Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna Raekoda (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ehitati olemasolev raekoda?
  • Mitme tahuline Torni kõrgus?
  • Millal paigutati Vana Toomas torni tippu?
  • Kes valmistas lohepeakujulised veesülitid?
  • Mitu ja millist saali on raekojal?
  • Millal tehti raesaali sisekujundus?
  • Kes tegi piibliainelised lünettmaalid?
  • Mida neil kujutatakse?
  • Kes ja millal tegi puust nikerdfriisid?
  • Mida on kujutatud nikerdatud pingileenidel?
  • Mida sümboliseerivad kodanikesaali sammastel olevad värvid?
  • Miksa hinnatakse Tallinna Raekoja arhitektuuri?
  • Millal 1944 aasta 9 märtsil pommirünnakus süttis põlema 13 2005 sai raekoda tohutu tunnustuse mis tunnustus see oli?

TALLINNA RAEKODA  
           Tallinna  raekoda  on  Põhja-Euroopa  kõige  paremini  säilinud  keskaegne  linnarae 
residentsiks  ehitatud  hoone,  mida  on  esimest  korda  mainitud  aastal  1322  consistoriumina, 
1372  raekojana.  Põhijoontes  tänapäevani  säilinud  ruumijaotuse  ning  sise-  ja  välisilme  sai 
raekoda  aastatel   1402 -04  kiviraidur  Ghercke  juhtimisel  tehtud  ümberehitusega.  Tallinna 
raekoda  on  kahekorruseline  paekivist  ehitis  kõrge  sadulkatuse  ja  kaheksatahulise 
konsooltorniga.  Tornikiivri  tippu  paigaldati  aastal  1530  sõjasulast  kujutav   tuulelipp   “Vana 
Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal 
sisustati  selle  üldilmet  tänaseni  määravate  kunstiteostega  1667  aastal.  Ehitis  restaureeriti 
1971-75  aastal  ja  raekoda  jätkab  linna  esindushoonena  oma  traditsioonipäraste  ülesannete 
täitmist. 
 
1.   Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 
2.  Millal  ehitati  olemasolev  raekoda?  Raekoda 
ehitati 1402-1404. 
3.  Millal 
sai 
raekoda 
hilisrenessansi  
stiilis 
tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus? 
Raekoda  sai  hilisrenessansi  stiilis  tornikiivri 
1627. aastal. See on 8-tahuline. Torni kõrgus on 
64 meetrit. 
4.  Millal paigutati Vana Toomas torni tippu?  Mitmes on praegu? Vana Toomas paigutati 
torni tippu 1530. aastal. Praegu on torni tipus 3 Vana Toomas. 
 
 
 
 
 
 
 
5.  Kes  valmistas  lohepeakujulised  veesülitid?  Lohepeakujulised  veesülitid  valmistas 
Daniel Pöppel.  
 
 
 
5.  Kirjelda  raekoja  ees  olevat  kaaristut?   Kaaristu   on  gootipäraselt  teravatipuline. 
Kaaristu  on küllaltki  kõrge.  Raekojahoone on peafassaadil  lahtise võlvkaaristuga. 
Põhifassaadi läbib peaaegu esimese korruse kõrgune kaaristu 
6.  Mitu ja millist saali on raekojal? Raekojal on 3 saali. (Kaubasaal, kodanikesaal ja 
raesaal) 
7.  Millal tehti raesaali sisekujundus? Kes tegi piibliainelised lünettmaalid? Mida neil 
kujutatakse?  Raesaali  sisekujundus  tehti  1667.  aastal.  Piibliainelised  lünettmaalid 
tegi  Johann  Aken.  Neil  kujutatakse  Kuningas  Salomoni  kohtupidamisi,  Kristus 
Pilaatose ees, Abielu rikkunud naine. 
8.  Kes ja millal tegi puust nikerdfriisid? Alustas Taani päritolu Elert  Thiele  ja jätkas 
sakslane  Joachim Armbrust. (1667) 
9.  Mida on kujutatud nikerdatud pingileenidel? Stiil?  Kujutatud on  Tristani  ja Isolde 
lugu  ning  Simsoni  võitlust  lõviga.Neitsi  Maarja,  Ristija  Johannes,  Püha   Peetrus
Viimne  kohtupäev , Jeesus kristus. Pingid on gooti  stiilis. 
10. Mida  sümboliseerivad  kodanikesaali  sammastel  olevad  värvid?  Värvid 
kodanikesaali  sammastel  ei    sümboliseeri  midagi.  Värvidega    on  seotud    mõned 
legendid
11. Miksa  hinnatakse  Tallinna  Raekoja  arhitektuuri?      Tallinna  Raekoda  on  Põhja-
Euroopas  ainus  säilinud  gooti  stiilis  raekoda.  Raekoja   ehitamisel   ei  ole 
arhitektuurieeskuju imporditud ega  kusagilt  otse üle võetud. Seal leidub kaunimaid 
kunsti näiteid nt. nikerdatud pingileenid. 
12. Tallinna  raekoja  purustused(kõige  rohkem),  millal?    1944.  aasta  9.  märtsil 
pommirünnakus süttis põlema. 
13. 2005 sai raekoda tohutu tunnustuse , mis tunnustus see oli?  Tallinna raekoda pälvis 
2005.a.  Euroopa  kõrge  tunnustuse  -   Euroopa  Liidu  Kultuuripärandi   auhinna
Europa  Nostra  medali.  Madridis  27.juunil  2006  toimunud  üle-euroopalisel 
tseremoonial   andis  vastava  aukirja  Tallinna  raekoja   direktorile   Elvira   Liiver  
Holmströmile 
üle 
Hispaania 
kuninganna 
Sofia. 
Europa  Nostra  medali  andsid  15.septembril  2006  Tallinna  raekojas  toimunud 
tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident 
Siim  Kallas  ja  Europa  Nostra  nõukogu  liige  Thomas  Willoch.  Tallinna  raekoda 
pälvis arhitektuurimälestiste kategoorias  II preemia  Põhja-Euroopa ainsa säilinud 
gooti stiilis raekoja taaselustamise ning raekoja hoone kui  Euroopaliku  linnavõimu 
traditsiooni silmapaistva sümboli kõikide ajalooliste kihistuste  väljatoomise eest. 
Kodanikesaal. 
Tallinna Raekoda #1 Tallinna Raekoda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thisismex3 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti arhitektuuri näited
62
docx

Eesti arhitektuuri näited

NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11

arhitektuuriajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun