Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutite areng/ Uurimustöö (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmeks põlvkonnaks jagunevad teie arvates arvutid?
  • Millised olid teiste arvates esimesed arvutid?
  • Millised arvutid on teie arvates tulevikus?
  • Palju arvuteid on teie kodus?
Tallinna Reaalkool
Arvutite areng läbi aegade
Informaatika referaat
Koostas: Lauri Välja
Juhendaja : Kailit Taliaru
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Arvutite ajalugu.........................................................................................................................4 Küsitluse analüüs.......................................................................................................................6
Kokkuvõte..................................................................................................................................8
Kasutatud materjal.....................................................................................................................9

Sissejuhatus


Proovin uurida teemas, kuidas on arvutid arenenud nende leiutamisest saati ja tuua välja erinevaid fakte ja positiivseid külgi arenemisel, samas ka erinevaid negatiivseid külgi.
Ma valisin selle teema, kuna tahan ise arvutitest rohkem teada, eriti sellest, millised olid ühed esimesed arvutid . Ma arvan, et selle teema kohta saaksin ma päris palju infot, kui ma kasutaksin kõiki otsingulehti (Google, Neti .ee, jms.) ja loen mitmeid raamatuid arvutitest ja arutlevaid artikleid. Ma otsin ka internetist teiste inimeste uurimustöid selles suhtes ja võtan sealt mõned infokillud. Otsingutes üritan ma kasutada erinevaid märksõnu ja enamasti liitotsinguid.
Teemas ma kavatsen arutada sellest, kuidas on praegused arvutid arenenud võrreldes esimeste arvutitega . Kindlasti ma kavatsen kasutada ka ingliskeelseid lehti, kuna ma arvan, et sealt saab rohkem infot antud teemale.

Arvutite areng läbiaegade

Arvuti on tegelikult väga laialt mõistetav termin. Aga eelkõige mõeldakse selle all masinat, mis võimaldab teha raskemaid arvutus ülesandeid, mida oleks peast liiga keeruline või siis liiga aeganõudvad. Maailma esimene arvuti oli abakus , mis nägi täpselt samasugune välja nagu paljudel turunaistel on: Tabel, kus olid metallvardad sees ning nende otsas 10 kivikest või puust rõngakest. See oli leiutatud ligi 3000 aastat tagasi Mesopotaamias, kus seda kasutasidki enamasti kaupmehed.
Järgmine arvutus masin oli, mis tehti peale seda oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin, mis leiutati 17. Sajandil. See koosnes ratastest(hammasrataste taoline), kus ühte ratas edasi keerata 10 ühiku võrra, siis liikus teisel real ratas 1 ühiku võrra edasi. Ainuke mure selle masinaga oli see, et sellega sai ainult liita.
Arvutid jagunevad nelja põlvkonda:
Esimese põlvkonna arvutid olid väga suured, kuid arvutasid kõvasti kiiremini kui inimene. Näiteks teadlased leiutasid arvuti, mis oli 30x50 jala suurune ja kaalus ligi 30 tonni.Sellel masinal oli 18000 vaakumlampi ning see masin oli arvutamiseks ning suutis teha ligi 5000 tehet sekundis, mis on kõlab küll, et väga palju, kui tänapäeva arvutitega võrreldes on see aeglane.
Teise põlvkonna alguseks oli transistori leiutamine Belli labarotooriumi poolt 1947. Aastal. Kuid seda hakati alles laialdaselt kasutama 50ndate lõpus. Transistor oli silikonkiibis pisike tükike, mida hakati kasutama peale 1954 aastat, kuna enne seda kasutati germaaniumi, kuid see ei kannatanud nii hästi temperatuuri, kui silikon . Transistor oli vaakumlambi sarnane, kuid sellest tehtud arvutid olid mõõtudelt palju väiksemad, odavamad, paremad ja palju ustavamad, kui esimese generatsiooni arvutid. Inimesed avastasid , et neid arvuteid saab kasutada mitte ainult arvutamiseks, vaid ka andmete töötlemiseks. Sealt alates ehitati kahte erinevat sorti arvuteid. Teadlastele ja inseneridele ehitati suured arvutid, mis arvutasid kiirelt. Pankadele tehti väiksemad arvutid, millega sai andmeid otsida kiirelt ja neid hiljem välja printida . Tehased lõpetasid sellise tegevuse üsna pea ära, kuna nad said aru, et kahte erinevat sorti arvuteid on liiga kallis toota ning hakkasid tootma arvuteid, mis sobiksid andmete töötluseks ja nende printimiseks ja samas teeksid ka arvutus ülesandeid.
1950ndate lõpus avastasid teadlased viisi, kuidas vähendada transistori suurusi ja mahutada sadu transistoreid ühe silikonkiibi sisse. Sellega tähistatigi kolmanda generatsiooni algust. See võimaldas tootjafirmadel toota palju arvuteid ja neid müüa kõigile, kellel soovi oli ja raha. Arvuteid müüdi nimelt 1962. Aastal 15000 USD(Dollarit) tükk. Sellel ajal hakkas välja kujunema mõiste programmeerimis keel, kuna arvutid muutusid üha väiksemaks ja seega pidi ka kommunikatsiooni viis arenema. Programmeerimis keel võimaldas kirjutada operatsiooni süsteeme(tänapäeval Windows , Mac jne,). 1970 aastal leiutas IMB ,, floppy disk -i,,, mis mahutas 3 korda rohkem andmeid, kui varasematel aegadel arvutid ja see kiirendas info ülekandmist ühest kohast teise.
1971 . aastal valmistas Intel esimese mikroprotsessori, mis oli imepisikene(12 ruutmillimeetrit). Sellega tähistatigi neljanda põlvkonna algust. Selle tootmine oli odav ja need võtsid nii vähe ruumi, et arvutitehased said hakata tegema personaalarvuteid, mida saaks kasutada iga kodukasutaja, kui oli piisavalt raha. Need olidki igaühe kodus oleva arvuti eellased. Inimestel tegelikult ei olnud erilist aimu arvutitest. Üks teadlande tegi ennustuse, et iga pooleteise aasta tagant mahutatakse mikroprotsessorisisse 2 korda rohkem transistoreid. Mikroprotsessor teeb arvutil põhilise töö, kuid samuti on selleks vaja ka muid komponente: Toiteplokki, videokaarti, samuti on kasulik, kui arvutil on cd-rom või siis näiteks vanemat tüüp arvutitel floppy disk(tänapäeval seda enam ei kasutata, kuna see mahutab nii vähe andmeid.)

Küsitluse analüüs


Küsitluste vastuses analüüsitakse 10c õpilaste arvamusi ja uuritakse palju nemad teavad arvutited ja palju neil arvuteid endal kodus on.
Kas arvuti pakub sulle huvi? miks?
Enamik vastajaid olid üksmeelsed: Kõigi arvates on arvutid vajalikud, et teha ära palju tööd kodust lahkumata ja arvutitega on väga lihtne suhelda omavahel.
Mitmeks põlvkonnaks jagunevad teie arvates arvutid?
Vastuseid oli mitmeid, alatest 1st lõpetades 6ga. Seega on teada, et paljudel ei ole aimu, et arvutid jagunevad neljaks põlvkonnaks ja seega oleks neile sellisest uurimustööst palju kasu, kus nad saaksid lisainformatsioonia arvutite kohta.
Millised olid teiste arvates esimesed arvutid?
Kõik olid jälle samal meelel , et nad oli SUURED, kui mõned arvasid, et neil olid ekraanid ja mõned arvasid, et ainult puust. Põhimõtteliselt nii imelik, kui see ka ei tunduks, siis on neil õigus, kes pakkusid puust. Kuna esimene arvuti oli abakus, mis koosneski põhiliselt puust.
Millised arvutid on teie arvates tulevikus?
Enamik 10c õpilased arvasid, et tulevikus on arvutid palju palju väiksemad ja võibolla tulevad isegi halogeen arvutid nagu mõndades filmides oleme näinud. Tegelikult on teadlastel juba mõte olemas, kuidas mahutada veel rohkem asju mikroprotsessorisse, kuid keegi pole veel suutnud seda teostada
Palju arvuteid on teie kodus?
Enamik vastas, et nende kodus on arvuti vanus 1-3 aastat, vaid paar inimest vastasid, et neil on kodus üle 3 aasta vanad arvutid. Tänapäeval ongi arvutite areng nii kiire, et arvuteid on raske valida ja oska, kuna iga aastaga vähenevad arvutite hinnad meeletult ja arvutid lähevad üha võimsamaks.


Kokkuvõte

Arvutid ongi üle pika aja arenenud väga palju, alustades puiduklotsidest lõpetadest pisikeste arvutitega. Varem olid ju arvutid ligi toa suurused ja kaalusid 30 tonni, siis ei suutnud keegi uskuda , et arvutid saavad väiksemad olla. Aga arvutid üha arenesid ja arenesid, kuni nad olid juba nii väiksesed, et ühte tuppa saab kasvõi panna vähemalt 100 arvutit või siis panna kasvõi koolikotti.
Tänapäeval ongi igalühel kodus vähemalt 1 arvuti, kuna see teeb meie elu mingil määral lihtsamaks. Kuna arvutis saab lugeda lehti tasuta ja igast telekavasi vaadata jne.

Kasutatud materjal

Najmi(2004) Generations of computer. Loetud http://www.techiwarehouse.com/cms/engine.php?page_id=a046ee08
Isahiir(2005) Arvuti ajalugu. Loetud. http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=158&Itemid=9
Techiwarehouse (2010)History, Orgins, and Generations of Computers
http://www.techiwarehouse.com/cms/engine.php?page_id=51c38188
Vasakule Paremale
Arvutite areng-Uurimustöö #1 Arvutite areng-Uurimustöö #2 Arvutite areng-Uurimustöö #3 Arvutite areng-Uurimustöö #4 Arvutite areng-Uurimustöö #5 Arvutite areng-Uurimustöö #6 Arvutite areng-Uurimustöö #7 Arvutite areng-Uurimustöö #8 Arvutite areng-Uurimustöö #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chargr Õppematerjali autor
Arvutite arengust siis tehtud Uurimustöö
Hinde sain 4, kuna sisukord natukene valesti vormistatud

Sarnased õppematerjalid

Arvuti ajalugu
9
doc

Arvuti ajalugu

liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised

Informaatika
Arvuti ajalugu
7
doc

Arvuti ajalugu

Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised

Ajalugu
Arvutite ajaloost
16
doc

Arvutite ajaloost

Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed.

Arvutiõpetus
Arvuti ajalugu
10
doc

Arvuti ajalugu

Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.................................................................................6 8.Kolmanda Generatsiooni arvutid............................

Informaatika
Arvuti ajalugu
13
docx

Arvuti ajalugu

Tallinna Reaalkool Arvuti ja selle areng Referaat Marelle Ellen Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus ­ arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni ­ suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval

Informaatika
Kuvariga töötamise ohud
33
doc

Kuvariga töötamise ohud

liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised

Arvutiõpetus
Arvutite ajalugu
18
odt

Arvutite ajalugu

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Arvutite ajalugu Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: --------------------- Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvutite mõiste ja olemus.......................................................................................................4 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad...................................................................................................4 2.1 Abakus..............................................................................................................................4 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine.............................................................

Arvuti
Operatsioonisüsteemide alused
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja kasutajate ühispingutuse tulemus, mis lähtus soovist luua midagi, mis vastaks kasutajate endi vajadustele. Erinevalt suurest hulgast kommertstarkvarast pole Linuxil “turundusosakonda”, mis dikteeriks seda, mida ta arvab, et kasutajad vajavad. Linuxi areng järgib Torvaldsi sisseseatud rada ning tema “tuuma-häkkivat salaplaani”. Linuxi uute eriomaduste loomine on spotaanne ja dünaamilin ning seda valitseb arvutihullude Interneti laialtlevinud tugevama õigus. UNIX Populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele ja kuigi ta on aastatega edasi

Operatsioonisüsteemid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun