Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö taimer. Sissejuhatus digitaaltehnikasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sõltub loendustrigeri T-trigeri väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest?
  • Kuidas töötab taktgeneraator?
  • Mis on loendusregister counter ?
  • Milleks on vajalikud sagedusjagurid prescalers?
  • Kui suur on teie poolt kasutatava seadme taktgeneraatori sagedus?
  • Kuidas sisend-taktsagedust sagedusjaguritega vähendatakse?
  • Millised võimalused on loenduri sisendsignaali sageduse muutmiseks?
  • Missuguse taktsignaaliga töötab taimeri loendur teie tehtud ülesandes?

Tallinna Tehnikaülikool
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut
SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE - 
Praktikum
Programmeeritava taimeri seadistamine mikrokontrolleris
Üliõpilane:  Daniil  Redko
Üliõpilaskood: 164634
Õpperühm: AAVB-31
Juhendaja : Madis  Lehtla
Tallinn
2017
ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED
Kuidas sõltub loendustrigeri (T- trigeri ) väljundsignaali sagedus  sisendsignaali  sagedusest?
Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi 
järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside 
muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et 
loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega.
Kuidas töötab taktgeneraator?
Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes, 
kaitseaparaatides, jõupooljuht  muundurites , teabe edastamisel, automaatjuhtimissüsteemide 
juhtseadmetes, sh mikrokontrollerites, vajatakse lülituste juhtimiseks sageli taktsignaali. 
Taktimpulsse ehk taktkellasignaale genereerivaid lülitusi nimetatakse taktgeneraatoriteks. 
Mis on loendusregister (counter) ? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite 
registreid nimedega T1CON, TMR1H ja TMR1L ?

Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur  on register , millesse salvestatud arv
sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. 
 
· T1CON – juhtib lülituse ja taimeri töörežiimiga; 
· TMR1 (TMR1H ja TMR1L)  – sisaldab 16. jadaloenduri tähendust; koosneb ka 8. 
jadaregistridest, kättesaadavad lugemiseks ja salvestuseks. 
Milleks on vajalikud sagedusjagurid (prescalers)? Mida saab  seadistada Microchip PIC 
taimeri 1 seadistusregistrist bittidega T1CKPS1 ja T1CKPS0 ?

Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine  kajastub  
signaaliga registris INTCON (selle registri signaalid on kasutatavad ka katkestussignaalidena). 
Registri INTCON kontrollimisega programmi abil ehk registri seisundi pollimisega.  
· T1CKPS0, T1CKPS1 – taimeri jagamissageduse teguri valik.  
Taktsagedused: Kui suur on teie poolt kasutatava seadme taktgeneraatori sagedus? Kui 
suur on teie poolt kasutatava välisseadme (taimeri) taktsagedus ? Kui suur on lonenduri 
taktsagedus taimeris ja kuidas sisend-taktsagedust sagedusjaguritega vähendatakse? 
Millised võimalused on loenduri sisendsignaali sageduse muutmiseks?

Taktsagedus on taktgeneraatori genereeritavate impulsside arv sekundis, mida mõõdetakse 
hertsides (õnnestunud tsüklite vahel).   
Kahe sõltumatu toimingu juhtimine sama taimeriga
# include  
 8 
 9 # define  Q_taimer 0b00000100
10 
11  unsigned  short int ;
12 
13 int main(void) {
14     int number=0;
15     INTCON &= ~Q_taimer; // Nullitakse ületäitumise tunnus
16     TMR0 = 0;
17     int n=126, m=30;
18     // Seadistatakse  taimer : PS2=1, PS1=1, PS0=1, see on sagedusjagur 1:256
19     OPTION_REG = 0b00000111; 
20     
21     TRISD=0; // PORTD Data Direction Register
22     TRISC &= 0b11011111; // RC5 (kollane diood) väljundiks
23 
24     // AN0 analoogisisend, ülejäänud digitaalsisendid
25     ADCON1 = 0b00001110; // A/D Control Register 1
26     
27      while (1){
28         if (m==0){
29             if (RC5) RC5=0;  else  RC5=1; // Vigutab plaadil kollast valgusdioodi
30             m=30;
31         }
32         if (RA3)
33             PORTD=0b01011110; //0b10101010;
34         
41         }
42         // Igal taimeri ületäitumisel vähendatakse n-i väärtust ühe võrra
43         // ja nullitakse taimer
44         if (INTCON & Q_taimer){
45             TMR0 = 0;
46             INTCON &= ~Q_taimer;
47             if (n) n--;
48             if (m) m--;
49         }
50     }
51     return (1);
52 }
 INTCON funktsioon näitab kui taimer üle paisutab. Muutuja  n näitab aega, mille jooksul tekib 
dioodile  uus arv. See arv 126, mis ajaliselt on veidi  sekund. Programm  loendab  Taimeri TMR0 
ületäitumisi kui 8-bilitline loendur on loendamisega jõudnud 255-ni. 
. Missuguse taktsignaaliga töötab taimeri loendur teie tehtud ülesandes? 5MHz 
Pulsilaiusmodulaatori (laiusimpulssmodulaatori) 
modulatsioonisageduse ja impulsi  laiuse määramine 

Antud ülessande registrid määravad ära heli sageduse ehk millisena heli jõuab  meieni . Heli 
kostub mikrokontrolleri tranistorist.  
#include 
#define Q_buzz (1
Vasakule Paremale
Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #1 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #2 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #3 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #4 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #5 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #6 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #7 Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leonidly Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7. Pinumälu 79 2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1

Tehnikalugu
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun