TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Triinu Viikholm KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE..................................................9 3.PROGNOOS.................................................
Eesti Metsaselts(EMS) Estonian Forest Society Aiko Adamson Taavi Hernits Tartu 2014 Eesti Maaülikool Millal ja Miks ? 25. aprillil 1991. a (registreeritud 20.06.1991) asutatud mittetulundusorganisatsioon Avalikkuse metsandusalane teavitamine Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel Sihtrühm I Avalikkusele suunatud tegevus II Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus III Rahvusvaheline koostöö Teemad Säästva metsanduse sõnumi viimine avalikkusele Seltsi maine tõstmine/suurendamine metsandusringkondades Eesti metsanduse esindamine rahvusvahelisel tasandil Info jagamine Atraktiivne ja aktuaalne kodulehekülg internetis Ürituste korraldamine (metsanädala ja metsapealinna valimine, metsapäevad, metsanduslikud võistlused). 2014 Ettevõtmised Raievõistlused Click to edit Master text style...
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Anthropology of Tourism Madli Tuvike Anthropology and Tourism Female Adventure Tourism This essay will explain what significance culture has in adventure tourism. There are five paragraphs in this essay, where definitions of adventure travel and human culture are given. First, paragraph will look and define what culture, anthropology and adventure tourism are. Second paragraph will examine how different cultures impact female adventure travel. Third paragraph will point out the problems in adventure tourism. The forth paragraph will give recommendations for the future and some of the possible future problems in female adventure tourism will be looked at. The last paragraph will be a summary of the key findings and recommendations. Tourism is one of the world’s largest industries (Tisdell, 2000, Swarbrooke et al. 2003, Buckley, 2003). According to UNWTO, i...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noor...
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme ...
Apple Karl Oskar Haak, Kaspar Kolk 10B Sissejuhatus Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puu...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. QR-Koodi olemus..........................................................................................................3 1.1. QR-koodi ajalugu...................................................................................................3 1.2. QR-koodi omadused...............................................................................................3 2. QR-koodide kasutamine turunduses..............................................................................5 2.1. QR-koodide kasutamine mujal maailmas...............................................................5 2.2. Näiteid QR-koodide kasutamisest Eestis................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristiina Keerd STSTB- 2kõ Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. Kodutöö Juhendaja: õppejõud Helgi Hiborn Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldinfo..................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Aleksandr Najanzin ALKOHOLISÕLTUVUS Referaat Õppejõud: Kaja Lutsoja Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 1.ALKOHOL JA RASEDUS............................................................................... 2.ALKOHOLISM.............................................................................................. 1.1Alkohooliku tundemärgid........................................................................7 1.2Võimalikud tagajärjed............................................................................. 8 3.ALKOHOLISÕLTUVUSE PÕHJUSED.............................................................. 4.ALKOHOLISÕLTUVUSE STAADIUMID...................
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutat...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK............................................................ VÕRUMAA KAESKMINE BRUTOPALK........................................................... BRUTOPALKADE VÕRDLUS........................................................................ KOK...
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Karin Toom 10.M klass EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED Rakvere 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaud...
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
Tapa Gümnaasium Kirill Gorškov,11. R „LEAGUE OF LEGENDS“ JA SELLE POPULAARSUSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja: Merle Varblane Tapa 2014 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11R Töö pealkiri: „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis Valdkond: Arvutimängud Kaitsmise aeg Lehekülgede arv: 19 Refereering : Uurimuse pealkiri „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Selle teema valik tulenes autori soovist mõista tänapäeval väga populaarse arvutimängu populaarsuse põhjusi. Samuti soovist teada miks see mäng meeldib Tapa Gümnaasiumi õpilastele. Uurimuse läbiviimiseks uuriti materjale internetist ja küsitleti Tapa Gümnaasiumi õpilasi erinevatest vanuseastmetest. ...
Nahua (asteegi) keel on kõige olulisem liige uto-asteegi (jutoasteegi) keelkonnas Kesk- Ameerikas. Selle kõnelejaid on Mehhikos (Kesk-Mehhikos) 1,5 miljonit. Tegemist on endise Asteegi riigi keelega (Karlsson, 2002). Enamik nahua keele kõnelejaid räägib ka hispaania keelt (Ager, 2014 Nahuatl). Algselt pandi nahua keel kirja piltkirjas, kuid see ei olnud täielik kirjutamissüsteem. Ladina tähestikus hakkasid nahua keelt üles märkima hispaanlased, kes vallutasid Mehhiko XVI sajandil (ibid.). Nahua keeles on neli täishäälikut: a, e, i, o. Pikad täishäälikud kirjutatakse tavaliselt pikkusmärgiga (¯), kuid kui see pole võimalik, siis tsirkumfleksiga (â, ê, î, ô), diakriitilise märgiga (ä, ë, ï, ö) või kahekordselt (aa, ee, ii, oo) (ibid.). Kaashääliku(ühendi)tena on kasutusel ch /ttʃ/, h /ʔ/, k /k/, kw /kʷ/, l /l/, m /m/, n /n/, p /p/, t /t/, tl /ttɬ/, ts /tts/, x /ʃ/, y /j/, s /s/, w /w/. Kasutatakse ka b, d, g, f, ñ ja rr tähte, kuid ain...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnov...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse ka...
LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega Karina Sein Juhendajad: Erikki Tempel (õpetaja) Kalev Uiga (M. Sc, TÜ keskkonnatehnoloogia eriala) Sissejuhatus v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v Antud uurimistöös võrreldi erinevat tüüpi elektripirnide (nt hõõg-, luminofoor- ja valgusdioodpirn) kasutamisega kaasnevaid kulusid tarbijale ning üritati leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed kü...
Смартфон на рабочем месте Студенты: Дмитрий Кривобоков (täiendusõppur) Лина Савчик (IABB14) Ренат Рождественский (IABB14) Преподаватель: доц.Борис Гордон Введение Введение Введение Воздействие смартфонов на потребителей Интернет-зависимость • В Японии проблема интернет- зависимости стоит на одном уровне с алкоголизмом • в 2013 году 15 % из 100000 школьников проводило более 5 часов в Опасность и риски • Samsung Galaxy • Новый iPhone Note 7 мог может взорваться взорваться при • При разговоре по зарядке или полете iPhone, на самолете поставленном на • За время неоригинальную использования ...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel..............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Erle Maido HUVITAV ETTEVÕTE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TURBLISS OÜ.......................................................................................................................4 1.1. TurBliss’i äriidee sünd..................................................................................................4 1.2. TurBliss’i äriidee...........................................................................................................5 1.3. TurBliss’i tooted............................................................................................................6 2. KONKURENTS.......................................................
Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue ........................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Uurimistöö Autor: xxx Tartu 2015 SISUKORD DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015............................................................................. 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1DOKUMENDIHALDUS............................................................................................. 4 2DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...................................................5 1Võimalikud lahendused probleemidele...............................................................6 3DOKUMENDIHALDUSE ARENG............................................................................... 7 1Elektrooniline dokumendihald...
Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 Praktiline töö nr. 6: Interneti otsimootorite kasutamisvõimalused Järgnevatele küsimustele vastates kasutage Google’t. Lisaks tulemusele pange kirja, millist otsinguviisi kasutasite ja millise päringu sõnastasite. 1. Leidke .edu domeeniga veebilehtedelt materjale, mis räägivad tsensuurist Nõukogude Liidus. Kui palju ja mida leiate? Kasutasin - Google Advanced Search-i this exact word or phrase: tsensuur nõukogude liidus language:estonia site or domain: .edu leidsin 10 aga kaks neist oli mingil määral väga kahtlase sisuga saidid. Igatahes leidsin resümeid, artikleid ja teavikuid mis räägivad Nõukogude Liidust ja tsensuurist(ajalool põhinevad) 2. Leidke korteriühistu Rannaääre aastaaruandeid, mis on eestikeelsed ja PDF formaadis. Kui palju ja mida leiate? Leidsin 5 2010.majandusaasta aruanne.pdf - Korteriühistu Rannaääre www.rannaaare.ee/.../2010_majandusaasta_aruanne....
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt. 50 g taist liha, 60 g kanaliha, 30 g vorsti, 50 g pasteeti, 50 g rasvast kala, 75 g väherasvast kala, ...
Fenoplast • Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend • Soojusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel • Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehni...
12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Masinaehituse instituut ► MET0030 ► Teema 8 ► Kontrolltöö nr 2 Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 08:57 Testi navigatsioon Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 09:...
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 p...
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka kukkusid kolme päevaga kokku. Kreeka majanduskriis sai kuulutati välja 2010 aastal võlakr...
Jaapan Sinu nimi Jaapani iseloomustus. Jaapan asub Euraasia mandri kõrval, jääb ekvaatorist põhja poole ja meridiaanist idasse. Riigi pindala on 377 835 km² (Eesti pindala on 12% Jaapani omast) ja rahvaarv on 127,103,388 (Eesti rahvastik on 1% Jaapani omast.) Riik asub saarel. Saar asub Vaikses ookeanis ning seda ümbritseb Jaapani meri. Suurim jõgi on Shinano jõgi (367 km). Naaberriigid. Jaapani peamised naaberriigid on Venemaa, Hiina, Lõuna Korea ja Põhja Korea. Jaapan http://www.scribblemaps.com/maps/view/Jaapan/CAha3Tljwx Jaapani Rahvaarv Rahvaarv 127500000 127400000 127300000 127200000 127100000 Rahvaarv 127000000 126900000 126800000 126700000 126600000 126500000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaapani Usundid (2014) Rahvused (2014) Kasutatud materjalid. Theodora. Loetud : ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED..................................................................................... 10 5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE......................................................................12 5.1.Alternatiivne lahendus.................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Nimi ÜLIÕPILASTÖÖ Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnika ja tehnoloogia eriala Üliõpilane: "....." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISU...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal...............................................................................................
Materjalitehnolo ogia Materjalitehnoloogia sektor • Eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine; • Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi • ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sam...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR RAHVASTIK Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ....................3 Üldandmed................................................................................... ....................4 Etniline koosseis........................................................................................ ........4 Demograafilised andmed..................................................................................4 Rahvastikupüramiid...................................................................... ....................5 Vanuseline koosseis........................................................................................ ..5 Rahvastikuga seotud andmed..................
LIIMPAIGALDATUD KEREKLAASIDE VAHETUSE PROTSESS Referaat Juhendaja: Koostaja: TALLINN 2014 TALLINN 2014 Klaasi eemaldamine noa ja lõiketraadiga Enneklaasieemaldamistosandataksevajaduseldekoratiivliistud, salongipolstridjaklaasiküljesolevadlisaseadmed. Kindlastijälgida, etklaasiküljesolevatelisaseadmeteelektrijuhtmestikolekslahtiühendatud, vajaduselteipidapistikudklaasikülge. Liistudejaklambriteeemaldamiselkasutataksevajaduseleritööriistu · Plastikkiilud · Liistueemaldid · Tõmmitsad · Klambrieemaldid Vältimaksvärvikahjustusteteketkerele, võikskasutadakatteteipi. Kõikideosandustöödeteostamiseks on soovitavjälgidaautotootjaremondijuhendit. Mõningateklaasigaseotudlisaseadmeteosandaminejakoostaminetingibnendeseadmeteelektroonilis ekalibreerimise. · Vihmasensorid · Valgu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................................................. 6 3.VARAJANE TEISMEIGA...............................................................
Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
