Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ? (0)

Arutlus
Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ?
19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuskangleaste eestvedamisel riigi revulutsioon, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamise ühtseks riigiks. Saksamaal nõudsid aga tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19. Sajand oli pöördepunktiks ka Eesti rahva ajaloos?
Oluliseks röördepunktiks oli Talurahva seaduse loomine.Esimesed talurahva seadused oli oluliseks sammuks edasi mõisnike ja talupoegade suhete reguleerimisel, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega.
Aastal 1849 võteti vastu seadus, mis lubas talupoegadel omale maad osta ja juba 1850. aastal hakkas Lõuna-Eestis levima talude päriseksmüümine. Põhilise raha selleks said talupojad lina kasvatusest. Vähesed suutsid talu omale kohe tervikuna ära osta, suurem osa aga ostis tingimusega, et maksab kogu summa näiteks 10 aasta jooksul ära. Põhja-Eestis hakkas talude massiline päriseksmüümine 1860.-1870. aastatel, Saaremaal aga hiljem, kusagil 20. sajandi algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas
Seoses uue eneseteadvusega ja mõjutustega Euroopast, hakkas muutuma ka kultuuri pilt Esile hakkasid kerkima tunnustatud juhid: Jakop Hurt, Carl Rober Jakopson ning Johann voldemar Jannsen . Aasta 1870 asutati Eesti Põllumeeste Selts ning Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kõige silmapaistvamaks rahvuskultuuri kogujaks oli Jakob Hurt (1839–1907), kes algatas 1888. aastal kampaania rahvaluule kogumiseks. Jakobson oli aga esimene, kes mainis oma isamaalises kõnes eestlasi, mitte maarahvast.
Oluline oli ka 1866. aasta vallaseadus , millega talupojad vabanesid mõisnike eestkoste alt. See pani aluse kodanikuühiskonna tekkele, sest nüüd hakkasid eluolu üle otsustama kohalikud. Seadus andis omavalitsusele vabad käed, riigi kontroll jäi tagasihoidlikumaks. Kogukonna moodustasid mõisa alal elavad talupojad, väiksemad vallad ühendati suurematega. Omavalitsuse tegevuse kaudu saadud kogemused oli olulised eeldused oma riigi loomisel.
Haridus oli samuti üheks suureks pöördepunktiks Eesti ajaloos. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldusega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva sedaused panid aluse kindlamale kooliharidusele. 19. sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seals peaaegu täielikult lugemis ja kirjutamis oskus.