Demokraatia või diktatuur? Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Pärast taasiseseivumist on rahva valimis aktiivsus vähenenud, see sõltub rahva rahulolust ning soovist riigi poliitilises elus kaasalüüa. Poliitika mõjutab igapäeva elu, selle üle vaieldakse ja arutlatakse pidevalt, kuid tegutsemist on vähe. Poliitika tähendas algselt riigi avalike probleemidega tegelemist, eesmärgiks jõuda kodanikke rahuldava elukorralduseni. Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava n...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võima...
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
LISA PEALKIRI Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult ...
Kas headus või lihtsalt viisakus? Millistes inimestes on tegelikult headus ja viisakus ? Ning millistes inimestes seda tegelikult polegi ? Tihti käies Tallinnas erinevates kauplustes, näeme enda ümber viisakaid inimesi. Eriti hakkab silma see kauplustes, kus müüa soovib sulle midagi väga maha müüa, siis kauplusesse sisenedes teretatakse kliente viisakalt ja naeratatakse neile, nagu oleksid maailma parim ja kaua oodatuim inimene. Tihti tundub see väga imelik, kuid vahest tunduvad teenindajad nii head, et oled kindel et sina oledki see ainus inimene keda siia kauplusesse oodati. Kuid kas see naeratus ja näideldud viisakus on ikka tõesti siiras ja südamest? Või kaasneb selline käitumine palgaga? Mina arvan, et kui see sama inimene peaks seda tööd tegema palga eest millega ta sugugi rahul ei ole, siis ei oleks ta kindlasti nii naerusuine ja kliendid ei oleks ka nii oodatud. Kindlasti ei taha klient osta poest kus ta ei ole tere...
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL de...
„Hääletu Kevad“ Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti. Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näh...
Pagulased - poolt või vastu? Pagulasteema on üleüldiselt üks väga raske teema ja seda võib vaadata mitme nurga alt. Üleüldiselt ütlevad eestlased, et pagulasteema ei lähe neile korda ja et las nad tulevad, aga enamasti kohe, kui pagulasteema puudutab neid otseselt, nende perekonda, lapsi, töökohti, siis enamus eestlasi muudavad oma arvamust ja ütlevad, et nad neid ei taha. Kui näiteks tuleb klassi mõni pagulaslaps Eesti kooli ja kui mina oleks mõne tema klassikaaslase vanem, oleksin küll selle vastu, sest siis ju üleüldine klassitase langeb ja õpetajad peavad keskenduma rohkem sellele pagulaslapsele, sest ta ei saa aru keelest ja ei oska enamusi aineid ja teised lapsed peavad ootama teda järgi. Muidugi, see ei ole selle lapse süü, aga vanem tegutseb ju ikkagi alati oma lapse huvides. Üks variant oleks teha eraldi klass pagulaslaste jaoks, aga ma saan aru, miks seda ei taheta teha, sest siis tekiksid eraldi pagulas...
Mis on vabadus? Vabadus ehk teisisõnu priius on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mida tunneme aga meie vabaduse all, mida tähendab väljend olla vaba. Kas selle all mõeldakse pigem vabadust kui võimalust teha kõike mida soovitakse või pigem seda, et on võimalik valida mida mitte teha. Kas vabadus on alati hea või mõjub liigne vabadus meile või meid ümbritsevatele inimestele vahel ka negatiivselt kui vabaduse sisuks on igasuguste piirangute ning piiride puudumine. Kui mõelda vabaduse peale kõige üldisemas mõttes siis kas vabadust võiks teisisõnu või kaudselt nimetada ka iseseisvuseks.
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalr...
Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATS Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa IOONI NIMI Rahvaste Lepingu Julgeoleku- ja Majanduskoostöö ja Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1.Rahu ja julgeoleku Organisatsioon Oma tegevuses kaitsmine maailmas. põhineb paneb OSCE OECD tegeleb 2.Riikide koostöö kollektiivkaitsel suurt rõhku peamiselt majanduspolii- korraldamine , läbi mille relvastuskontrollil tikaga: üldise ra...
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmi...
Ühiskonnaelus osalemine on tähtis Ühiskonnaelus osalemine on väga tähtis, sest see aitab inimestel ühiskonnaelu edendada ja paremaks muuta. Kodanikud saavad oma huve ja soove väljendada kodanikuosaluse või algatuse kaudu. Kodanikuühiskond on ühiskonnaelu valdkond, mis on erinev avalikust sektorist ja erasektorist. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanikualgatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond kaasab inimesi nende huvidest ja võimetest lähtuvalt lahendama sotsiaalseid probleeme. Kodanikuühiskonna eesmärgiks pole kasu saamine, see on vabatahtlik. Kodanikualgatus on inimese isiklik soov ühiskonna edendamiseks. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid tegevusi mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks, nendeks võivad olla avalikud arutelud, ümarlauad või heategevusüritused. Näiteks on talgud ,,Teeme Ära" kodanikua...
Suletud Sillamäe linn eestlaste ja venelaste seisukohast ENSV ajal oli Sillamäe suletud linn. Võõrad said sinna ainult lubade ning kutsetega. Muidugi polnud linnal nii karm kord peal nagu Saaremaal. Tihti sai rahvas sinna hiilida ilma, et piirivalvurid oleks nende luba kontrollinud. Aga miks sinna taheti üldse minna? Sillamäelt võis saada kaupa, mida mujalt poodidest vaid harva õnnestus hankida. Seal oli selliseid asju nagu näiteks konserveeritud herneid, kondenspiima, lahustuvat kohvi jms. Kuigi osalt oli Sillamäel hea elada seetõttu, et seal leidus häid tarbekaupu, oli seal elamisel ka palju negatiivseid mõjusid. Kuna Sillamäel asus suur uraanitootmise tehas, mõjus see halvasti rahva tervisele. Inimeste tervist, kes tehases kaua töötasid, mõjutas kiirgus väga palju. Enamik neist haigestus ning paljud surid kopsuvähki. Tehase olemasolu aga ei mõjutanud ainult töötajate tervisi. Ühes Sillamäe lasteaias avastati, et lastele täik...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Ma elan Viru-Nigulas, väikeses Lääne-Virumaa alevikus, kus elab 309 inimest. Enne haldusreformi oli Viru-Nigula alevik ka valla keskuseks, kus asub vallamaja, Vasta Kooli lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, muuseum ja perearst, lisaks asub ühe kilomeetri kaugusel kohalik põhikool. Ma mõtlesin kuidas sellele teemale läheneda. Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal piisavalt intriige ja hõõrumisi, kuid üldiselt võib töökeskkonnaga rahule jääda. ...
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi. Elanike seisukohtade ja sõbralikkuse või vaenulikkuse analüüsimiseks tuleks esmalt defineerida mõiste „võõrad“ ehk eelkõige puudutab see mõiste juba siin elavaid vene rahvusest inimesi (arvestades ela...
Referaat Artikkel on valitud ajakirjast „Zeitschrift für Soziologie“, Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on „Zug oder Flug?“, „Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen“. Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri „Rong või lennuk“, „Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel“. Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. ...
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua. Eesti ja vene õpilaste hinnangud meie ühiskonna mitmekultuurilisusele on suhteliselt erinevad. Eesti õpilased peavad Eesti kultuuri avaramaks ning arvavad, et meie ühiskonnas on arvukalt eri ühiskonnagruppidesse kuulujaid. Halvas mõttes üllatas uuringu läbiviijaid...
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning...
Koolisüsteem on saatanast? Agnethe Ramler Algul võib selline intrigeeriv pealkiri tummaks lüüa aga essee eesmärk ongi raputada ajaloo tolm vanadelt tõdedelt ning heita pilk tänapäeva õpikeskkonda. Aastasadu on lapsed õppinud oma vanemaid imiteerides ja nende käitumismalle üle võttes. Vanemad on väikelapse esimesed õpetajad ja suunajad-see kehti ka kaasajal, aga mis on muutunud ,ongi just suuremate laste arenemine või õigemini ühiskonna progress on jõudnud endaga sellesse etappi, kus tuleb küsida, kuidas edasi? Kui võrrelda tänapäevast ja mineviku kooli lähevad käärid üsna suureks, kuid leidub sarnasustki. Alustades erinevusest: Kunagised klassid olid väiksemad kui praegused, sel oli muidugi ka oma põhjus, nimelt kooli jõudsid perekondade teravamad pliiatsid või õigemini need, kel polnud füüsilist jaksu raskele talutööle vastu seista. Tavaliselt saadeti linna kooli kõige noorem poeg, sest vane...
Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Nagu me kõik teame, areneb maailm iga päevaga. Kui alles paarkümmend aastat tagasi ei osatud veel undki näha tahvelarvutitest ja sülearvutitest siis tänasel päeval on see elu paratamatu osa. Seega nimetame tänapäeva ühiskonda infotehnoloogia ühiskonnaks, kus suurimateks infotehnoloogilisteks leituisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest edasi on arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate u...
Kuidas olla õhtujuht? Koostanud: L.Aadla Kõik saab alguse suhtumisest Kõik saab alguse suhtumisest Nagu ka vanasõna ütlen:“Nii kuidas küla koerale nii koer külale” on tark öelda ka õhtujuhtide kohta. NII NAGU SINA PUBLIKUGA NII PUBLIK SINUGA ! Kõik saab alguse suhtumisest Usu endasse ja teised usuvad sinusse ! Kõik saab alguse suhtumisest Ole rõõmus, positiivne ja julge ! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda eksida! Eksimine on inimlik ja kui kõik naeravad naera ise ka enda üle! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda inimesi! Inimesed on küll jubedad loomad vahel, kuid nad ei hammusta. Kõik saab alguse suhtumisest KOKKUVÕTTEKS OLE ALATI: * Positiivne * Rõõmsa meelne * Julge (Sest julge hundi rind on rasvane) N Õ U A N D E D Nõuanded Valmista kava ette! Mõtle hoolega läbi mida ja millal öelda või kuidas ette ...
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva ...
ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaal...
Ülemaailmne majanduskriis Maailmas jäi peale esimest maailmasõda olukord pingeliseks. Ainsa võitjana lahkus esimesest maailmasõjast Ameerika Ühendriigid. Suurim pettumus lasus Saksamaal. Peale laastavat sõda ei elavnenud majandus ning tööpuudus kasvas. Euroopas oli majanduslik olukord halvenenud eelkõige Saksamaa pärast, kes pidi reparatsioone maksma. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuid...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Laste õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja –pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll Ühiskonna õpetus Koostaja: Vivian Täht Klass: 12A Sissejuhatus Lapse õigusi käsitletavale protokollile, kirjutas Eesti alla 24.09.2003a Vastu võeti 02.06.2004a. On igasuguseid seaduseid, mis määravad lastekaitse eri riskide korral nt. Lastekaitse-sotsiaalhoolekande-perekonna seadused 16.10.2003a „Lapse õiguste tagamise strateegia“ Strateegial kolm osa: 1)põhivajaduste rahuldamise eesmärgid 2)laste erivajaduste rahuldamise eesmärkidele 3)lapse heaolu tagamine Laste müük Laste müük on mistahes tehing, mille käigus isik annab üle lapse teisele ...
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C A...
Inimõigusted ja nende roll tänapäeval Mis on inimõigused? Mis on nende roll? Kas inimõigused mängivad tänapäeval suurt rolli? Inimõigused on lai mõiste, aga sageli nende rolli ei teata. Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Neede on riigiti erinevad. Minu arvates on inimõigused nagu reeglid, mida me jälgima peame kuid siin on valiku võimalused. Näiteks me saame ise valida mida me usume. Inimõigused on tähtis osa inimkonna kugemisest, see ei olene sinu rassist, usutunnistusest ega soost. Kui rääkida inimõiguste rollist, siis nagu eelnevalt ,märgitud on see väga tähtis, sest just tänu sellele saavad inimesed olla vabad. Meil on ise võimalus otsustada, mis soost me olla tahame või mida me usume. Tänapäeval on asi arenenud nii kaugele, et kui sa tahad võid läbida soooperatsiooni astuda teisse ususekti jne. Inimõigused ja nende roll meie elus on lihtsalt vajalik. Ilma selleta oleksime lihtsalt riigi orjad, aga kas me polegi mitte riigi...
Euroopa Liit Helina Saar Mis on Euroopa Liit? Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, ho...
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahava...
Milline on hea kodanik ? Arvamuslugu Helina Saar Hea kodanik on salliv, hooliv, rahulik, seadusekuulekas ja abivalmis. Hea kodanik alati arvestab teistega, aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid, austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust, hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele. Hea kodanik ei riku kunagi ka seadust, isegi, kui tal seda sunnitakse või kästakse teha. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud kodanikud muidugi ei austa seadusi ja arvavad, et võivad teha kõike mis hing aind ihaldab. Hea kodanik jällegi seadusekuulekas ja nad ei lõhu avalikus kohas asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Osad inimesed teevad seda kõike, aga sii...
Internetiohud Arvamuslugu Helina Saar Ilma internetita ei kujuta me keegi enam oma elu ette. Internet avab nii palju uusi võimalusi ja avardab silmaringi. Internet palub meelelahutust, kuid samas väga vajalik ka koolitöid tehes. Samas on internetis nii palju ahvatlusi, et mõnikord lausa aeg lendab ja märkamatult on kätte jõudnud öö. Nii jäävad tihti tegemata vajalikud toiminud ja kohustused. Seega tuleb osata end kontrollida ja teada täpselt mida või milleks internetti minnakse. Ega liigne arvuti kasutamine mõjub ka inimese tervisele nii vaimselt kui füüsiliselt. Paraku me ise anname inimestele võimaluse sekkuda meie ellu, kas seda siis facebooki näol, kuhu me ise paneme oma pilte ja postitame infot. Nagu internetis toimuvad pettused, inimesed on kergeuslikud ja jagavad infot mida ei tohiks jagada ning mõnikord liiga pa...
Kuidas säilitada koolirahu? Meile kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik on korras ja rahulik. Kus pole probleeme, üksteise halvustamist, vägivalda või siis üksteise alandamist millegis. Aga kahjuks peab tunnistama, et sellist üksteise mõistmist on raske saavutada ja eriti veel koolis. Koolis toimub väga palju üksteise halvustamist ja maha tegemist. Aga mida teha, et koolis poleks kooli vägivalda, et oleks rahulik ja kõik oleksid leplikud oma kaaslastega. Tihti leitakse üles inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik head omadused. Mõtlesin väga põhjalikult sellele ning tõin välja negatiivsed ja positiivsed omadused. Minu arvates iga inimene peaks õppima oma võimete kohaselt ja need õpilased, kes oskavad paremini mõnda asja võiksid õpetada ka teistele, kes pole aru saand sellest teemast või kuidas seda lahendada. Muidugi ka kurdetakse selle üle, et kasutatakse kooliteritoori...
Haritud inimene saab elus hakkama Arvamuslugu Helina Saar Mis siin salata tänapäeva elus mängib väga suurt rolli haridus ja selle olemasolu. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9. klassini, põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, sa kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või valid kutsekooli. Valikud on meie endi teha. Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Kui aga inimesel ei ole üldse haridust ehk ainult algooli haridus, siis paraku ei ole elul talle midag...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
Euroopa Ühisraha Ken Pähn Kärdla ÜG 12.klass Asutamine ● Eesmärk: ● Asutajariigid: – Ühtse struktuuriga – Belgia lahutamatu poliitiline – Holland Liit – Luksemburg – Itaalia – Prantsusmaa – Saksamaa Laienemine 1996-2004 ● Eesti ( 2011) ● Ungari ● Küpros ● Malta ● Poola ● Läti ● Sloveenia ● Leedu ● Tsehhi ● Slovakkia Euro ● Hetkel kasutab 19 liikmesriiki ● Riigid moodustavad euroala ● Euro võeti kasutusele 1999. aastal ● Hetkel kasutab 337,5 mln kodanikku Raha ● 1995. otsustas ● Põhjused:...
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
Maailmas on palju inimesi kes ei armasta enda vastas sugu ehk kui sa oled naine siis sa ei armasta meest vaid hoopis naist selle näitega tõin ma esile lesbid. Siukeseid seksuaal vähemusi on erinevaid näiteks mina tean ,et on olemas geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid, zoofiilid ja pedofiilid. Seksuaalne suundumus ehk orientatsioon on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme endaga samast soost, erinevast soost või mõlemast soost isikute suhtes. Näiteks geidel on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme meeste suhtes kuigi nad on ise mehed. Kahjuks mõned inimesed ei salli erineva seksuaalsusega inimesi ning kiusavad ja mõnitavad neid. Et kaitsta inimesi kellel on erinev seksuaalne suundumus on kehtestatud seaduseid aga minu meelest võiks juba väiksest saadik lastele rääkida seksuaalvähemustest ,et nad oleks sellega harjunud ja n...
TALLINNA RAEKODA Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne linnarae residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raeko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert LIGI JA OSSINOVSKI KONFLIKT Referaat Õppejõud: Raine Linnas, MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1JÜRGEN LIGI POSTITUS..........................................................................................4 1.1Toomas Hendrik Ilvese avaldus.............................................................................5 2ARVAMUSED..............................................................................................................6 2.1Ossinovski arvamus............................................................
Allikas: Postimees Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast 23. oktoober 10:42 Eile riigikogule tuleva aasta riigieelarvet tutvustanud ning õhtul ETV saates «Foorum» osalenud rahandusminister Jürgen Ligi jagab oma muljeid Facebooki lehel taaskord talle omase teravusega. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid - kokku neli tükki kolmelt autorilt saate teemast ja aastaarvust sõltumata. Eelarve on hulga inimeste tohutu hingega töö, tulemus on iga kord erinev, aga ühe tunniga võib selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib k...
Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veede...
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuse...
Heaoluriik Aleksander Kohlap 12.c Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. Nagu tehnoloogia valdkonnas, nii on ka heaolus toimunud muutused samm-sammult, kuid samas pidevalt. Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust. Esiteks oli täästustrevolutsioon teinud valitsevak vabikutöö, muutes varasemaga võrreldes teistsuguseks ka inimeste elustiili. Üha rohkem inimesi elas linnas ja töötas vabrikus. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi tööle minema, jättes vanurid ja lapsed sageli omapäi, kes vajasid nüüdseks toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, milel tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samu...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Kas ja kuidas on võimalik, et ühiskond areneb veel edasi? Ühiskonnas on inimesed need, kes viivad edasi ühiskonda, kes koostavad plaane, mõtlevad välja uusi asju, leiutavad ja nii edasi. Riigis on väga tähis, et oleks inimesi, kes on huvitatud tulevikust ning mõtlevad selle peale, mis saab edasi, mida parandada, mida muuta ja teha teisiti jne. Üks suurimaid probleeme praegustes riikides ongi vähene sündimus. Selle tõttu väheneb nende arv, kes aitaks riigi arengut tulevikus. Üks ühiskonna probleeme praegusel ajal on loodusressursside liigne ebavajalik tarbimine. Näiteks võib tuua puhta vee tarbimise. Praeguses ühiskonnas...
Tänapäevane tarbimisühiskond millal saab küllalt? Tarbimise teemat käsitledes peame alustama inimese kui liigi, sealjuures aruka liigi, kujunemise varasematest etappidest. Soovime me seda või mitte, kuid ilma teatava filosoofilise varjundi lisamiseta siinkohal käsitletavat teemat lühidalt lahti mõtestada ei ole võimalik. Iga inimühiskonna arengu etapp on olnud teataval määral tarbimisühiskond, teadvustati seda nähtust siis hea või halvana, või kas ületarbimise peale üldse mõeldigi ... Tarbimise intensiivsuse tagatiseks on ikka ja alati olnud ressurss ja võimalus seda juurde hankida põhimõttel: minul on otsas aga naabrimehel, näe, veel on. Kallale talle! Paraku ongi Maailma kõikmõeldavad varud jaotunud ebaühtlaselt, sealjuures leidub ka piirkondi, kus loodusvarasid on vähe või on ligipääs nendele väga raske. Või ei ole kliima bioloogilise ressursi loomiseks sobiv. Paar eriti drastilist näidet arutu tarbim...
Koolivägivalda ei ole võimalik kaotada! ! Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. ! Kiusamisel võib olla kaks poolt, nagu alguses mainitud, nii füüsiline ja vaimne. Füüsiline kiusamine kujutab endast seda, et lüüakse, tõmmatakse, lükatakse, võetakse asju ära ja ka peidetakse, nii et teine seda pärast enam üles ei leia. Vaimne kiusamine on sõimamine,...
„Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle““ (Adolf Hitler) Arutlus Paljud inimesed on sellised, kes ei mõtle midagi mida nad teevad. Selle eest veab just juhtidel kuna siis saavad nad teha otsuseid mis tuleksid neile rohkem kasuks kui teistele. Miks inimesed ei mõtle? Juhid teevad peamiselt iga päev mingi otsuse. Ja see võib olla väga hea just juhile, kuna inimene ei saa aru sellest, mis peaks see otsus tähendama temale kui inimesele ning ta teeb suvalise valiku. „Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle“, selle lause põhimõte ongi see, et inimeste mõtlemisse ei kuulu riigi juhid ning põhimõtteliselt ka poliitika kuna neid ei huvita see. Peamiselt inimesed mõtlevad seda mis oleks neile hea aga mitte teistele. Inimesed nad on sellised, kes käivad koguaeg suhteliselt lahtise peaga ning ei saa aru mis tema ümber toimub. Mõned inimesed on ka sellised kes on koguaeg ainult oma mõt...
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad n...
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning kuulasin õp...
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
Tööleht 1. Nimeta Riigikogu juhatuse liikmed: Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas 2. XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)? Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjo...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhisead...
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus.........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus,...
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalseks teemaks muutunud, see on justkui paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus. Seega saab kõik alguse omakasust: püütakse varjata oma isiksuse puudujääke teist inimest solvates või võideldakse oma unistuste täitumise nimel. On teada tuntud tõde, et laps on kodu peegel, kuid „õige“ kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel aktsepteeritav vägivalla kasutamine, kuid kahjuks peavad paljud lapsed just ...
Suhtumine teistesse inimestesse või rahvustesse stereotüüpide alusel Meie ettekujutused ja arusaamad ei ole muutumatult kindlad, üheselt usutavad või selged, vaid need muutuvad koos aja ja ruumiga. Meie ettekujutused teistest kaugetest kultuuridest, millest meie ise ei tea tegelikult midagi, põhinevad stereotüüpidel ja müütidel, mida oleme meediast või teistelt inimestelt selle kohta kuulnud. Kuidas ja kust siis saavad sellised steretüübid tuntuks ja kas seda on võimalik paranadada? Esmased kontaktid stereotüüpidega toimuvad lastel väga varases eas ning kui neile see külge jääb, siis sellest lahti saada on juba väga raske ning vahel isegi võimatu. Lapsed puutuvad stereotüüpidega tihti peale kokku juba lasteaias, kuigi nad ise ei pruugi seda teadagi ningn see juurdub sealt neile selline arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega kokku koolis, kus saadakse kaasõpilast...
Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tu...
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Meil kõigil on oma eesmärgid, kellel suuremad, kellel väiksemad. Enim levinud eesmärk inimestel on enesearendamine. See on algus elule ja igaüks teab ise kui kaugele ta pürgib. Alustatakse lasteaiast, mindakse kooli, lõpetatakse põhikool. Sealt edasi tuleb esimene suurim valik-kutsekool või gümnaasium. Ühiskond on loonud arvamuse, et targemad valivad gümnaasiumi ja need, kes väga ei viitsi pingutada lähevad lihtsamat teed ja astuvad kutsekooli. Peale seda valikut tuleb teha järgmine otsus, kas ülikool või mitte. See on juba keerukam, sest tõenäoliselt sõltub sellest suuresti järgnev elu ja töökoht. Osad saavad ülikoolis bakalaureuse ja lõpetavad koolitee, kuid on neid kes jätkavad magistrantuuris ja doktorandis. Ehk inimene õpib ja arendab ennast kogu elu. Osade inimeste eesmärk on siis elus lihtsalt kulgeda, neil p...
Roll ühiskonnas Sotsiaalse vastutuse mõtestamiseks on oluline mõista vastajate üldist arusaama ettevõtte rolli kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatoot...
Sugupuu uurimine ja koostamine Juba kaua aega on inimesed tundnud huvi perekonnaajaloo kohta. Selleks, et seda uurida koostada tuleb varuda kannatust ja aega. Iga eestlase sugupuu on osa meie rahva saatusest, sugupuu uurimine on tutvumine oma rahva minevikuga. Kui õpid tundma üksikut puud, siis oskad näha ka tervet metsa. Genealoogia ehk sugukonnateadus on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid. (Eesti Genealoogia Selts, 07.12.2015) Kõigepealt, et sugupuud uurima hakata tuleb läbimõelda kui laialt soovitakse seda uurida. Maailmas on erinevaid võimalusi kuidas oma sugupuud uurida. Üks variant on kasutada veebilehekülge: www.geni.com, kuid on olemas ka teisi lehekülgi. Suguvõsauurimise alustamiseks peaks teadma esivanemate nimesid, sünni- ja surmaaegu ning kohti võimalikult kaugele ajas tagasi. Andmete saamiseks tuleks küsitleda vanemaid sugulasi, külastada kodukiriku ...
MAJANDUSLIKUD MÕISTED Ühiskonnaõpetus Konkurents – tootjate võitlus müügituru eest (hinnaalandus, reklaam, kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid, mis toovad kasumi. Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressu...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu Merepääste arengu PEST analüüs Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Rahvusvahelistes suhetes on lähiaastate pinged n-ö lääne ja ida, Kuna Eesti on väike, avatud majandus, sõltub riigi majanduse käekäik Venemaa VS USA jt. toimunud kulmineerumine lähestikku nii suuresti lähi-naabritest, kes on ühtlasi suurimad kaubanduspartnerid – Ukrainas kui ka Süürias. Mõlemad sõjad omavad isepärast mõju – nende kehvast ’saagikusest’ tulenevalt näeme majanduse käekäigu Ukraina sõjast tingitud ohutunnetus ja NATO kohalolu kasv Eestis halvenemist. Regionaalne killustatus muudab suurlinnadest väljaspool ning USA kaitsekulutuste jäme kasv Euroopas. Siia alla kuulub elavad inimesed veelgi ...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Rahvusvahelistumine Enne Tartu Tervushoiu Kõrgkoolis õppimise alustamist planeerisin juba minna praktikale välismaale. Arvestades minu tuleviku elukutset, mulle oleks väga huvitav tutvuda teiste kultuuridega. Minnes praktikale välismaale mul on hea võimalus laiendada silmaringi, õppima käituda võõras keskkonnas. Samuti see on ka suurepärane võimalus õppida võõrkeeli. Praktika välismaal annab võimalust kohtuda uute inimestega. Need tutvused võivad olla väga kasulikkuks tulevikus, näiteks, elukutselistes küsimustes. Välis-praktika abil võib saada uut kogemust, mis on erinev varem saadud kogemusest Eestis. Kui mul on võimalus teha praktikat välismaal, siis muidugi ma kasutan seda võimalust. Uurides minu õppekava olen jõudnud järeldusele, et heaks võima...
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu. Varjupaigataotleja on isik, kes näiteks pärast Eestisse saabumist taotleb siin Eesti riigi kaitset. Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagaki...
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi. Ümber- ja täiendõppe soodustamine on minu arvates kõige efektiivsem viis, kuna paljudel, kes on...
annaabi.ee 
