Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" looduskaitseala" - 347 õppematerjali

looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks  Reservaat mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased (indiaanlased, aborigeenid jne).  Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.
14
pdf

Endla looduskaitseala

Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu-Laelatu looduskaitseala Silma looduskaitseala...

Loodus õpetus - Keskkool
5 allalaadimist
10
pptx

ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA

A Ülenurme Gümnaasjum Asukoht Jääb Võrtsjärvest kirdesse Tartu, Jõgevaa ja Vilj andi maakonnass Pindala on 260 km². Eesmärgid Ökosüsteemide mitmekesisuse kaitsemine 2 ja 3 kategooria kaitsealuste liikide kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-picture_et-130 5...

Loodusõpetus - Põhikool
1 allalaadimist
6
pptx

Abruka looduskaitseala

ABRUKA LOODUSKAITSEALA Denis Kotov ABRUKA LOODUSKAITSEALA Asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel Halduslikult kuulub Saare maakonna Kaarma valda Looduskaitseala pindala on 412 ha Moodustati 2007. aastal Lippmaa pärn KAITSEALUSED OBJEKTID Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad Vööndid ­ SKV 2, PV 1 Kaitsealused looma- ja taimeliigid: merikotkas (Haliaeëtus albicilla) ­ Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) ­ Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) ­ Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) ­ Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) ­ Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) ­ Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka saare riig...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
8
docx

Meenikunno looduskaitseala

Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP, LkI, M’’’, S’’’, S’...

Geograafia -
1 allalaadimist
3
doc

Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja

Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist...

Looduskaitse - Keskkool
20 allalaadimist
10
pptx

Slaidshow Matsalu Rahvusprgist

Klass Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Click to edit Master text styles Second...

Loodusõpetus - Põhikool
12 allalaadimist
6
doc

Pärnu madalik

Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim ­ Potsepa ­ liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on Sakala kõrgustiku jalam (üle...

Geograafia - Põhikool
26 allalaadimist
16
doc

Suure Jaani kirik

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...

Söötmisõpetus - Eesti Maaülikool
27 allalaadimist
6
ppt

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala Asub Lääne- Eestis Pindala on 48 610 ha Loodi 1957. aastal Pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Liigid 275 linnuliiki 49 kalaliiki 48 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Arvukamad pesitsejad lindudest on kormoran, hõbekajakas ja hahk Matsalu rahvuspark Pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga Linnuvaatlejatele on mitmeid vaatetorne Igal sügisel toimub Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival Kasutatud allikad http://www.matsalu.ee http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvusp argid/matsalu http://www.loodusemees.ee/aa/mi/000927aa065 .jpg http://www.loodusring.ee/pildid/2008/sugis/Mats alu.jpg ...

Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist
11
doc

Meenikunno maastikukaitseala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool
27 allalaadimist
12
doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool
29 allalaadimist
10
odp

Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis ja Maailmas

Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld ­ nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuhu kantakse t...

Bioloogia - Keskkool
16 allalaadimist
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ­ ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht ­ iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus ­ näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg ­ aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon ­ koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid ­ nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos ­...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
153 allalaadimist
6
doc

Keskonnakaitse konspekt

ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaj...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
68 allalaadimist
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, ku...

Loodus õpetus - Keskkool
7 allalaadimist
2
odt

Vilsandi rahvuspark

augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvahelis...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala ....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark...

Keskkonnakaitse - Kutsekool
34 allalaadimist
2
docx

Looduskaitseühing Kotkas

Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korraldas...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
10 allalaadimist
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

1 Sissejuhatus..........................................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad .......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)...

Looduskaitse - Keskkool
23 allalaadimist
1
rtf

Looduskaitse

Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga -mäed N: linnamägi -k...

Geograafia -
5 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun