Pariisi otse vallutada. Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha. Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg. 2.5.2 IDA-RINNE. Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida- Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg. Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf. Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri-Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek). Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne. 2.5.3 MEREL. Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09
presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja
*Saksamaa edukas (1914 nn piirilahing), rinne jõudis Pariisi lähedale *Marne'i lahing Pariisi all, sakslaste edasitungimine peatatakse >1915 läänerindel positsioonisõda, Saksamaa koondab peamised jõud idarindele *Antandi riigid veenavad Kolmikliitu kuulunud Itaaliat Antandi poolel sõdima (lubavad Austira-Ungari valdusi) =>Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja, uus rinne; Bulgaaria, Türgi ühinevad Keskriikidega *Gorlice operatsioon -sakslased vene kaitseliinidest sügavalt läbi, rinne stabiliseerub; venelastel suured kaotused >1916 taas läänerindele, arvates, et Venemaale antud löögiga on sõda sama hästi kui lõppenud *Verduni lahing (Pariisi juures)- sakslastel ei õnnestu prantslasi murda, kokku hukkub ligi miljon meest *Somme'i lahing (1.juuli)-ei too edu kummalegi poolele *Rumeenia astub Antandi poolel sõtta (abi asemel vaid häda: saab kohe lüüa, naftaväljad Saksamaa käsutusse)
Pealinn viidi Petrogradist üle Moskvasse. Toimus Asutava Kogu kokku kutsumine ja laiali ajamine enamlaste poolt. Kodusõda Venemaal Sõda algas mais 1918a. Tsehhide Slovakkide relvastatud väljaastumisega. Algas rahva ülestõus Nõukogude võimu vastu. Antandil tekkis põhjus Venemaa asjadesse sekkuda. Suvel 1918a. maabusid Põhja-Venemaal Inglise väed, Kaug- Idas USA, Jaapani ja Inglise väed. Otseses lahingutegevuses osaleti harva. Antant püüdis aidata Vene valgekaartlasi: Koltak, Kornilov, Denikin, Wrangel ja Judenit. Esimese maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahulepingu. Punaarmee valmistus taganevate saksa vägede kannul Kesk-Euroopasse tungima, et ühineda mõttekaaslastega Saksamaal. 1919a. tegid valged mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, kuid omavahel koostöö puudus ja vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Valgete juhid ei tahtnud midagi kuulda piirialade
............................................. 47 MAAILM XX SAJANDI ALGUL IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma. Imperialismile iseloomulikud jooned: 1. tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine 2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu. Juhtivad tööstusriigid: a) vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) b) kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms.
keskklassi omale. 19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed. Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit
kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, mil Eestis asutati esimesed legaalsed erakonnad. Lisaks võideti sõna – ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus. Poliitvangid said osalise amnestia. Valimisõigus riigiduumasse. Mõõdukamaid need lahendused rahuldasid. Mõõdukad liberaalid (J. Tõnisson, V. Reiman, H. Koppel, O. Kallas) asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE, 1905. aastal 1000 liiget), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene liberaalide peapartei – konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) – programmi, milles nõuti demokraatliku riigikorra kehtestamist ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Föderalistid (P. Speek, Gottlieb Ast, Karl Ruga, Eduard Vilde) asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mille liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl
proletaarid ehk palgatöölised hakkasid oma õigusi suurendama, XX saj alguseks olid osad neist juba saanud varanduse omanikeks. Nad aina rikastusid. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1) Revionistid – Marx’i õpetus vananenud, seda tuleb muuta, sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega 2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis, juht Vladimir Uljanov(Lenin), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine 3) Tsentristlik suund, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed leida. 4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri,
annaabi.ee 
5 punkti
~ 1 leht
36 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid