "Martin Chuzzlewit" (1844; eesti keeles 1963) · "Kellad" (1845) · "Dombey ja poeg" (1846-1848) · "Kõle maja" (1853)
vihane ning depressioonis) tõid kaasa perioodi, mida iseloomustavad tumedad värvid ja laialdane musta värvi kasutus. Tema selle perioodi tööd erinevad teravalt varasematest vesivärvimaalidest ning sketsidest. Selle perioodi tööde hulka kuulub ka maal Le meurtre, mille kohta kasutatakse tihti sõnu antisotsiaalne ning vägivaldne. Impressionistlik periood, Provence ja Pariis 1870-1878 Peale Prantsuse-Vene sõja algust juulis 1870 lahkusid Cezanne ja tema armuke Marie-Hortense Fiquet Pariisist Marseilles'i lähedale L'Estaque'i, kus ta teemaks oli peamiselt maastik. 1871. aasta jaanuaris kuulutati ta sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaks, kuid sõda lõppes ja paar kolis Pariisi tagasi 1871 aasta suvel pärast nende poja Pauli sündi 1872. aasta jaanuaris kolisid nad Auvers'i Pariisi lähedal. Cezanne'i ema teadis Hortense'st, kuid isa mitte, sest Cezanne kartis, et isa võib vihastada
linnalegend, sest sellist määrust Tallinna linnaplaneerimise ametis ei leidu. Linnalegend on seegi, nagu oleks tornikiivri tipus asuva muna sees asunud KGB jälgimisseadmed ning -ruum. Kaarli kirik 9 1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck. Uus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega. Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826–1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega
Omandati riigijuhtimiseks vajalike kogemusi. Rahvahariduse edenemine Üheks ärkamise eelduseks oli rahva haridustaseme kasv. Eestlaseste silmaring arenes tänu ajalehtedele ja raamatutele. Talupoja haridustee algas vallakoolis(kohustuslik, eesti keelne), sellele järgnes kihelkonnakool, peale seda mingi saksakeelsetesse koolidesse järjekorras: kreiskool -> gümnaasium -> Tartu Ülikool. Tartu Ülikool oli baltimaade ainus ülikool, siin õppisid ka lätlased. 1870. Aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge, millest said hiljem meie riigilipu värvid. Ka Läti värvid tulid sealt. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Jannsen oli algusaastate keskne kuju, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Virgutas eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks Perno Postimehe asutamine aastal 1857.
Legitiimsuse põhimõte kõik vanad dünastiad saavad võimule tagasi. Metlernihi süsteem kõik suurriigid moodustasid liidud, mis peaxid tagama rahu auroopas. 1) Püha liit Ristiusu toetamine/ feodaalkorra kaitsmine. 2) Nelja Riigi liit, Eng, Rus, Aut, Preisimaa tõotasid kaitsta Viinis kehtestatud süsteemi. 3) Saksa liit Saksa 41 riigi ühendus, kus Austria ja Preisimaa domineerisid. Ajastud: I Vabariik 1792 1804 II Vabariik 1848 1851 III Vabariik 1870 1940 I Keisri aeg 1804 1814/15 II Keisri aeg 1851 - 1870
suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina Härma Gümnaasium. VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870. ja see ühendas Peterburi Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemusolu andis tõuke suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimalik paremini toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajanduse arengut. TÕNISSON PÄTS Põhinõue Emakeelse koolihariduse taastamine Eestlaste majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde poliitikasse Püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida. oli päri suure poliitikaga. Toetajaskond
sündinud 16. mai 1819 ja surnud 13. juuli 1890. Esimese järjepideva lehe "Perno Postimees" ja "Vanemuise" asutaja. Võttis avalikult kasutusele esimest korda väljendi "eesti rahvas". 11 "Vanemuine" loomine 1865 Tartus Carl Robert Jakobsoni esimene isamaakõne "Estonia" loomine 1866 Tallinnas 1870 Eesti Põllumeeste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts Uute kooliraamatute väljaandmine 12 1869 toimus Jannseni eestvedamisel I üldlaulupidu 46 koori 800 lauljaga 4 puhkpilliorkestrit 15 000 pealtvaatajat Jakob Hurda programmiline peokõne Esitati esmakordselt isamaalisi laule "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" 13 Eestikeelse keskkooli loomine
prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Ferdinand von Wrangell Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (9. jaanuar 1797 Pihkva - 6. juuni 1870 Tartu) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja arktikauurija. Üldlevinud nimekuju Wrangel asemel tuleks E.Tammiksaare uurimuse põhjal eelistada kuju Wrangell. Sündis Pihkvas, lapsepõlveaastad möödusid Võrumaa mõisates (Joosu, Võru, Nursi). Kaotas varakult vanemad ja kasvas sugulaste juures. Mereväeohvitserist sugulase eeskujul ja protektsiooni abil asus õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus.
Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg''. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Tartu aastaid nimetatakse ka Jannseni tippaastateks. LAHKHELID Jannsenite hiilgeaeg oli Perno Postimehe aegadel. Palju aitas Jannseni langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte
Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajandit, 1870-ndatest kuni surmani.
b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9. Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed? Ühendas tihedamalt teiste kubermangudega linnade ja tootmistearengut, kaubavahetus suurenes, Tallinn sisseveosadam ja Pärnu väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna sai toiduaineid. 10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine
palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust
Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
