Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pagulased - poolt või vastu? (0)

1 Hindamata
Punktid
Pagulased - poolt või vastu?
Pagulasteema on üleüldiselt üks väga raske teema ja seda võib vaadata mitme nurga alt. Üleüldiselt ütlevad eestlased, et pagulasteema ei lähe neile korda ja et las nad tulevad, aga enamasti kohe, kui pagulasteema puudutab neid otseselt, nende perekonda, lapsi, töökohti, siis enamus eestlasi muudavad oma arvamust ja ütlevad, et nad neid ei taha.
Kui näiteks tuleb klassi mõni pagulaslaps Eesti kooli ja kui mina oleks mõne tema klassikaaslase vanem, oleksin küll selle vastu, sest siis ju üleüldine klassitase langeb ja õpetajad peavad keskenduma rohkem sellele pagulaslapsele, sest ta ei saa aru keelest ja ei oska enamusi aineid ja teised lapsed peavad ootama teda järgi. Muidugi, see ei ole selle lapse süü, aga vanem tegutseb ju ikkagi alati oma lapse huvides. Üks variant oleks teha eraldi klass pagulaslaste jaoks, aga ma saan aru, miks seda ei taheta teha, sest siis tekiksid eraldi pagulaskogumid nagu Ida-Virumaa on teatud, kui venelaste kogum. Rootsis täpselt ju nii juhtuski, et tekkisid pagulaskogumid ja isegi Rootsi politsei ei julge enam sinna minna.
Pagulasteema on ju Eestit varemgi väga lähedalt puudutanud, kui tuhande üheksasaja neljakümnendatel aastatel eestlased põgenesid Nõukogude okupatsiooni eest. Nad põgenesid Rootsi, Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse, Austraaliasse jne. Mul endalgi elab palju sugulasi Kanadas.
Pagulasteema juures on ka väga oluline see, kas nad ise tahavad sisse sulanduda sellesse uude ühiskonda või ei. Neil ei tohi olla seda suhtumist , et lähme kohale ja meile makstakse elatisraha kätte ja siis me lihtsalt rahus elame. Nad peavad olema suutelised kohanduda uute kommetega ja traditsioonidega, õppima ära meie keele, seadused. Nagu eestlasedki kohandusid muudes riikides pagulastena. Suur probleem on veel see, et pagulasperedes naistel ei ole haridust ehk nad ei oska lugeda ega kirjutada ehk nad ei saa õppida ära meie keelt. Muidugi tähtis on ka see, kas kohalikud inimesed lasevad neil sulanduda.
Pagulastel on ju ka erinev usk ja erinevad kombed. Nad ju palvetavad 5 korda päevas ja neil on puhkepäevaks reede. Aga kui nad a la töötavad mõnes tehases, siis ei saa ju kogu tootmislinti ja protsessi seisma panna, sest nemad peavad palvetama.
Mina arvan, et kõige parem variant oleks see, kui pagulased saaksid põgeneda oma riigiga sarnasesse ühiskonda. Näiteks Süüria sõjapagulased põgeneksid Türki, sest seal on ka islamiusk ja kliima on sarnane ning neil oleks palju lihtsam kohanduda. Aga eks Türgis ongi praegu neid pagulasi miljoneid ning ega nad kõik sinna ka ära ei mahu ja sellepärast neid üle Euroopa laiali saadetaksegi.
Niiet kas mina olen pagulaste poolt või vastu? Mina arvan, et sõjapagulasi peab aitama , aga parem oleks, kui nad elaksid oma riigile sarnases ühiskonnas. Neid vihata pole mõtet, sest inimesed peavad üksteist aitama ja kunagi ju ei tea, millal keegi meist võib sellisesse situatsiooni sattuda.
Pagulased - poolt või vastu #1 Pagulased - poolt või vastu #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaks80 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. Samuti tuleneb konventsioonist osalisriikidele keeld inimest tagasi saata kohta, kus võib olla oht tema   elule   või   inimväärikusele.   Genfi   konventsiooni   ja   protokolli   täitmist   valvab   ÜRO   Pagulasagentuur   (edaspidi UNHCR). https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Allikas 2. Kes on pagulane? Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega

Ühiskond
Juhtumite kirjeldused
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad. Mis vahet siin on - kasupoeg või kasutütar?" Igatahes muutusid nende suhted nii halvaks, et 14 aastaselt, jooksis ta kodunt minema ja jäi elama tädi juurde. "Isa andis raha. Ka tädi käis tööl." Kõik oli hästi ajani, mil ta pärast keskkooli ülikooli arstiteaduskonda sisse ei saanud. Asus õppima kohalikku meditsiinikooli, kindla tahtmisega lõpuks ikkagi ülikooli pääseda. Nii seda enam, et tema tüdruk sai ülikooli sisse. Medkooli lõpetas kiitusega, erialast tööd aga oma linnas ei leidnud

Sotsiaaltöö
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

Olulisemad esindajad on Shakespeare ja Lope de Vega. V. Klassitsistlik teater – 17. sajand. Alguse sai Prantsusmaalt, eeskujuks oli antiikteater. Omane on rangus ja lihtsus, kehtib kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus – tegevus toimub lühikese aja jooksul, vähe tegevuskohti ja vähe tegevusliine. Olulisemad esindajad olid Moliere, Racine ja Corneille. VI. Kodanlik draama – 18. sajand. Saab alguse Saksamaalt. Püüab kajastada oma kaasaegseid probleeme või ajaloosündmusi. Põhitähelepanu pööratakse tegevusele. Olulisemad esindajad Goethe, Schiller ja Lessing. VII. Realistlik psühholoogiline olustikudraama – 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus. Püütakse edasi anda inimese mõttemaailma. Esindajad on Tšehhov, Ibsen ja Strindberg. Sotsialistliku realismi draama – 20. sajand. Venemaal esindavad Gorki ja Majakovski. Ülistab riigikorda, veidi naiivne. Gorki ja Majakovski suudavad luua paar püsivat väärtust.

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab.

Eesti keel
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on

Uurimustöö
Nõukogude Eesti
16
doc

Nõukogude Eesti

Rääkida selle kohta, mis Eestis tol ajal juhtus ja oli. Kirjeldada olusid ning võrrelda neid muu maailmaga. Eesti NSV algas NSV Liidu okupatsiooniga Eestis. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud nii Saksamaa poolt kui ka NSV Liidu poolt. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Eesti NSV-s korraldati võlts-riigipööre ning mängiti välja, et Eesti NSV palub ennast NSV Liidu koosseisu. Peale seda jäi Eesti NSV raudse eesriide taha. Puudus kontakt välismaailmaga ja algas türanlik ajastu, kus peamisteks tunnusteks oli massiline terror, järelevalve, plaanimajandus ja venestamine.

Ajalugu
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!»

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

mäe kõrgemal tipul saab tema, sõitva naise koduks ja seal peab ta vististi oma päevad lõpetama. Millegipärast kiskus noore naise süda valusasti rinnas kokku. Valu ulatus nagu madalamalegi, tabas kogu elundite kava, mis oleks nagu naba ümber puntras. Jah, kunagi polnud ta osanud arvata, et temal võiks kord niisugune kodu olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad,

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun