50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helina Saar
Õppematerjali autor
Kristel Leola 9.klass Kuidas säilitada koolirahu? Kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik korras ning puudub igasugune vägivald, probleemid ja üksteise halvustamine. Kahjuks on sellist aurat raske saavutada, eriti koolides, kus toimub pidev üksteise mahategemine ja halvustamine. Kuid milliste meetoditega siiski oleks võimalik säitlitada koolirahu? Selleks, et ühiskonnas oleks hea koos viibida, on vaja üksteise mõistmist, positiivsust ja ühtekuuluvustunnet. Tihti leitakse üles ning tuuakse välja just inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik hea. Maailmas, kus otsitaksegi ainult vigu, pole paranemist näha pikka aega, sest kõik eksivad ning alati leitakse midagi, mille kallal nuriseda. Muidugi on kriitikat vaja, kuid tuleb teada, kus maal asub piir. Hea ja halb peab olema vahekorras.
...............................................14 2 Tegeleb asjadega mis on tema alluvuses (2)..........................................14 2.5 Huvitav tund........................................................................................ 15 Haljala kooli õpilaste arvates tuleks hinnata käsitöö-, puutöö-, kehalise kasvatuse-, kunsti- ja muusika tunde viie palli süsteemis......................17 Joonis 13. Kuidas teie arust tuleks hinnata käsitöö, puutöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika tunde? (Haljala Gümnaasium).................17 Joonis 14. Kuidas teie arust tuleks hinnata käsitöö, puutöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika tunde? (Võhma Gümnaasium).................18 2. 6 Koolitoit.............................................................................................. 18 2. 7 Suhted koolis..................................................................
Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017)
koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi
kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise
väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast"...(Jakobson... lk...)
.................................... 22 Lisa 1 Küsitlus................................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab.
kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus vägivalla defineerimine, sest kõikides allikates, mida kasutasin, oli sellele erinev määratlus. Probleemi seletati ka läbi mitmete aspektide- hästi palju kohtas perevägivallaga seotud materjali, kuid nendes teostes oli põhirõhk
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid