Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
(1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 11
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0 2003 580 145,5 2003 584 250,0 2003 585 65,2 2003 588 120,0 2003 591 62,5 2003 596 160,0 2003 597 200,0 2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0 2003 645 126,7 2003 646 150,0 2003 654 220,0 2003 655 210,0 2003 658 150,0 2003 661 154,8 2003 701 240,0 2003 702 366,7 2003 703 354,8 2003 704 244,4 2003 706 200,0 2003 707 133,3 2003 712 140,0 2003 714 333,3 2003 717 200,0 2003 718 155,0 2003 726 200,0 2003 728 300,0 2003 729 266,7
(1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
kasutusel. Koguva on tüüpiline sumbküla, kus talud paiknevad tihedas kobaras põldude ja karjamaade keskel, ühe-kahe külakaevuga. 1930. aastateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed: ühised karja- ja heinamaad, lapimaadest tingitud 1 http://www.muhu.info/est/front/history/ 2 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 63 3 http://muhurestoran.ee/?page=tutvustus&sp=restoran&lang=et 4 Ajakiri ,,Köök" mai '09 lk 158 5 ,,Muhumaa Loodus Aeg Inimene" Ago Rullingo Eesti Entsüklopeedia kirjastus '01 lk384-385 kooskõlastamist nõudev põllutöö jms6. Koguva küla hooned koos kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt
tüüpleiukohad ja kihistute stratotüübid. Pakri neem kerkis merest 90008500 aastat tagasi. Poolsaare idarannikul on paekallas kaheastmeline. Klindilt laskub kuus juga, jalamil avaneb rohkesti allikaid. Tähelepanuväärsed on loopealsed, pangametsad ja rändrahnude samblafloora. Väärtuslike maastike hulka kuuluvad Pakri saared ja poolsaare rannavöönd, rohevõrgustikku saared ja poolsaare idarannikul pangamets. Registreeritud on 41 kaitsealust taimeliiki, loomadest püsiasustusega 158 liiki. Pakri (Paldiski) laht on rändeaegne peatuspaik paljudele lindudele: lindude arvukuselt on see kolmas Matsalu ja Haapsalu lahe järel. Ainulaadne on Pakri neeme pangaastangul pesitsevate krüüslite koloonia. 5. Rebala muinsuskaitseala Rebala muinsuskaitseala paikneb Jõelähtme valla territooriumil, Tallinnast 4 km ida pool. See on loodud 1987. aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis. 74 km2
15 116 86 251 2504 3875 1547,5 (kärgtellis ) Aeroc 16 172 301 99 5125,4 2270 443 (ecoterm) Õõnes- 17 119 248 91 2685,6 3730 1388,9 silikaat tellis 18 Fibo 3 158 39 39 240,3 156 649,2 Paroc 19 95 47 45 200,9 25 124,4 kivivill 2 KATSE Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 2.1 katse Mitte poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: MESSING
Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets. · Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast. Ta jaguneb Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks. Mets katab 51% Peruu territooriumist. Peruus on kokku 460 liiki imetajaid, 695 liiki pesitsevaid linde, 347 liiki roomajaid ja 352 liiki kahepaikseid. Peruus elab 315 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1700 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 431 Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Põhiandmed: Riigihümn - Somos libres, seámoslo siempre Pealinn - Lima Pindala - 1 285 220 km2 Riigikeel(ed) hispaania, ketsua
2. Mõjuv põhjus. • VÕS § 100: kohustuse rikkumine. 3. Avaldus. • VÕS § 195 lg 1: ülesütlemise avalduse tegemine teisele lepingupoolele. 4. Etteteatamistähtaeg. • VÕS § 196 lg 3: õigus üles öelda mõistliku aja jooksul pärast mõjuva põhjuse ilmnemist. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus LEPPETRAHV Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 alusel arvestades VÕS § 158 lg-ga 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv leping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. 3. Rikkumise puhuks on kokkulepitud leppetrahv. 4. Rikkumine ei ole vabandatav. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. 5. Teade leppetrahvi nõude esitamise kohta. Eelduste kontroll: Järeldus:
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad o...
12.2002 397 Soetusmaksumus 221 857 161 861 6 274 6 490 1 307 789 -116 Akumuleeritud kulum - 33 699 - 77 914 -4 914 0 0 527 281 Jääkmaksumus 188 158 83 947 1 360 6 490 1 307 262 2003. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 25 982 15 114 1 258 -5 498 -522 36 334 Müük ja mahakandmine - 100 - 206 0 0 0 -306 Arvestatud kulum - 9 759 -17 403 - 446 0 0 -27 608 Saldo seisuga 31.12.2003
............................................................................................................................. 18 9 turism................................................................................................................................. 19 2 1 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 0.1 Riigi üldandmed Belgia Kuningriik Pealinn: Brüssel Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pindala: 30 158 km² Rahvaarv: 10.5 miljonit Rahvastiku tihedus: 344 in/km² Rahaühik: euro Belgia lipp Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa keel Belgia vapp Kuningas: Albert II Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg 3 0.2 Geograafiline asend Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. 4 0.3 Looduslikud tingimused
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummas...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Tallinna Reaalkool Arvutite areng läbi aegade Informaatika referaat Koostas: Lauri Välja Juhendaja: Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Arvutite ajalugu.........................................................................................................................4 Küsitluse analüüs.......................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud materjal.....................................................................................................................9 Sissejuh...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gom...
MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust. Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud kehtiv ühistranspordi sooduspilet 50 neile tudengitele, kelle pered elavad Viinis...
16 208 7,7 7,7 11,2 123 45,5 53,24 0 2701,2 8 688 25,5 78,71 5,6 330 12,2 90,92 4 158 5,8 96,77 2 52 1,9 98,70 1 2 0,1 98,77 põhi 33,2 1,2 100,0 Tabel 4.1. Terastikuline koostis Läbind sõelal (%) on esitatud Tabelis 4.2. Sõela ava (mm) Läbind sõelal (%) Tabel 4.2
Järeldus: Keele omavõnke sageduste arvutusel saadud tulemused ja nende võrdlus mõõdetud generaatori sagedustega: 1. Mass 3 kg; keele pikkus n1= 0,920 +/- 0,004 m; keele omavõnkesagedus fn= 84 Hz; generaatori sagedus fgen= 82 Hz. 2. Mass 3 kg; keele pikkus n1= 0,460 +/- 0,002 m; keele omavõnkesagedus fn= 168 Hz; generaatori sagedus fgen= 158 Hz. 3. Mass 1 kg; keele pikkus n1= 0,920 +/- 0,004 m; keele omavõnkesagedus fn= 48 Hz; generaatori sagedus fgen= 51 Hz. 4. Mass 1 kg; keele pikkus n1= 0,460 +/- 0,002 m; keele omavõnkesagedus fn= 97 Hz; generaatori sagedus fgen= 104 Hz. 5. Mass 0,5 kg; keele pikkus n1= 0,920 +/- 0,004 m; keele omavõnkesagedus fn= 34 Hz; generaatori sagedus fgen= 38 Hz. 6.
43479 3.794198 ria 63 9 Ekstsess 2.96380 19.57072 83 30 N=10 MIN MAX h X 0.0018 2.9085699 0,290674771 Y 3.32037E-06 8.45977885 0,845977553 X y nx ny px py 0.0018221 0.000003 9 32 0.2924969 0.845980 6 87 47 158 0.235 0.79 0.5831717 1.691958 3 43 56 23 0.28 0.115 0.8738465 2.537935 0 98 47 9 0.235 0.045 1.1645212 3.383913 7 53 25 4 0.125 0.02 1.4551960 4.229891 4 09 10 3 0.05 0.015 1.7458708 5.075868 1 64 7 1 0.035 0.005 2
Programm ei kordu, vaid lugu algab
algusest peale, kui programm iga kord uuesti tööle panna. Helisagedused võetakse tabelist
Nooditabel ning pausi ja noodi pikkused tabelist Noodid. Lugu on eelnevalt ära määratud tabelis
gaudeamus.
#include
nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. 7. Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes Küsimused lk 158 1. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid – sinised/hallid silmad, tömp – normaalne pöial, pruunid juuksed – blondid juuksed 2. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. 3. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Et kindlaks määrata katseloomade ja –taimede homo- või heterosügootsust. 4. Selgitage genealoogilise meetodi olemust
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: ********* Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 29 20:23:37 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: A0-D3-C1-1C-B8-4D B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.252.188 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.252.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 193.40.252.145; 193.40.254.227; 193.40.56.245 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 193.40.252.132 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Tegemist võib olla ümbersuunamisega. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) saadab serverile paketi/info ning seejärel mõõdab palju aega kulub vastuse saamiseks. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? HewlettP_1c:b8...
vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on
2007 10 11 SV 40 AHV 211 120 2007 10 11 SV 40 AHV 212 147 2007 10 11 SV 25 AHV 214 130 2007 10 11 SV 40 AHV 215 142 2007 10 11 SV 40 AHV 220 145 2007 10 11 SV 40 AHV 220 135 2007 10 11 SV 40 AHV 223 149 2007 10 11 SV 40 AHV 224 162 2007 10 11 SV 40 AHV 232 158 2007 10 11 SV 40 AHV 234 181 2007 10 11 SV 36 AHV 235 222,5 2007 10 11 SV 36 AHV 237 201 2007 10 11 SV 36 AHV 240 206,8 2007 10 11 SV 36 AHV 240 200 2007 10 9 SV 22 AHV 173 57,7 0 2007 10 9 SV 30 AHV 171 64 0 2007 10 9 SV 30 AHV 174 74,8 0
Minimaalne väärtus 1 146 Maksimaalne väärtus 200 38 Mood 146 152 Mediaan 103 17 Aritmeemtiline keskmine 103,0569 74 Teine kvartiil 103 140 Kolmas kvartiil 158 19 162 131 Kuva punaselt arvud, mis jäävad teise ja kolmanda 181 kvartiili vahele 143 181 88
1999 111 15,2 88 5,78947368 1999 114 22 55 2,5 1999 116 177 2152 12,1581921 1999 134 73,2 929 12,6912568 1999 135 49 1038 21,1836735 1999 152 41 508 12,3902439 1999 154 103 870 8,44660194 1999 156 341 3787 11,1055718 1999 158 27 562 20,8148148 1999 164 6 45 7,5 1999 165 27,4 182 6,64233577 1999 166 43 635 14,7674419 1999 169 123 4400 35,7723577 1999 172 5 130 26 1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15
esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 158 2 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 115 3 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 118 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS Sümbolmäng saab tekkida ainult täna keele ja mõtlemise arengule. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti:4 1. Detsentreerimist ehk suhte loomist teiste mängijatega. 2. Seksventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist. 3. Esemete asendamist. 4
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...
protsesside, eriti eksperimentaalsete meetodite. Reziimi sorteerimine sama pealkirja all, toob tähelepanu sarnasustele, aga on ka olemas risk, et erinevused, mis esinevad, mis neid lahutavad, ignoreeritakse või põlatakse ära. Klassikaline tüpoloogia Ilma mingi kahtluseta, enim mõju avaldanud süsteem sortreerimises oli Aristotelese plaan 4 sajandit enne meie aja arvamist, mis baseerus tema tollases 158 Kreeka linna analüüsis. See süsteem domineeris mõttelaadides järgmised 2500 aastat. Aristoteles arvas, et valitsus peaks olema sorteeritud kahe järgneva küsimuse järgi ,,Kes valitseb?" ja ,,Kes saab valitsemisest kasu?". Valitsused, nagu ta uskus, saab anda ainuisiku kätesse, väikse grupi kätesse või suure grupi kätesse. Ükskõik millisel juhul peab valitsus juhtima isekatel huvidel valitseja heaks või terve ühiskonna hüvanguks
8 lehtklaas 101 6,1 101,3 150,4 62 2429 Saepuru 9 betoon 149,8 147,3 149,2 2280,7 3294,4 693,3 Samott 10 tellis 251,6 122 65,7 3857 2015 1930 11 Dolomiit 98,33 98,8 99 2000,7 961,5 2080 Puitlaastpl 12 aat 99,2 16,1 16 119 158 751 13 Mullklaas 90,4 140,7 44,1 74 561 132 14 TEP plaat 250,7 122,7 46,7 486 1451 339 Kergbetoo 15 n 150,7 149,3 147,8 2120,4 3382,8 627 16 Terea R=20 50 112,8 15,7 7185 ekstruuder polüstüree
Kuressaare Gümnaasium Vladimir Lenin Koostaja:Karl Grepp 2010 Sisukord Üldine info ................................................................................3 Lapsepõlv,haridus,kasvatus.......................................................4 Poliitilise tegevuse algus ...........................................................5 Tegevus emigtatsioonis .............................................................6 1917 a.Veebruarirevoltusioon ...................................................7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon ................................................... 8 Atentaat,haigused ja surm ..........................................................9 Pärand ja surmajärgne kultus ....................................................10 Kokkuvõte ................................................................................
5 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 94 6 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 159 7 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 89 8 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 96 9 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 158 10 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 161 11 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 97- 98 3 7aastaselt(agoge)12. Hea näide spartiaadi mentaliteedi vormimisest annab ka krüpteia13, mille käigus
Mictrocontroller Week 03 Numbering systems 1. Convert the decimal number 123.456 to the following formats, taking whole numbers and fractions into account. Show calculations. a) Binary Fractional part : Reading direction Integral part: Reading direction 0,456 x 2 = 0,912 0 123 / 2 = 61 1 0,912 x 2 = 1,812 1 61 / 2 = 30 1 0,812 x2 = 1,624 1 30 / 2 = 15 0 0,624 x 2 = 1,248 1 15 / 2 = 7 1 0,248 x 2 = 0,496 0 7/2=3 1 0,496 x 2 = 0,992 1 3/2=1 1 0 1 1 0 0 So 123.45610 = 0111 1011.0111 01002 b...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072...
138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101 142 8E 216 10001110 158 9E 236 10011110 174 AE 256 10101110 190 BE 276 10111110 143 8F 217 10001111 159 9F 237 10011111 175 AF 257 10101111 191 BF 277 10111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 192 C0 300 11000000 208 D0 320 11010000 224 E0 340 11100000 240 F0 360 11110000
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi äratada ja mudilased vanematelt neid nuruma hakkavad. Vanemad lubavad need hankida. Aga kui poodi minna selle kindla sooviga, see asi osta, siis seda ei ole müügil. Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei v...
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
(16) Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi. (17) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.sutamine teiste isikute poolt § 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele – eesmärk tagada juurdepääs avalikult kasutatavale teele, juhul kui selleks peab läbima teise isiku omandis oleva kinnisasja. Kinnisvara omanik võib nõuda selle eest omakorda hüvitist. § 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. § 158
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
173 -63 21 -117 130 -175 70 122 198 38 -64 2 -17 87 12 -91 130 61 162 -195 194 -29 -129 39 17 -187 179 -19 158 -109 68 -46 -5 17 53 -89 61 -44 -170 -135 34 -46 ül 3 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? ül 4 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? n väljastama teksti „pole andmeid“. küsitud väärtus iga veeru jaoks. n väljastama teksti „pole andmeid“.
, Pikkus SMALLINT NULL , Synniaasta SMALLINT NULL , SynniLinn INT NULL , Vanus AS YEAR(GETDATE()) - Synniaasta ) Väli vanus on arvutuslik. Funktsioon GETDATE() annab hetke aja e. kuupäev kellaaeg. Funktsioon YEAR eraldab antud kuupäevast aasta. Seega leitakse vanus arvutusega jooksev aasta miinus sünniaasta. Lisame sellesse tabelisse ka mõned andmed: Nimi Pikkus Synniaasta SynniLinn Juku 155 1997 1 Kati 158 1997 2 Mati 164 1995 2 Ats 163 1996 1 Siiri 153 1996 1 Madis 174 1995 1 Siim 163 1997 2 Selleks moodustame iga sisestatava rea tarbeks eraldi SQL lause: INSERT INTO [baas1].[dbo].[Laps_tbl] ([Nimi], [Pikkus], [Synniaasta], [SynniLinn]) VALUES ('Juku', 155, 1997, 1) INSERT INTO [baas1].[dbo].[Laps_tbl] ([Nimi], [Pikkus], [Synniaasta], [SynniLinn]) VALUES ('Kati', 158, 1997, 2) INSERT INTO [baas1].[dbo].[Laps_tbl]
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
erinevaid vürtse. Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Põllumajandusega tegeleb Indoneesias umbkaudu 45% elanikkonnast. Põllumajandustehnika on väga tihti veel algeline ja enamus tööd tehakse käsitsi. Suuremad istandused ja firmad ostavad ka välismaalt erinevaid masinaid. Piisonid kündmas riisipõldu Transport Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi. Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Asfalteeritud sõiduteid 213 649 km ja kruusateid 154 711 km(2002. aasta seisuga). Tihe elanikkond tagab selle, et bussid sõidavad pea kõikjale ja väga sageli. Seevastu kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viad paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
