Hääletu Kevad (0)

„Hääletu Kevad“
Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti.
Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama.
Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näha, et kahjureid hävitades ei sure ainult kahjurid , vaid ka teised asjasse mittepuutuvad liigid. Kummaline on see, et inimene ei saanud sellest aru ning jätkas oma hirmast tõrjetööd. Mõtlematud oldi ka tuule suhtes. On ilmselge, et tuul kannab kemikaale edasi sadade kilomeetrite kaugusele, mis puudutab juba seal elavaid organisme.
Kemikaalide all kannatavad õhk, jõed , mered ja maapind ning see reostamine on suurelt osalt paratamatu. Üks seesuguseid aineid on strontsium-90, mis satub õhku, kus omakorda tuleb vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu , teravilja ja lõpuks leiab see end inimese organismis, kuhu jääb surmani. Kemikaali koosmõju päikese ja õhuga annab tulemuseks uued ühendid, mis tapavad taimestiku , teevad haigeks loomad ja linnud ja toovad seninägematud haigused ja tüsistused inimestele. Kahjuks ei ilmne haigustunnused kohe või lühikese aja möödudes , vaid talletuvad inimese kehas ja löövad välja alles mitmete aastate möödudes. Pikapeale mõeldes selgub alles tegelik põhjus, et millest see tekkis. Aga näiteks DDT-mürgistuse tunnuste kohta said esimesed teadmised uurijad alles siis, kui nad olid vabatahtlikult seda enda peal katsetanud. Näiteks üks inglise katsetaja valas oma käele DDT atsetoonilahust, täheldas, et tekib raskustunne, valus jäsemetes, lihased on nõrgad ja närvipinge teke.
Inimesed on tegutsenud palju mõtlematult. Mõni negatiivne kogemus või tegu ei pane neid mõtlema teisiti vaid katsetatakse sama uuesti, ehk seekord läheb teisti. Kahjude ohvriks on ka sageli inimene ning tagajärjed võivad olla surmavad. Positiivseks on üha arenev tervisehoid ja meditsiiniised vahendid, mis ennetavad haiguste tagajärgi.
Antud raamatut oli kohati raske lugeda just nende erinevate kemikaalidega seoses. Nimed on rasked ning palju pidi ise otsima , millest antud kemikaal koosnes, et saada parem ülevaade.